Maailmamajanduse kujunemine. (0)

Maailmamajanduse kujunemine.
KORDAMISKÜSIMUSED
10.kl.lk.18-37
Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/ valve .meesak/
Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud?
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas.
Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine ? Selgita globaliseerumise olemust.
Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon , laieneb rahvusvaheline tööjaotus . Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas)
Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka:
*kultuuriline globaliseerumine
*keskkonna- alane globaliseerumine
*finantsturgude globaliseerumine
* teadustöö globaliseerumine jne.
2.Nimeta globaliseerumise eeldused ehk millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
3.Mida tähendab innovatsioon ? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond?
4. Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi?
5.Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaupu?
6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed).
Positiivsed
*Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut.
* Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
*Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka.
*Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest)
*Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud
*Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks"
Negatiivsed
*Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda.
* Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
*Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb
*Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
*Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel.
* Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine .
7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada?
Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid . Rahvusvahelised organisatsioonid , riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks.
8.Rahvusvaheline tööjaotus ehk globaalne tööjaotus ja spetsialiseerumine ning kooperatsioon.
Mis on spetsialiseerumine, mis kooperatsioon? Kooperatsiooni 4 etappi ja nende lühiiseloomustus (paigutus, missugust tööjõudu vajavad). Mis on liiderfirmad , mis alltöövõtjad, mis lepingupartnerid, ettevõtlusvõrgustik?küs.6 lk.20 Millised tööjaotuse etapid (kooperatsiooni etapid) on jäänud liiderfirmale? Milliseid töid tehakse allhanke korras?
9.Nimeta 3 maailma kõige mõjuvõimsamat majanduskeskust.
Ettevõtete paigutustegurid lk. 21-23+ tv. ja vih.
1.Nimeta 7 peamist ettevõtete paigutust mõjutavat tegurit (skeem)
2.Miks pole ükskõik, kuhu ettevõte paigutada?
3. Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) Mis teguritest lähtuvad nimetatud tüüpi ettevõtted oma paigutusel?
4.Mis on ettevõtlusklaster ehk - kobar ? Mis mõjutavad ettevõtlusklastri kujunemist? Kuhu tavaliselt paigutuvad selle klastri liiderettevõtted? Mis on klastri üks olulisemaid tunnuseid?Küs.4, 6,7 lk. 23
Rahvusvahelised ettevõtted (RVE) lk. 24-28, vih. tv.
1. Missuguseid teisi nimetusi veel kasutatakse?
2. Selgita, mis on RVE?
3. Missugune on RVE-de tähtsus maailmamajanduses?
4.Kus paiknevad enamus maailma suurimatest RVE-st?
5. Too välja firmade rahvusvahelistumise põhjused.(4)+ selgitus
6. Iseloomusta neljanda põlvkonna RVE-d (tv. tabel)
7. Nimeta RVE-de peamised tegevusvaldkonnad ja iseloomusta neid.
8.Miks rajavad RVE oma allfirmasid(alltöövõtjad) arengumaadesse (4 põhjust)
9. Kuhu paigutatakse RVE-de peakorterid, miks just sinna?
10. Nimeta peamisi RVE-de peakorterite asukohti maailmas. (skeem)
11.Iseloomusta eri regioonide RVE.
12.Nimeta maailma suuremaid ja võimsamaid RVE (tabel)
www. interbrand .com
13.Küs.3,4 lk. 28
14.Missugused RVE-d tegutsevad Eestis? tv.
15. Millise piirkonna RVE-d on alles hiljuti esile kerkinud ? tv.
16. Mida tähendab kõrgtehnoloogiline tootmine? tv. Miks nende harude osatähtsus kiiresti kasvab?
17. Kus asub Silicon Valley ja mida seal tehakse? tv.
18. Mis on teaduspark ? tehnoloogiapark? Kus need tavaliselt paiknevad?
19. Missugused eeldused on Eestil kõrgtehnoloogiliste harude tekkeks? Mis on takistuseks?
20. Toote elutsükkel lk.27 joonis
Rahvusvaheline kaubandus. lk. 28-31, vih. tv.
1. Mõisted: väliskaubandus, eksport , import, kvoot , embargo, investeering , kapital, äriteenused
2. Suurimad eksportijad ja importijad riigid. tabel.
3. Nimeta peamised kaubandusvood maailmas ja iseloomusta neid. Mida eksporditakse ja imporditakse?
4. Iseloomusta teenuste maailmakaubandust.
5.Milles seisneb riikide kaubanduspoliitika?
6.Missuguseid meetmeid kasutavad riigid impordi piiramiseks ja ekspordi toetamiseks?
7. Milles seisneb riiklik ekspordipoliitika? Miks just eksporti toetatakse?
8. Milles seisneb kaubandus rahaga? kuhu peamiselt investeeritakse? Missuguses riigis on kõige suurem välisinvesteeringute osakaal, missuguses kõige väiksem?
9. Missugusesse majandussektorisse suunatakse tänapäeval enamus välisinvesteeringuid? Miks just sinna?
10. Kuidas on muutunud välisinvesteeringute osakaal Eestisse? tabel
11.Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad rahvusvahelist kaubandust? skeem lk. 30
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. lk. 34-37
Miks tekkis vajadus rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide järele? Miks on riikidel kasulik ühineda MO-se?
WTO,IMF
NAFTA ,
EL, ASEAN
OPEC
Osata kõiki iseloomustada:
* eestikeelne nimetus, ingl. keelne lühend
* tegevuse eesmärgid
* Eesti kuuluvus MO-sse
Teada EL kõiki 27 liikmesriiki, OPEC-i osasid liikmesriike, NAFTA liikmesriike
küs. 3,4 lk. 37
2. Tv lk. 46-47
Lk. 32-33 iseseisvalt
1. Tuleta meelde, mis on SKT ja inimarenguindeks (HDI)
2. Eesti koht maailmas HDI järgi.
3. Kaart lk. 32
4. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse:
* inforiigid
*uustööstusmaad (uusindustriaalmaad)
*toorainemaad
*vaesed riigid
Iseloomusta neid lühidalt ja too iga rühma kohta mõni riik näiteks.
5.Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestil? Kas Eestit saab pidada infoühiskonnaks? Põhjenda oma vastust.
Vt ka seda!
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda;
AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
põllumajandus
metsandus , kalandus , jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia ,
masinatööstus jm
teenindus
äriteenused: info töötlemine, edastamine , turu-uuringud jne, biotehnoloogia ,
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik (kolooniad)
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Paljud kaubad
Globaalne maailmamajandus
39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi,
Näitaja
Afganistan
Austria
SKT sisemajanduse kogutoodang
800 dollarit
32500 $
IAI – inimarengu indeks
0,
0,944
sündimus
47 promilli
8,7
väikelaste suremus
160 %0
4,6
keskmine oodatav eluiga
43,3
79
Kirjaoskuse tase
36%
98%
Põllumajanduses
80%
3%
Elektrienergia tarbimine
25 KWh in kohta
8527 KWh
40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane.
41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit;
42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid.
43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses;
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
Maailmapank – peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
Euroopa Liit – Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada , Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
ASEAN - Kagu- Aasia maade assotsiatsioon , mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon , kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele;
Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,
majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor;