3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid: Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Elatusmajanduse olemus Varagraadne tootmisviis Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisviis Hilisindustriaalne tootmisviis Postindustriaalne tootmisviis 4. Too näiteid oma majanduslikust käitumisest ? Saan iga kuu emalt taskuraha. Kulutan selle enda toidule. 5. Iseloomusta kohalikku tööjaotust oma kodulinnast- või vallast ? Tallinnas tegutsevad kaubanduse, transpordi, tootmise, meelelahutuse ja infoedastuse ettevõtted.
põllumajanduse kõrvale tekivad teised maj.harud: käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus. Selline keerulisem tootmisviis vajab riiki) Industriaalsed tootmisviisid Saavad alguse seoses industrialiseerimisega (tööstuse arenemisega) Levinud suurtes inimgruppides Esineb tööjaotus Toodetakse müügiks Tekivad riigid Tehnoloogia kiire areng Tekib maailmamajandus Jagunevad: 1) Varaindustriaalne - alates 15.sajandist tehnoloogilise murranguga Madalmaades, Itaalias, Inglismaal jm. – väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, taimesordid, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid jne. Nn. teine tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel – aurumasina laialdane kasutuselevõtt, kivisöe tarbimise laienemine, vabrikud 2) Hilisindustriaalne – seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19./20. saj
1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist
Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) · Kolooniate tekkimis põhjused: emamaadel oli vaja toorainet ja rahvast oli liiga palju keda toita. · Kolooniad:Suurbritannia -Ameerika, India, Austraalia ,Portugal - Brasiilia ,Hispaania - Ladina-Ameerika ,Prantsusmaa -Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina ,Holland - Indoneesia ,Belgia - Kongo piirkond ,Venemaa- liitis piirkonnad, tekkis tsaaririik. · Industrialiseerimine sai alguse 18.saj. Levis esmalt madalmaades ja Suurbritannias kus
ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine; suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks);
DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest
sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12
Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga) Riigi majandusliku arengu põhinäitajad: SKT ühe elaniku kohta, energia tarbimine/tootmine inimese
Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid:
1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. Tehnoloogia ülikiire areng. Oluline roll maailmamajanduses.----- postindustriaalsel mindi üle 1970-ndatel seoses neljanda tehnoloogilise murranguga tuuma-, kosmose- ja sidetehnoloogia
regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA
Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine. 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3. Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega? Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele. 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine KÜSIMUSED 1. Mis tähistas üleminekut varaindustriaalsele tootmisviisile? Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine. 2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt? Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad. Austruaalia Poortugal EestiVenemaa 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine
alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 saj, tekkis euroopas, täiustused-väljavahetussüsteem, uued taimesordid, loomatõod, tuule-, vesiveskid, täiustati trükikunsti, metallisulatust, tulirelvi, kelli, laevu, tööstuses suured ettevõtted-manufaktuur(töö käsitsi) 5.Hilisindustriaalne TV- 18 saj lõpp 19 algus, tekkis Euroopas, Põhja-Am, Ida-Aasias, täiustused, leiutised, leiutati aurumasin, kivisöe kasutusele võtmine, rongid, aurikud, ettevõtted-vabrikud- töö masinatega. 19. saj lõpus täiustused:
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste
3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto, nafta, teras, mineraalväetised, telefonside, lennnuk, raadio 3.Postindustriaalne tootmisviis, esineb Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, omadused: 1
toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel; infoühiksond ühiskond, kuhu 1970. aastatest on Põhja riigid hakanud aina enam minema, seal domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Traditsiooniline tootmisviis kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümberkorraldada protsesse; hilisindustriaalne tootmisviis järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine; postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised
4. Keskkonnakaitselised metsad Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1. Negatiivne mõju suur 2. Metsade asemel põlispõllud 3. On hävitatud suurem osa metsa, näiteks Lõuna-Ameerikas, Aasias 4. Metsamajandusega riigid ei tegele Varaindustriaalne - Metsade suurim hüvitaja 1. Põllumaaks - Nii hävitati suurem osa sega- ja lehtmetsadest Euroopas 2. Rauametallurgija - Metallide sulatamiseks kasutati puusütt 3. Puidutööstuse tekkeaeg - Hakati hävitama okasmetsi ka Põhja-Euroopas - Varaindustriaalajastu metsamajandust nimetatakse röövmajanduseks Hilisindustriaalne 1. Arenenud riigid, ellkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa, muutsid oma metsanduspoliitikat järsult (20 saj. 60-ndatel) 2
õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine Spetsialiseerunud talu: põhiliselt hilisindustriaalsest alates; intensiivne taimekasvatus; Euroopas ja Põhja-Ameerikas, arv kasvab ka Jaapanis Teraviljatalu: levinud Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides; kasvatatakse peamiselt nisu Rantso: suur loomakasvatusmajand; USA kuiv lääneosa, Austraalias,
19 .sajandil oli vaja loodusvarade tooraineks, sest oma enda loodusvarad olid otsas; toiduks (põllumajanduse areng oli maas), kergetööstuse toorainet; turgu toodetele, eriti tarbekaubale. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. 1) XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja
Peamised hilisagraarse tootmisviisiga piirkonnad: Kaug-Ida, Ees-Aasia; Euroopa 8 Vasta küsimustele! 1. Milliseid tootmisviise ja ühiskonnatüüpe eristatakse? 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval traditsioonilised tootmisviisid? 4. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? 9 Industriaalne tootmisviis : varaindustriaalne ja hilisindustriaane Tekketegurid: Tehnoloogiline areng/ aurumasina leiutamine Üleminek masintootmisele Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Sai alguse 18.sajandi lõpul Itaaliast, Madalmaadest ja Suurbritanniast 10 Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal
maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge. Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? Sõltus sellest, milline tootmisviis parasjagu oli ja milline oli põlisrahva elulaad. Põhja-Ameerikas kiire areng-emamaalt viidi varaindustriaalne tootmisviis, põlisrahva elulaad hävitati. Lõuna-Ameerika aeglane areng-emamaalt viidi hilisagraarne tootmisviis, põlisrahvas rakendati mõisates. 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? 1. Põhjas on hõive rohkem teeninduses, Lõunas põllumajanduses. 2. Rahvastiku arengus Põhja riigid kaasaegses rahvastiku etapis, Lõuna riigid demograafilises plahvatuses ehk vananemise etapis. 3
valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 16 saj.) *Esimene murrang toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst). *Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus| *Algas varaindustriaalne periood Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine. 4.INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj) *Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti. *Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa Inglismaa. 19
sademete hulk üle 3000mm Lõuna – Ameerika; Kesk – Aafrika, Indoneesia On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha(palju) Keskkonnakaitseline tähtsus(hapnik), erosioonivastane, väärispuit - mööblitööstus Kakaopuu, kautšukipuu(hevea), eebenipuu, kohvipuu, viigipuu, palmid, monstera, punane puu 7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c) hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne ( postindustriaalne) Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes
tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa)
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi(Eesti,Läti) Föderatsioon-liitriiik,koosneb autonoomsetest osariikidest,kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. (USA,Venemaa,Saksamaa)Konföderatsioon- ehk riikide liit on ühendus kus mitu oma suveräänsuse säilitanud liimesriiki(EL).AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](varaagraarne ja hilisagraarseks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne,postindustriaalne) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi : agraar,industriaal- ja infoühiskond. Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes,riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelise majandusorganisatsioonid etegevuses. Agraarühiskonnas tegeleb
põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud, uued tootmisviisid, tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti aurikud ja aurumasinad ning kivisüsi; tööd hakkasid tegema masinad ja tekkisid vabrikud.
3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid · leiutati kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad · tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid, AS-id 2). Hilisindustriaalne 2. tehniline murrang: N: Suurbritannia, USA, Lääne-Euroopa (2
Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks. Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust. Tootmissüsteemid Korilasühiskonnad Vara-agraarsed ühiskonnad :rändkarjandus ja/või alepõllundus Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted Agraarühiskonna algus Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud ja seetõttu sõltus inimeste arvukus
annaabi.ee 
