Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muutused ühiskonnas (0)

1 Hindamata
Punktid
MUUTUSED  
ÜHISKONNAS
MAIGI   ASTOK
2010
 INIMGEOGRAAFIA e. 
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA – teadus, mis 
uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust.
 MAJANDUS – hüvede tootmise, vahetamise, 
jaotamise ja tarbimise süsteem
  MAAILMAMAJANDUS  – kogu maailma 
hõlmav majandus
  TOOTMISVIIS  – ühiskonna eluks ja arenguks 
vajalike elatusvahendite 
    
hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad 
ühiskondlikud suhted)
Inimühiskonna arengus võib 
eristada  3 erinevat etappi :


Põllumajandusajastu e.  agraarajastu  – 
agraarne tootmisviis


Tööstusajastu e. industriaalajastu- 
industriaalne tootmisviis


Infoajastu  -  postindustriaalne  
tootmisviis

Agraarühiskonnale iseloomulik
 Põlluharimine (alepõllundus)
 Loomade kodustamine ja 
rändkarjakasvatus
 Elatusmajandus e.  naturaalmajandus
 Käsitöölised
 Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad
 Kaubeldi luksuskaupadega
Industriaalühiskonna kujunemise 
ja arengu eeldused
 Mitmeväljasüsteem
 Tõu- ja  sordiaretus
 Levisid  vesiveskid  ja tuulikud
 Metallisulatuses uued meetodid
 Uued  navigatsiooniseadmed
  Aurumasin
 Kivisöe kasutuselevõtt
  Metallurgia  ja tekstiilitööstuse areng
  Raudteetransport  
ISESEISEV 
INDUSTRIALISEERIMINE

 Üleminek uuele tootmisviisile  toimub 
loomuliku arengu käigus, riik on sellest 
ise huvitatud

SÕLTUV 
INDUSTRIALISEERIMINE

 Üleminek uuele tootmisviisile 
surutakse peale teise riigi poolt, 
arendades endale kasulikke 
majandusharusid

 Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. 
See on  KOLONISEERIMINE
Miks vajasid Euroopa riigid 
kolooniaid?

 16.-18. saj. eksootilised  saadused tarbeks, 
tooraineks ( metall , vill)
 uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus 
(demograafiline plahvatus )
 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma 
otsas
 Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse 
areng  maas
 Samuti kergetööstuse toorainet
 Turg  toodetele , eriti tarbekaubale
KOLOONIATE TÜÜBID
 Ümberasumiskolooniad – uued elamiskohad
 Istanduskolooniad – algul Lõuna-Ameerikas, 
Kariibi mere piirkond hiljem mujal – 
põllumajandussaaduste tarbeks
  Ressursikoloonia  -  mitmeotstarbeline
  Faktooria  – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt
 Reservkolooniad – 19. sajandil Aafrikasse, 
Ameerikasse. Nad vallutati  nn. igaks juhuks, 
kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud
Koloniaalsüsteemi lagunemise 
põhjused 20. sajandil:

  Emamaa  nõrkus- endal probleeme
 Emamaa  ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu 
puudus
 Vähenes vajadus  tooraine järele- uued 
tehnoloogiad
 Hoogustus kaubavahetus Põhi           Põhi
 Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel!
 Kolooniates  paranes  haridustase, arenesid 
tööstusharud, pangandus , tekkis siseturg –
eeldused iseseisvumiseks
 Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid
 
   Maailm  20. sajandi alguses: 
PÕHJA RIIGID      
LÕUNA RIIGID
 1. Iseseisvad tööstusri gid       
1. Sõltuvad riigid, kolooniad
 2. Industriaalne TV
      
2. Agraarne TV, indust. 
      
üksikutes harudes
 3.Tööjaotus,  tihedad   
      
3. Omavahel ei  suhtle , ainult 
   sidemed, kontrol isid              
kaubavahetus emamaaga
   maailmamajandust 
 
  4.Kiire areng loodusvarade   
4. Arenesid hankiva tööstuse
 rikkas pi rkonnas ja linnades.     pi rkond ja istandused
  Ülejäänud vähem jõukad ja 
  põl umajanduslikud.
Eeldused infoühiskonnale 
üleminekuks

 Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse 
globaliseerumise algus.
 Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, 
kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid.
 Arvutitööstuse, digitaaltehnika , multimeedia 
tormiline areng.
 Transpordi ja side kiire areng / internet , mobiilid/.
 Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine.
INFOÜHISKOND
 Teenindussektori oluline kasv   info töötlemine ja 
edastamine , äriteenused, turism  ja
meelelahutustööstus
 Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse 
 Inimeste tööalane mobiilsus ( konverentsid )
 E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised.
 Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng
 Vaimne töö  (teadusmahukas tootmine)
 Ühtne maailmamajandus
 Üha kasvav elutempo
KOKKUVÕTE:
AGRAARNE  ÜHISKOND
- elatusmajandus

  Majandusharud  -
PÕLLUMAJANDUS
 Tootmisüksus -
MÕIS  TALU
 Töö iseloom-
KÄSITSITÖÖ
 Kasutatavad ressursidMAA, METS, VESI
 Hõive-
VALDAVALT PÕLLUMAJANDUS
 Tegevuspiirkond-
MAAKOND
 Maailmamajandus- ÜKSIKUD KAUBAD
INDUSTRIAALÜHISKOND- 
turumajandus

 Majandusharud-
TÖÖTLEV TÖÖSTUS
 Tootmisüksus-
TEHAS, ETTEVÕTE
 Töö iseloom-
MASINATÖÖ
 Kasutatavad ressursid- MAAVARAD
 Hõive- 
VALDAV OSA TÖÖSTUSES
 Tegevuspiirkond-
RIIK
 Maailmamajandus- KUJUNEB ALLES
INFOÜHISKOND
 Majandusharud-
TEENINDUS
 Tootmisüksus-
TEENINDUSASUTUS ,
TEADUSASUTUS

 Töö iseloom-
VAIMNE TÖÖ
 Kasutatavad ressursid- INFO
 Hõive-
VALDAV OSA TEENINDUSES
 Tegevuspiirkond- TERVE MAAILM
 KUJUNENUD TERVIKLIK 
MAAILMAMAJANDUS
RIIGI ARENGUTASET  
ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD:

 SKT
 INIMARENGU INDEKS
 SÜNDIMUS /IIVE/
 LASTE  SUREMUS
 KESKMINE ELUIGA
  KIRJAOSKUS
 HÕIVE ERINEVATES SEKTORITES
  ELEKTRIENERGIA  TARBIMINE 1/in kohta
PÕHI  ja   LÕUNA
PÕHJA  RIIGID - KÕRGELT 
ARENENUD RIIGID:

 MAJANDUS KÕRGELT ARENENUD (SKT, 
inimarengu indeks, elatustase)
 HÕIVE SUUR TEENINDUSES
 JÕUDMAS KAASAEGSESSE 
RAHVASTIKUTÜÜPI
 KESKMINE ELUIGA KÕRGE
 KESKMINE HARIDUSTASE KÕRGE
LÕUNA RIIGID– 
ARENGUMAAD:

 MAJANDUS NÕRGALT ARENENUD
(madal SKT, inimarengu indeks, elatustase)
 HÕIVE SUUR PÕLLUMAJANDUSES
  RAHVASTIK  DEM. ÜLEMINEKU ETAPIS
 KESKMINE ELUIGA MADAL
 HARIDUSTASE MADAL, PALJU 
KIRJAOSKAMATUID
Kasutatud kirjandus
 Maailma ühiskonnageograafia. Koostanud 
G. Raagmaa Eesti Loodusfoto
 Ü. Liiber eksamimaterjalid
 Eesti Geograafia CD

Document Outline

  • MUUTUSED  ÜHISKONNAS
  • Slide 2
  • Inimühiskonna arengus võib eristada  3 erinevat etappi:
  • Agraarühiskonnale iseloomulik
  • Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused
  • ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE
  • SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE
  • Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid?
  • KOLOONIATE TÜÜBID
  • Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil:
  •       Maailm  20. sajandi alguses:  PÕHJA RIIGID        LÕUNA RIIGID 
  • Eeldused infoühiskonnale üleminekuks
  • INFOÜHISKOND
  • KOKKUVÕTE:
  • AGRAARNE  ÜHISKOND - elatusmajandus
  • INDUSTRIAALÜHISKOND- turumajandus
  • Slide 17
  • RIIGI ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD:
  • PÕHI  ja   LÕUNA
  • PÕHJA  RIIGID - KÕRGELT ARENENUD RIIGID:
  • LÕUNA RIIGID– ARENGUMAAD:
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Muutused ühiskonnas #1 Muutused ühiskonnas #2 Muutused ühiskonnas #3 Muutused ühiskonnas #4 Muutused ühiskonnas #5 Muutused ühiskonnas #6 Muutused ühiskonnas #7 Muutused ühiskonnas #8 Muutused ühiskonnas #9 Muutused ühiskonnas #10 Muutused ühiskonnas #11 Muutused ühiskonnas #12 Muutused ühiskonnas #13 Muutused ühiskonnas #14 Muutused ühiskonnas #15 Muutused ühiskonnas #16 Muutused ühiskonnas #17 Muutused ühiskonnas #18 Muutused ühiskonnas #19 Muutused ühiskonnas #20 Muutused ühiskonnas #21 Muutused ühiskonnas #22 Muutused ühiskonnas #23 Muutused ühiskonnas #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mattttias Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

I Muutused ühiskonnas
16
doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö

Globaliseeruv maailm
Ühiskonnageograafia-Maailmamajanduse kujunemine
38
ppt

Ühiskonnageograafia: Maailmamajanduse kujunemine

Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu

Geograafia
Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive. 4 2. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad. Võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi. * RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD ­ majandust ja rahvastikku iseloomustavad

Geograafia
Geograafia 10-klassile
8
doc

Geograafia 10. klassile

GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia ­ teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid ­ tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus ­ hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu ­ põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus ­ nomaadlus Hilisagraarne periood ­ alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, L?

Geograafia
Globaliseerumine
2
doc

Globaliseerumine

Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajatest

Geograafia
Muutused ühiskonnas
5
docx

Muutused ühiskonnas

MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas

Geograafia
Geograafia KT kordamisküsimused
3
doc

Geograafia KT kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraar-ajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus, majandusharud Metsanud, Tekstiilitööstus, Info töötlemine, jahindus,kalanuds energeetika, edastamine, metallurgia, transport,side. masinatööstus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu

Geograafia
Ühiskonnageograafia e-inimgeograafia
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun