Facebook Like
Küsitlus


I Muutused ühiskonnas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid ?
  • Miks hakkasid kolooniad 20 saj. iseseisvuma ?
  • Miks toimub infoajastul sügav spetsialiseerumine ?
  • Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna ?
  • Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks ?
  • Kuidas jagunevad rahvusvahelised ettevõtted ?
  • Keskmise ja madala arenguga riikideks. 17.Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset. Sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja ÜRO inimarengu indeksiga. 18.Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused
I Muutused ühiskonnas
Õp. Lk. 10-37
1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel!
Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik ): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja  kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks,   vähesel   määral   ka müügiks.
naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu
jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus , käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks
Kaasajal  endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes
Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp):
On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus
tehnoloogia täiustumine , üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine , tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud , rahakapitali olemasolu)
jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud , vesiveskid, uute taime-ja loomaliikide aretus
hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud , kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
koloniaalsüsteemi kujunemine:
industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad ( emamaa )
kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale.
kaubavood jagunesid kolme suunda:
1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine)
2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus
3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus
maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) :
Põhja ja lõuna riikide võrdlus:
Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid
Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis , omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid
Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine.
“külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks.
võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine : kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena
tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond,
Elektro - ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle.
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia)
äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng
Globaalne tööjaotus : juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng
AJASTU
AGRAAR-AJASTU
INDUSTRIAAL-AJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandus-harud
Põllumajandus, loomakasvatus,
metsandus , kalandus , jahindus
töötlev tööstus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
I Muutused ühiskonnas #1 I Muutused ühiskonnas #2 I Muutused ühiskonnas #3 I Muutused ühiskonnas #4 I Muutused ühiskonnas #5 I Muutused ühiskonnas #6 I Muutused ühiskonnas #7 I Muutused ühiskonnas #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MirjamToom Õppematerjali autor

Lisainfo

1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel!
Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks.
naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu
jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks
Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes

Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp):
On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus
tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu)
jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime-ja loomaliikide aretus
hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
koloniaalsüsteemi kujunemine:
industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa)
kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale.
kaubavood jagunesid kolme suunda:

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
ppt
Muutused ühiskonnas
8
docx
Geograafia - muutused ühiskonnas konspekt
5
docx
Muutused ühiskonnas
2
docx
Muutused ühiskonnas - spikker
3
docx
Muutused ühiskonnas - mõisted
6
docx
Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses
6
docx
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES
29
doc
Maailma ühiskonnageograafia





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun