I Muutused ühiskonnas (0)

Kordamisküsimused
I Muutused ühiskonnas
Õp. Lk. 10-37
1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel!
Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik ): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja  kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks,   vähesel   määral   ka müügiks.
naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu
jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus , käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks
Kaasajal  endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes
Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp):
On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus
tehnoloogia täiustumine , üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine , tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud , rahakapitali olemasolu)
jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud , vesiveskid, uute taime-ja loomaliikide aretus
hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud , kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused
koloniaalsüsteemi kujunemine:
industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad ( emamaa )
kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale.
kaubavood jagunesid kolme suunda:
1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine)
2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus
3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus
maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) :
Põhja ja lõuna riikide võrdlus:
Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid
Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis , omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid
Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine.
“külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks.
võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine : kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena
tööjaotuse suurenemine – järjest kitsam spetsialiseerumine, tarbimisühiskond,
Elektro - ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle.
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia)
äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng
Globaalne tööjaotus : juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng
AJASTU
AGRAAR-AJASTU
INDUSTRIAAL-AJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandus-harud
Põllumajandus, loomakasvatus,
metsandus , kalandus , jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus , metallurgia ,
masinatööstus jms
Teenindus,äriteenused: info töötlemine, edastamine , turu-uuringud, biotehnoloogia
Peamine tootmis-üksus
Mõis, talu, pere
Vabrik,manufak-tuur,ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
Informatsioon, infotehnoloogiad
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevus-piirkond
Maakond, provints
Riik (emamaa ja kolooniad)
Kogu maailm
Osalemine maailma-majanduses
Üksikud kaubad
Palju erinevaid kaupu,eri piirkondade kaubavahetus
Globaalne maailmamajandus
2.Mõisted: turumajandus , industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud ), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine.
turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides)
põhijooned: hinna kujundab turg , konkurents , kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid
industrialiseerumine: üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega
Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast. Kiirelt hakkasid arenema tekstiilitööstus, metallurgia, kemikaalide kasutus, klaasi tootmine, kaevandus .
iseseisev industrialiseerimine: üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud
sõltuv industrialiseerimine: üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid, riigi kui terviku areng on ebaühtlane , koloniseerimine.
3.Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid?
Koloniaalsüsteemi mõju maailma eri piirkondades, miks arenesid Põhja ja
Lõuna Ameerika majandus erinevalt?
Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele
16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks ( metall , vill)
uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus )
19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas
Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas .
Samuti kergetööstuse toorainet
Turg toodetele, eriti tarbekaubale
Euroopa loodusvarade kahanemine: arenev tööstus vajab üha rohkem mineraalset, tekstiili- ja kergetööstuse toorainet
Erinevad emamaad :
Briti Põhja-Ameerika asunikud suutsid rajada iseseisva riigi – Ameerika Ühendriigid. Emamaade nõrkuse tõttu iseseisvusid 19. saj alguses Hispaania ja Portugali Ladina-Ameerika kolooniad. Ladina-Ameerikas tekkis umbes 20 iseseisvat riiki, kuid kõik nad olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Austraalias ja Kanadas.
4.Miks hakkasid kolooniad 20 saj. iseseisvuma?
Emamaa nõrkus- endal probleeme
Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus
Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad
Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi
Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel!
Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg –eeldused iseseisvumiseks
Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid
Suur ülemaailmne majanduskriis
pärast II maailmasõda - iseseisvumine
6.Iseloomusta riikide vahelist kaubandust 20 saj. emamaa-koloonia?
Emamaa ja tema koloonia (emamaale: tooraine, põllumajandussaadused, kolooniale: masinaid kaupu)
Emamaa ja teise emamaa koloonia ei vahetanud kaupu
Emamaa ja emamaa (2 erinevate kolooniatega tööstusriiki vahetasid omavahel kaupu)
Koloonia ja koloonia (2 erineva emamaaga kolooniat ei vahetanud omavahel kaupu
Koloonia andis emamaale (sõltuvalt asukohast): karusnahku, tubakas , indigo , puit, teravili, liha, suhkur, kohv, puuvill , toornahk, kuld
7.Nimeta majandussektoreid (oskad liigitada majandustegevused erinevatesse sektoritesse)
1) Hankiv (primaarne ehk esmasektor ) nt: nafta ammutamine, kalapüük
2) Töötlev ( sekundaarne ) nt: kondiitritoodete valmistamine, mööbli tootmine
3) Teenindav (tertsiaalne) nt: finantstegevus , side- ja postiteenused
8.Mõisted: liiderfirma , alltöövõtja
liiderfirma: ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma
allhange: detailide või valmistoodangu valmistamine või teenuste osutamine teisele ettevõttele
alltöövõtja: allhanke korras tellijale toodet või detaili valmistav isik või ettevõte
9. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafiline
tööjaotuse süvenemine, kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus,
transpordivahendite ja side areng.
Globaliseerumiseks vajalik: kolooniate poliitiline iseseisvumine, arenenud riikide vaheline majanduskoostöö , rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö.
majanduslik globaliseerumine: kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõuvaba ulatuslik liikumine üle riigipiiride, suurettevõtete kasv, rahvusvahelise tööjaotuse levik
kultuuriline globaliseerumine: kultuurikontaktide tihenemine, globaalne meedia
poliitiline üleilmastumine: suur roll rahvusvahelistel organisatsioonidel ( ÜRO , Greenpeace ), relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine, arenguabi vähemarenenud riikidele
keskkonnamõjude globaliseerumine: kliimamuutus, loodusressursside ammendumine , toiduprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maailmamere reostumine
10.Selgita globaliseerumise mõju ühte positiivset ja ühte negatiivset külge vähemarenenud riikidel.
luuakse uusi töökohti (kuna nt rahvusvahelised ettevõtted laienevad ka arengumaadesse, nii tekivad ka uued töökohad )
majanduse kiirem areng
investeeritakse majandusse
arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb
vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale
luuakse keskkonnaohtlike ettevõtteid
makstakse vähem – odav tööjõud (Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse – tekib ja süveneb lõhe vaesemate ja rikkamate riikide vahel)
11.Miks toimub infoajastul sügav spetsialiseerumine?
Infoajastul toimub järjest sügavam spetsialiseerumine, kuna ühe toote valmistamine on odavam, selle toote arendustöö tehakse paremini ja nii saavutatakse konkurentsieelis.
12.Oskad iseloomustada kaasaegset tööjaotust autotööstuse näitel. Selgita mõistet ettevõtlusvõrgustik.
Etapi nimetus ja kirjeldus 
Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? 
Uurimis- ja arendustegevus 
hästi arenenud riikidesse, sest seal on spetsialistid , kes on kõrge haridusega 
Detailide ja sõlmede valmistamine 
odava tööjõuga maadesse 
Kokkumonteerimine 
odava tööjõuga maadesse 
Müük ja hooldustööd 
üle maailma laiali, paigutatakse tarbija lähedale 
Ettevõtlusvõrgustik koosneb liiderfirmast, alltöövõtjatest ja muudest lepingupartneritest.
On ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.
13.Mõiste: rahvusvaheline firma. Nimeta vähemalt 3 rahvusvahelist firmat.
Rahvusvahelised firmad (rahvusvaheline ettevõtte ehk hargmaine) ehk firmad, mis tegutsevadmitmes riigis:
See on ettevõte, mille kontrolli all või halduses on tootmis- ja varustusettevõtted mitmes riigis
Ressursid, kaubad, teenused ja oskused liiguvad ettevõttesiselt üle riigipiiride
peamised tegevusvaldkonnad : Kõrgtehnoloogia : biotehnoloogia, IT, mikroelektronika, telekommunikatsioonid, ravimid , uued materjalid, on vaja suuri ressursse uurimis- ja arendustööks
Suuremahuliste tarbekaupade tootmine
Brändi-tarbekaupade masstootmine
nt: McDonalds , Coca Cola , Wal-Mart
14.Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? Nimeta 3 põhjust, miks
eelistavad rahvusvahelised ettevõtted oma tütarettevõtteid rajada
arengumaadesse? Kuidas jagunevad rahvusvahelised ettevõtted?
Miks: Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses.
Arengumaadesse: odav tööjõud, suur turg, arengumaade valitsused on huvitatud välisinvesteeringutest (et oma riigi elanikele tööd pakkuda) investeeringute saamise nimel tehakse neile ettevõtetele mitmeid soodustusi: alandatakse makes , müüakse/renditakse odavamalt maad, luuakse vajalik infrastruktuur , valmistatakse ette töötajaid.
jagunevad; kõrgtehnoloogiline tootmine: bio-, infotehnoloogia , mikroelektroonika
suuremahuline tarbekaupade tootmine: autod, koduelektroonika , telerid, külmikud
Kaubamärgitoodete masstootmine: sigaretid, karastusjoogid , pesupulbrid, hambapastad, hügieenitarbed
rahvusvaheliste firmade plussid: aitavad kaasa majanduslikule arengule: toovad riiki kapitali, loovad töökohti, annavad tõuke tehnoloogia arengule
miinused: tugevdavad ebavõrdust vaeste ja rikaste vahel, sekkuvad riikide poliitikasse, kasum läheb rikastesse riikidesse, saastavad kohalikku keskkonda
RVE põlvkonnad
Iseloomulikud tunnused
Tegevusvaldkonnad, näited
Esimene
Sõltusid päritolumaa valitsusest ja tegutsesid selle toetusel
Kaubandus karusnahkade vürtside jms. Briti Ida- India Kompanii, Hudson Bay Company
Teine
XIX saj lõpp. Tegutsesid kolooniates algul emamaa toetusel hiljem kohaliku valitsuse toel. Laienesid võõrastesse kolooniatesse.
Põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine ülemeremaades. Royal Duch /Shell, Exxon
Kolmas
USA firmade sissetung Euroopa turgudele, tootmisprotsessi jagamine etappideks ja paigutamine vastavalt kasulikkusele
Liiderfirma, tütarfirma
Erinevates majandusharudes, eriti kerge-, keemia- ja masinatööstuses ning äriteenustes. Ford
Neljas
20. saj. 80. aastatel. Põhirõhk tootearendusel ja brändi müümisel
Ettevõttevõrgustikud
Finants -ja teenindusettevõtted.
Müüakse kaubamärki, ise ei toodeta midagi, virtuaalfirmad. Microsoft, Allianz, Skype
Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine olemasolu
Odav energia
Oskustööjõu olemasolu
Kohapealne kapital
Lähedus turule, teistele ettevõtetele
15.Tea peamisi majandusorganisatsioone ( WTO, IMF, EL, NAFTA , ASEAN, OPEC ) ja nende rolli majanduses.
WTO: Maailma kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisation )
Eesmärk rahvusvahelise kaubanduse elavdamine, reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust, alandab kaubandus ja tollitariife, Eesti kuulub ka WTO-sse (1999)
IMF: Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund) kooskõlastab rahvusvahelist majandust, eesmärk on vältida maailmamajandust ohustavaid järske valuutakursside kõikumisi, leevendada riikide finantskriise (Eesti 1992)
EU: Euroopa Liit (European Union) Viimasel kümnendil on toimunud areng poliitiliseks ja kaitseliiduks, eesmärgiks on ühisturg – kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine ühenduse piires (Eesti 2004)
NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Kokkulepe ( North American Free Trade Agreement) suuremaid majandusühendusi, loodud Kanada , USA ja Mehhiko poolt, eesmärgiks kaotada liikmete vahel kõik tollid ja kvoodid
ASEAN: Kagu- Aasia Maade Assotsatsioon, Aasia viie mittekommunistliku riigi: Indoneesia , Malaisia, Filipiinid , Singapur ja Tai poolt loodud, et seista vastu Vietnami ja Hiina mõjudele, eesmärk Aasiasse maailma suurima vabakaubandustsooni loomine
OPEC: Nafat Eksportivate Riikide Organisatsioon , peamine eesmärk nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine
ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon (Eesti 1991)
NATO : Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon: sõjalis-poliitiline liit, rahu tagamine kriisikolletes (Eesti 2004)
16.Mõisted: sisemajanduse kogutoodang , inimarengu indeks.
sisemajanduse kogutoodang (SKT): aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
(mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik.
inimarengu indeks: riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist
Selle alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks.
17.Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset.
Sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja ÜRO inimarengu indeksiga .
18.Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset?
ÜRO inimarengu indeksiga, kasutatakse ka teisi näitajaid nt: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad, kirjaoskus , hõive erinevates sektorites.
20.Mõisted: arengumaad: Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal keskmine eluiga.
arenenud maad: Arenenud riik, industrialiseerunud riik, arenenud maa või majanduslikult arenenenum riik on suveräänne riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Tavalisemateks majanduse arengu mõõtmise kriteeriumiteks on: sisemajanduse kogutoodang (SKT), sissetulek elaniku kohta, industrialiseerimise tase, laialdase infrastruktuuri tase ja üleüldine elustandard
ettevõtlusklaster ehk kobar : paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega.
aglomeratsioon : inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa- alale , enamasti linna või linnastusse, nt autotööstus, kus on oluline, et paljud vajaminevad detailid tuleks tehasesse võimalikult lähedalt. See vähendab oluliselt transpordikulusid
Aglomeratsioonitööstus
vajalik koostöö teiste ettevõtetega
erinevad tugiteenused ( pank , kindlustus )
suurte linnade lähedus
Kõrgtehnoloogiline tööstus
koondunud ülikoolide lähedusse
Kapitalimahukas tööstus
seotud kasutatava tehnoloogia eripäraga
n: paber ja mälukiipide
tehased, energia ja infrastruktuuriprojektid
Bränd : tootemärk või kaubamärk
monopol : turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, üksik ettevõte määrab ka hinna.