Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna
teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Eri majandussektorite osakaal SKT- s ja hõives põllumajandus tööstus teenindus ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM 12 Millises ühiskonna arenguetapis on tabelis toodud riigid? Põhjenda vastust! Riik Imiku- Kirja- SKT ühe Põlluma- Tööstuses Teenindu- suremus oskus inimese janduses hõivatuid ses kohta hõivatuid hõivatuid Prantsusmaa 4,46 99 24 400 4 25 71 Argentina 17,75 96 12 900 10 34 66 Bangladesh 69,8 56 1570 63 11 26 Tansaania 79,4 68 710 80 7 13 Itaalia 5,8 98 22 100 5 33 62
3. aeglane sõltuvindustrialiseerumine 4. teeninduse osakaal on üle 50% 5. on hästi välja kujunenud teedevõrk 6. valdav osa töötajaid on hõivatud põllumajanduses 36 Millises ühiskonna arenguetapis on tabelis toodud Riik riigid? Põhjenda Imiku- Kirja- suremus oskus vastust! SKT ühe Põlluma- Tööstuses Teenindu- inimese janduses hõivatuid ses ‰ kohta hõivatuid hõivatuid Prantsusmaa 4,46 99 24 400 4 25 71 Argentina 17,75 96 12 900 10 34 66 Bangladesh 69,8 56 1570 63 11 26 Tansaania 79,4 68 710 80 7 13 Itaalia 5,8 98 22 100 5 33 62
aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. 13 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu ka kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta luniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põlluma janduse keskkonnaprogra mmi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos he inakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka võsaraiekohustust. Praegusel ja l sõlmitakse leping jooksvaks aastaks, põllumajanduse keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud. 14
f) valitsused olid koalitsioonivahetused ja f) võimul oli kogu aeg üks ja sama kolmik, vahetusid tihti, sest parteid võitlesid oma- vahel ja ei suutnud kokkuleppele jõuda g) puudus riigi kontroll ettevõtete üle, g) ettevõtteid kontrolliti riigi poolt maksu- ja hinnapoliitika kaudu h) põllumajanduses orienteeruti loomakas- h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma- vatusele (või, peekon - põhilised eksport- jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised kaubad), seoses sellega ka söödakultuuri- eksportkaubad de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39
traditsiooniline küttepuit ja raiejäätmed Joonis 9. Ladustatud raiejäätmed hakkpuidu tootmiseks (Joonis 9). ja küttepuit, P. Muiste foto. Laasitud oksad on kuivamiseks otstarbekas ladustada ja hakkida pärast okaste ja leh- tede varisemist. Tehnoloogia sobib kasutamiseks talumetsades, sest kasutatakse odavaid seadmeid raieks mootorsaage ja puidu koondamiseks vintsiga varustatud põlluma- jandustraktoreid. Meetodi puuduseks on madal tootlikkus ja lohistamisel materjali saas- tumine mullaga, kui töid tehakse külmumata pinnasel. Tüvestehakke tehnoloogia Noore metsa valgustusraiel või ka küpseva metsa harvendusraiel võib saadav lik- viidse puidu kogus olla nii väike, et otstarbekam on kasutada kogu raiutav materjal hakk- puidu tootmiseks. Laasimata peentüvedest toodetud hakkpuitu nimetatakse tüveste- hakkeks ehk kogupuu hakkeks.