Mailmamajanduse kordamine (0)

1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust.
Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas)
Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka:
*kultuuriline globaliseerumine
*keskkonna- alane globaliseerumine
*finantsturgude globaliseerumine
*teadustöö globaliseerumine jne.
Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed).
Positiivsed
*Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut.
* Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
*Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka.
*Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest)
*Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud
*Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks"
Negatiivsed
*Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda.
* Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia
*Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb
*Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
*Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel.
* Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine .
7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada?
Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid . Rahvusvahelised organisatsioonid , riigid, nende juhtisikud , isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks .
Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse:
* inforiigid
*uustööstusmaad ( uusindustriaalmaad )
*toorainemaad
*vaesed riigid
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
38. iseloomustab üldjoontes agraar -, industriaal- ja infoühiskonda;
AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
põllumajandus
metsandus , kalandus , jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia,
masinatööstus jm
teenindus
äriteenused: info töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia ,
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis- või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik (kolooniad)
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Paljud kaubad
Globaalne maailmamajandus
39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi,
Näitaja
Afganistan
Austria
SKT sisemajanduse kogutoodang
800 dollarit
32500 $
IAI – inimarengu indeks
0,
0,944
sündimus
47 promilli
8,7
väikelaste suremus
160 %0
4,6
keskmine oodatav eluiga
43,3
79
Kirjaoskuse tase
36%
98%
Põllumajanduses
80%
3%
Elektrienergia tarbimine
25 KWh in kohta
8527 KWh
40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane.
42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid.
43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA , ASEAN , OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses;
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks.
Maailmapank – peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte.
Euroopa Liit – Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel . Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele;
Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor.