Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne?
SISSE VÄLJA sool teravili tubakas kanep kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema ettekirjutisi · Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks" · Majanduselu oli tähtis koht oma alale spetsialiseerunud poodnikele · Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased · Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased, kes olid enam nõudvad käsitööalade esindajad Käsitööndus · Manufaktuurid suur ettevõted · Põhikeskus Narva · Vaseveskid
viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks Käsitööndus Manufaktuuride teke (tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil)
Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras,
majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.) c) postindustriaalne tootmisviis (20. saj tänapäeva tootmisviis, aatomienergia, kõrgtehnoloogia, füüsilise töö asendumine vaimse tööga)
Ja lõpuks kultuur. Milline asi jäeti vanaisale? Mis see on? - see võib olla maja või isegi palee! - Tähendab, arhitektuur - See võib olla pilt - Tähendab kujutav kunst - See võib olla mingi kujuke - Tähendab, skulptuur. Lisame veel käsitöö, muusika...Lühidalt, kirjutame kõik üles ja pärast saame selgust - Kõik, teen ettepaneku nendega organiseeruda. Need saavad meie prioriteediks. Aga nüüd, asja juurde! - Kultuur: Rahvuslik käsitööndus Arhitektuur Skulptuur Muusika Kujutav kunst Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea
I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...
5 Varaagraarne ühiskond: Algsed riigid Mesopotaamias, Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud 6 Hilisagraarne ühiskond Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele Kasvab põllumajanduse tootlikkus: tööloomade kasutamine, sõnniku kasutamine väetamiseks Tööjaotus Arenevad muud majandusharud: käsitööndus, kaubandus, rahandus Maakondade, provintside areng, riikide areng, teede rajamine, veonduse areng 7 Peamised hilisagraarse tootmisviisiga piirkonnad: Kaug-Ida, Ees-Aasia; Euroopa 8 Vasta küsimustele! 1. Milliseid tootmisviise ja ühiskonnatüüpe eristatakse? 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval traditsioonilised tootmisviisid? 4
Välja veeti Sisse veeti Teravilja (17.sajandi lõpul ületas vilja Soola (eriti läbi Tallinna, kust seda viidi 4 väljavedu Liivi sõja eelse taseme ~2 edasi ka Soome ja Venemaale), korda); laevaehitusmaterjale (tõrva, metalltooteid, luksusesemeid, vürtse, tökatit, mastipuid, planke, laudu), lina, alkoholi, tubakat ja puuvilju. kanepit, nahku. 2. Käsitööndus 17.sajandil (õpik §22-23): Rootsi ajal olid linnad lisaks kaubandusele jätkuvalt käsitöö keskusteks. Tsunftikorraldus muutus 17.sajandil rangemaks: kutsealal tohtisid töötada ainult tsunfti kuuluvad meistrid; uue tsunfti loomiseks pidi olema vähemalt kolm meistrit; Tallinnas kaotati 1675 eestlastest käsitöölisi ühendanud Oleviste gild, sakslased Kanuti gildi liikmeks neid ei võtnud ning endised meistrid arvati linna lihtrahva hulka.
Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur
Nende peamine väljaveosadam oli Narva. Siseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust veeti soola edasi Venemaale ja SoOme. Linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunus poodnikel. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Kõigis linnades, v.a Narvas, domineeris saksakeelne kaupmeeskond. Eestlasi tähtsateks kaupmeesteks ei tõusnud. Oluline on Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi käsitööndus. Tsunftikord muutus senisest rangemaks. 1675 kaotati Tallinnas seni paljusid eestlasi hõlmanud Oleviste gild. Saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi vastu võtmast ning suur osa endisi tsunftiliikmeid arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi.. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Manufaktuurtootmise põhikeskuseks oli Narva.
Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrvalt jäi käsitöö. Meistrite, sellide, õpipoiste suhted olid täpselt paika pandud. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvus vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu. 1675 kaotati Tallinnas Oleviste gild. Sakslased võitlesid oma juhtpositsiooni eest, kuigi jäid linnade elanikkonnas selgesse vähemusse. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- suurettevõtted, kus käis tootmine käsitöö abil
Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sulased ja teenijatüdrukud sõltusid tööandjatest- taluperemeestest. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu
a) Indiaanlased said lüüa: · Tulirelvade puudumine. · Omavahelise ühtsuse puudumine. b) Tagajärjed: · 19. saj. olid indiaanlased idarannikul hävitatud või läänerannikule tõrjutud. 3. Inglise kolooniad (13) Põhja-Ameerikas 18. sajandil a) Põhja-poolsemad kolooniad: · Arenes farmerlik põllumajandus, mis põhines farmeri ja palgatööliste tööl. · Juurdus ameerikalik elulaad ettevõtlikus ja aktiivsus. · Laevaehitus ja käsitööndus. b) Lõuna-poolsemad kolooniad: · Suured istandused, kus kasutati orjatööjõudu (peamiselt mustanahalised Aafrikast). · Tubakas ja puuvill. c) Valitsemine: · Algul sekkus Inglismaa koloonia siseasjadesse vähe. · Kuberner inglise monarhi kõrgeim esindaja (veto õigusega). · Igal koloonial oli oma omavalitsusõigus. 4. Ameerika rahvuse kujunemine a) Ameeriklaste kui rahvuse kujunemise aluseks inglased:
Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras,
Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik.
vahetades. Jätkus ka alkoholi, vürtside ja luksuskaupade sissevedu. Uuteks sisseveo kaupadeks oli tubakas, kirjutuspaber ja mitmed puuviljad. Laiem ostjaskond oli talurahvakaupmehed, kes müüsid talurahvale lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saades põllumajandussaadusi. Kõigis linnades v.a. Narva, domineeris saksa kaupmeeskond. Eestlase tõusmine kaupmeheks oli erakordne juhus. Üheks selliseks näiteks oli Tartus Pulli Hans, kes arvati linnakodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevuseks kaubanduse kõrval oli käsitöö. Korraldatud olid täpselt õpipoiste, sellide ja meistrite suhted. Tsunftikordki muutus rangemaks. Tekkisid ka mitmed uued tsunftid. Uue tsunfti moodustamisel sai oluliseks kolme vastava eriala meistri olemasolu. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks oli manufaktuur. Tollel ajal suurettevõtted. Tootmine käis käsitöö läbi. Vanimateks olid telliselöövid ja lubjaahjud. Uut tüüpi
Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. Võlaorjuse kaudu sattus träälide hulka ka eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta. Träälidele anti õigus end raha eest vabaks osta ka varem või kui nad abiellusid vanatüdrukuga. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus linnades Suuremad linnad nagu Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi olid ümbritsetud kõrge ring- müüriga, väljast piiras müüri kraav. Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades
Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise
ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse). Iga tootmisviisi puhul on võimul ja saab suurema osa toodetud hüvedest see kiht, kelle omanduses on põhilised tootmisvahendid (feodaalse tootmisviisi puhul feodaalid kui maaomanikud, kapitalistliku tootmisviisi puhul kodanlus kui vabrikute-masinate omanikud). Üks tootmisviis asendub teisega siis, kui toimub hüpe tootmisvahendite arengus (näit. käsitööndus asendub manufaktuurse masintööstusega). Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad
saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur. Tähtsaimad Räpnia mõisa paberivabrik (asutati 1736)- vanim teadaolev kaasajalgi töötav tehas. Vanasti tootis see ka rahapaberit ntks. Ka Põltsamaa klaasimanufaktuur (rajati 1764), Asehalduskorra ajal tsunfi piirangud kaotati, kuid 1796 tsunfide õigused taastati, kuid lumepall oli juba veeerema pandud. 19. saj küll linnades tsunfid oma tähtsuse säilitasid, kuid tsunfide väline käsitööndus arenes ka kõvasti. 10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile
Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud suutelised tulema toime suurte võitlevate üksuste varustamisega kõige vajalikuga tuhandete kilo- meetrite kaugusel riigi varustusbaasidest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Logistika arengu kiirendajaks peetakse ka tööstusrevolutsiooni. Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine
annaabi.ee 
