Valitsemine ja avalik haldus (1)

4. Teema - Valitsemine ja
avalik haldus
Ühiskonnaõpetus
(õpik, lk 95 ­ 137)
Valitsemine
KOLM KÜSIMUST
Kes valitseb? Kuidas valitsetakse?
Mida otsustatakse?
- Vastus esimesele võib olla erinev, sest
erakondade ja gr. populaarsus muutub.
- Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest
põhimõtted määratletakse
valitsemisreziimiga.
- Kolmas küsimus on seotud mõjukate
erakondade või survegruppidega. Nende
esitatud huvid jõuavad seaduse
vormistamiseni. Vajatakse veel
asjatundlikke ametnikke.
Vaatame poliitilise protsessi etappi -
joonis, lk 95.
Demokraatlik
valitsemine
Võimude lahususe Piiratud võim
printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti
Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk
Täidesaatev arvet Konstitutsioon
Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism)
PRESIDENTALISM
Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias
Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt.
Ameerika riigid
Keskne figuur ­ president, kes juhib
valitsust ja täidab peaministri rolli
(administratsiooni)
Selle vormi puhul valivad kodanikud nii
presidendi kui ka parlamendisaadikud
President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise
Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis,
mitte parlamendivalimisi
Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk
Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja
Senat)
Presidendil on vetoõigus
Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või
umbusaldust
Tihedalt seotud täidesaatva võimuga
POOLPRESIDENTAALNE
Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria
Venemaa, Leedu jt.
President peab rohkem arvestama parlamendiga
Valitsusrolli juhi tuleb jagada peaministriga
President ja valitakse otse rahva poolt
President nimetab peaministri
Presidendil on vetoõigus
Tugevamini seotud täidesaatva võimuga
Tugevam positsioon täidesaatval võimul
PARLAMENTARISM
Suurbritannia, Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Eestis,
Iirimaal jt.
Rahvas valib otse parlamendi
Parlament valib presidendi
Riigipea kujutab erapooletut võimuinstitutsiooni, mis
tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhted
Riigipea ehk president täidab tseremoniaalseid ül.
Valitsus moodustatakse parlamenditulemuste põhjal
Koalitsioon moodustab valitsuse
Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas
vastastikkuses sõltuvuses. Konflikt viib võimukriisini.
Parlamendi ülimuslikkus
Esindusdemokraatia tähtsustamine
Vaatame põhiseaduslikke
valitsemisvorme
(joonised õpik lk. 97-99)
Põhiseaduslik
vorm
Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism
SEADUSANDLIK VÕIM
1. Seadusandliku võimu esindab parlament
2. Ühekojalised parlamendid ­ Soome, Rootsi, Taani,
Eesti
3. Kahekojalised ­ Saksamaa, Tsehhi, Norra,
Prantsusmaa, Itaalia jt.
4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi
poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli
heakskiidu alamkoja tööle)
5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1.
(alamkoda ­ otsene valimine; ülemkoda ­ teened ja
tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse
esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve
(venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka
ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti)
Parlamentide nimetusi
Riigikogu
Eduskunta
Knesset
Kongress
Parlamento
Bundestag
Rikstag
Seim
Duuma
Parlamendi formaalõiguslik
struktuur(1)
Fikseeritud seadusega ­ parlamendi juhatus
(esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid
(tööorganid ­ alatised keskenduvad ühele
valitsemisalale; ajutised komisjonid ­ erakorralised
küsimused
Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust
­ fraktsioonid (ühe erakonna saadikud
moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja
opositsioon (ei osale valitsuses).
Muutub pärast parlamendivalimisi
Parlamendi poliitiline struktuur(2)
1. Koalitsioon versus opositsioon.
2. Fraktsioon ­ parlamendi mõlemad pooled
moodustavad ka saadikurühmi e.
fraktsioone. Aluseks ideoloogiline
ühtekuuluvus. Fraktsioonid mängivad
olulist rolli parlamendi töös.
- algatada seaduseeelnõu
Parlamendi ülesanded
1. Rahva huvide esindamine ja
seaduseloome
- Seaduse sünd pikk protsess (algatavad
parlament ja valitsus). - Seaduse sünd sõltub ka
koalitsiooni ja opositsiooni suhetest (õpik, joonis, lk
105)
- Riigipea kuulutab seaduse välja (muutub kohustuslikuks)
- Kriitilises olukorras võib sekkuda ka riigikohus
2. Sellega on seotud erinevate huvide esindamine
ja nende tasakaalustatud viimine seadusesse.
- Saadikute kohtumine oma valijatega (üks nädalapäev)
- Huvide tasakaalustamine ­ lobism e kuluaaripoliitika (õpik,
lm 106)
3. Järelevalve valitsuse üle
- otsene kontroll (avaldada umbusaldust
valitsusele, parlamendi parteilise koosseisu
arvestamine, õigus võtta vastu seadusi, mille
ei ole valitsuse toetus, võta vastu
riigieelarve, kutsuda ministreid aru andma
parlamendi ette)
- kaudne kontroll (distsipliini nõudmine
ministritelt, tööstiil, sotsiaalne
kommunikatsioon)
SEADUSE-EELNÕU MENETLEMINE
JOONIS, lk 108
TÄIDESAATEV VÕIM
1. VIIMASTEL AASTATEL TUGEVAM ROLL VÕIMU
STRUKTUURIS
2. TÄNAPÄEVAL NÕUTAKSE ASJATUNDLIKKU
RAHVA JUHTIMIST (PARLAMENDI LIIKMED
ERINEVALT VALDKONDADELT)
3. PEAMINISTRI ROLL ON SUURENENUD KA
EESTIS
4. Valitsus on kahe olulise ülesande ees: a. juhtida
ühiskonda ning b. kindlustada teatud ideoloogilise
suuna
Valitsuse seos ametnikkonnaga
5. Seotud ametnikkonnaga (ministril on õigus
määrata ametisse juhtivaid tippametnikke oma
erakonna kaaslaste hulgast)
6. Ametnikkond ei vahetu iga valitsusevahetusega.
Ametnike hierarhia kõrgemal astmel on kantsler,
kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö
ning kindlustama järjepidevuse ministrite
vahetumisel
7. Nii on esindatud täidesaatvas võimus
erakonnahuvid kui ka ametnikkonna huvid
Valitsuse moodustamine sõltub
1. Kas parlament on kaheparteiline või
mitmeparteiline
2. Riigipea peab arvestama
peaministrikandidaadi nimetamisel ka riigi
põhiseadusega, poliitiliste jõudude
vahekordadega ja traditsioonidega
3. Ministrite nimetamine kujutab poliitilisi
läbirääkimisi (saadikumandaadist loobuda)
VALITSUSE MOODUSTAMINE
1. Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis
tulevase valitsuse tegevusprogrammist
2. Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine
3. Riigipea nimetab peaministrikandidaadi
4. Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu
riigipeale
5. Riigipea nimetab valitsuse ametisse
6. Parlament annab peaministrikandidaadile
volitused valitsuse moodustamiseks
7. Valitsus annab parlamendi ees ametivande
Järjestage sammud valitsuse moodustamisel,
alustades parlamendi valimisega ja lõpetades
valitsuse ametisse astumisega.
Valitsused
Enamusvalitsus Vähemusvalitsus
JOONIS - ÕPIK, lk 113
Valitsuse eluiga
1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest
2. Parlamendi erakondlikust jaotusest
3. Ministrikohtade jaotusest erakondade
vahel
4. Kas enamus- või vähemusvalitsus?
5. Opositsiooniparteide koostööst
6. Vaatame tabelit õpik, lk 114
AVALIK HALDUS JA
BÜROKRAATIA
1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ­
ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad
protsessid.
2. Kuid ilma bürokraatiata ei ole võimalik saada
3. Bürokraatia tekkis seadustele tuginev
võimuideaal, heaoluriik, ametnikkond
4. Avalik haldus ­ ametnikkond tegeleb iga
päevaselt riigivõimu otsustega. Seda
iseloomustab püsivus, professionaalsus.
5. Arvukus ­ avaliku sektoriga riikides moodustub
teenistujaid üks kolmandik tööjõust (tabel, lk
116)
Bürokraatia negatiivsete joonte
vähendamine
Avalik halduse reformid
Avaliku halduse toomine kodanikule lähedamale, asjaajamise
hõlbustamine, nt. ülesannete andmine kohalikule omavalitusele
(Tony Blairi poliitika)
On püütud läheneda ärijuhtimisele ­ rõhutada tulemuspalka,
kvaliteeti, omavastutust.
(Margaret Thatcheri poliitikas)
Bürokraatia funktsioonid
1. Poliitika elluviimine suhtlemine võimul
olijate ja tavaliste kodanikega
2. Valmistavad ette materjale, seaduste
ettevalmistamine
3. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides
4. Ametniku erapooletus on sageli abiks
rasketel läbirääkimistel
5. Ametnikkonna taastootmine, arendamine
ja inimressurssi juhtimine (koolitused)
Ametnike ja poliitikute vaheline
suhtlemine
Riigivalitsemise
Ametnikud
protsess
Poliitikud
Bürokraatia toimimine
Ametnikud ja avalik Poliitikud ja avalik
haldus haldus
peavad tagama hoolitsevad asjade
sätestatud huvide normatiivse külje
elluviimise eest, see tähendab
süsteemi tegelevad huvide
stabiliseerija juriidilise
vahekohtunik sätestamisega
(ametihierarhia, tööjaotus,
tegevusjuhised)
Avalik teenistus ­ värbamine ja
karjäär
Avalikku teenistusse astumine on reguleeritud
rangelt
Kodakondsus, kõrgharidus, ametialane
asjatundlikkus
Avalik konkurss
Vaatame joonis lk 18 ­ Eesti ametnikkonna
hierarhiat ja riigiteenistujate osakaalu
Järelevalve ametnike üle
Ametnikke võim riigis võib põhjustada
korruptsiooni ja kokkuleppeid ametnikke
vahel.
Kontroll kolmes vormis: sisemises ehk
ametkondlikkus (haridus, kutseala, käitumine vastavalt
normatiividele), poliitilises (sekkub riigikontroll),
õiguslikkus (peab aitama vältima korruptsiooni, ombudsmani
sekkumine).
Vaatame lk 120 Tabel. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.
KOHTUVÕIM
Üks võimuharudest ­ üks poliitilise süsteemi osa
Kõrgema kohtu tegevus on osa poliitilisest protsessist
Demokraatliku riigi kohustuslik tunnus
Ei allu täidesaatvale ega ka seadusandvale võimule
Ülimuslikkus tagab õigusriigi põhimõtte
Vaatame õigusharud, lk 122
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Seadus- Täide-
andlik saatev
võim võim
PARLAMENT VALITSUS Kohus
Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit)
Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika
Mitmeharuline kohtusüsteem, mis
jaguneb kriminaal- ja
Kohtusüsteem on ühtne, tipneb
tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga
Kõrgeim aste ­ konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim
mis hindab põhiseadusele vastavust. poliitikas (uuendused poliitikas,
Valitsus nimetab kohtunikud ei pea omama juriidilist haridust)
Õigusalane haridus Kohtunikkond moodustatakse
Lojaalsus riigile valimiste teel
Kohtunik on kodaniku kaitsja,
mitte reziimi kaitsja
Kohtusüsteemi funktsioonid
Põhiülesanded:
Õiguskorra tagamine
Kodanike kaitse
Konstitutsioonilised ülesanded (põhi-
seadusega seotud)
- seaduste konstitutsioonikohane valve
- võimuinstitutsioonide ja ­tasandite
tasakaalustaja
- valitsemissüsteemi toetamine
- valitsemissüsteemi stabiliseerimine
Regionaalne ja kohalik
valitsemine
1. Territoriaalne aspekt on igale riigile
oluline
2. Ametnike palkamine keskvõimu ja
kohalikke võimu struktuuridesse
3. Avalikud teenused
4. Lai sotsiaal-ajalooline taust
Miks on regionaalpoliitika
oluline?
1. Regionaalne ühtekuuluvus on tugeva riigi
tunnus ja seotud rahvuse enesemääratlusega
Föderaalriik ­ mitmerahvuseline, -keeleline ja tugev tsentraliseeritud
keskvõim (Belgia, Sveits, Kanada). Autonoomia või isegi riiklik eraldumine
põhirahvuse survel (Iisrael, Gruusia).
2. Majandusliku arengu tasakaalustaja
- piirkondlik ebaühtlus on probleem enamikus riikides ­ nt Eestis,
Saksamaa
3. Sotsiaalse heaolu ja avalik halduse
olemasolu ka kohalikul tasandil
- tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 ­
kahetasandiline haldussüsteem)
Administratiivse ülesehituse
põhimudelid
. A. Tsentraliseeritud mudel
. B. Detsentraliseeritud mudel
. C. Segamudel
Administratsiooni struktuuri
põhimudelid
A KESKVALITSUS
Kohalikus omavalitsuses olemas oma haldus-
funktsioon, kuid
sõltub tugevasti
Keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia,
Suurbritannia)
B Keskvalitsus
Omavalitsused on
iseseisvamad
(Saksamaa, Skandinaaviamaad)
Segatüübid (vaatame ka tabelit, lk 128)
C KESKVALITSUS
Omavalitsused
Kohalikul on otsustamisõigus, kuid
sõltutakse rahaliste ressursside pärast keskvalitsusest.
Otsused lähtuvad ülalt. Regionaalvalitsus (nt. Eesti maavalitsus ­
riigi esindaja).
Arengusuunad kohalikus
valitsemises
1. Vastutuse jaotus
2. Võrgustikutöö asendamas hierarhiat
3. Eurointegratsioon
4. Demokraatia edendamine
5. Euroopa omavalitsuste harta ­ kohalik elanikkond
kaasatakse otsuste väljatöötamisse
6. Kohaliku omavalitsuse volikogude viimased valimised olid
on 18. oktoober 2009. a
7. Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant
Valitsemiskorraldus EL
Kas riikide liit või liitriik?
1. Omane nii valitsusvaheline kui riigiülese
koostöö iseloomulikud jooned
Riigiülene
-ühenduse liige loovutab Valitsusvaheline
oma iseseisvast
otsustusõigusest
ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab
(nt Ministrite oma iseseisvuse
Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika
Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused
- majanduskoostöö
EL valitsemisstruktuurid
EL kui suur föderatiivriik, mitte organisatsioon.
Seadusandlik võim ­ jagatud Ministrite
Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel
Täidesaatevvõim ­ Euroopa Komisjon
Kohus
Sõltumatu keskpank
Vaata: lk 132-136
Euroopa Komisjon
· Kaitseb liidu üldisi huve ja
kindlustab Euroopa lepingute
elluviimise
· Juhtiv jõud liidu
institutsioonilises süsteemis
· Komisjoni kuulub üks volinik
igast liidu liikmesriigist
Euroopa Parlament
· Jagab nõukoguga (Euroopa
Liidu Nõukoguga)
seadusandlikku võimu
· Jagab nõukoguga võimu
eelarve üle ja võib seega
mõjutada liidu kulutusi
· 785 liiget
Euroopa Liidu Nõukogu
· Nõukogu on Euroopa Liidu
peamine otsustusorgan
· Esindab liikmesriikide valitsusi;
iga liikmesriigi valitsust
esindab üks esindajaks
määratud minister
Euroopa Kohus
· Tõlgendab Euroopa Liidu
aluslepinguid ja seadusandlust
· Seisab Euroopa Liidu
kodanike ja ettevõtete huvide
eest
Seaduste tasakaalustamine
EL ja liikmesriigi vahel
Kui mõne liikmesriigi seaduse ja
EL õigusnormi vahel tekib
vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi
seadust. EL õigusakt on ülimuslik
rahvusliku seaduse suhtes.
Õpik, lk 134-135.
Vaatame kohtade jaotust Euroopa
Parlamendis 2004. aasta valimiste
tulemusel, lk 134.