peaks vähenema migratsioonisurve Eestist välismaale tööleminekuks. Samuti peaksid inimesed rohkem rahul olema oma palkadega (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Töökohtade väljaviimisel on väga oluline tegur tööjõukulu töötaja kohta. Perioodil 2000-2006 kasvas Eestis tööjõukulu kiiremini kui Aasia riikides nagu nt. Hiinas, Koreas, Indias, Malaisias ja Filipiinidel. Eestis on nii tootmisstruktuur kui ka kasutatav tehnoloogia võrreldes Euroopa keskmisega enam suunatud sinikraedele. Kui veel 2000. aastal oli Eesti tööjõukulu vaid 50% kõrgem Aasia riikide omast, siis täna on Eesti tööjõukulu 2-3 korda kõrgem kui eelpool mainitud riikide oma. Eesti tööjõukulu on võrdsustunud Tsehhi ja Ungari omaga ning jõudnud ette Slovakkiast, Poolast ja teistest Balti riikidest (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008).
elitegevuseks • Maaelulaadi säilitamine Põllumajandusliku tootmise iseärasused • Ettevõtlusvormide paljusus • Tootmisprotsessi läbipõimumine looduslikuga – taimede kasvu ja arenemise, samuti mulla ja mikroorganismide füsioloogilise elutegevuse tulemuseks on toodang • Tööaeg on tunduvalt lühem kui tootmisaeg • Tootmise hooajalisus • Tootmine suurel territooriumil Põllumajandussektori iseärasused • Tootmisstruktuur – eksisteerib palju tootjaid ning kui neist mõned võivad olla küllaltki suured, ei suuda ükski neist üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi • Looduse mõju – muudab tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks ning toodangu pakkumine võib varieeruda küllaltki suurel määral • Nõudluse mitteelastne iseloom – inimesed ei saa elada toiduta ja paljude toiduainete nõudlust ei mõjuta hind kuigi palju
· Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks. Toodangu pakkumine varieerub. · Nõudluse mitteelastne olemus. Inimesed ei saa toiduta elad, nõudlus ei mõjuta hinda. · Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus). · Varade kinnistatus. 3
Energia tootmine: toota mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid KK-ministeerium: Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigi- asutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet (5): Osalemine poliitika kujundamises; Tegevusload: kk-load, jäätmekäitlusload,
4) hinnapoliitika vastavus ettevõte strateegiale 5) müügieelne ja järgne teenindamine 6) turunduskanalite analüüs 7) reklaami analüüs 8) uue toodangu väljatöötamine 9) turuuuringute vajadus ja ulatus Tootmine 1) tootmiskulude alandamisvõimalused ilma kvaliteedi alanduseta 2) toomisprotsessi efektiivsuse analüüs (kas tootmisp. on tänapäeval küllalt effektiivne) 3) tootmisvõimsus (max. võimalik tootmismaht aastas) 4) tootmisstruktuur, kas see vastab püstitatud eesmärkidele 5) tootmisalaste uuringute vajadus Tööjõud 1) juhtide ja spetsialistide vajadus, nende kompetentsus ja ettevalmistus, ümberõppe vajadus 2) oskustööliste vajadus, kvalifikatsioon, ümberõppe 3) töömotivatsiooni vajadus 4) tööjõu katteallikad Arvestus ja rahandus 1) kehtiva juhtimisarvestussüsteemi analüüs 2) riski ja tasuvuse analüüs 3) kapitalistruktuurianalüüs (omakapitali vs. võõrkapital)
1995. aasta algul loodi OÜ Visiit SV Donna ruumidesse paralleel- aktsiaseltsina. 1995. aasta alguseks oli erastamisvõlgnevus tasutud, tekkis võimalus saeveski loomiseks osaliselt pangalaenuga, mille kattevarana kasutati AS Donna vara. Sellise äriplaaniga oli võimalik saeveski rajada omakapitalil ja pangalaenul baseerudes. OÜ Visiit SV põhieesmärkideks olid: 1) luua uusi töökohti, mis leevendaks ümbruskonna elanike sotsiaalseid probleeme; 2) üles ehitada tulutoov tootmisstruktuur pideva tehnilise ja tehnoloogilise täiustamise, konkurentide tegevuse, tooraine kättesaadavuse, turuanalüüsi ja töötajate väljaõppe teel ning lüpsifarmi likvideerimise hetkeks valmistada ette uued töökohad farmist vabanevatele töötajatele. Seda kõike Eesti Vabariigis valitseva majanduse ebastabiilsuse, keerulise konkurentsi ja turu ebastabiilsuse ajajärgul. 1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised OÜ Visiit SV rajati 1995
Töö intensiivsus, raskus Töö vaheldusrikkus Keskonna, kus töö toimub, poolt determineeritavad mõjurid Sotsiaalpsühholoogiline kliima, suhted inimeste vahel Töö tasustamine, sotsiaalsed garantiid Töö sanitaarhügieenilised tingimused Tööohutus Tootmisstruktuur Informeertus firma asjadest 16 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Ettevõtte väliskeskkonna poolt determineeritavad mõjurid Tööjõuturg, tööpuuduse tase Ettevõtte prestiiz Töötasu tase teiste analoogiliste erialadega etteõvttes
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna ki...
Varud Elekter: 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW) Kütus: 17 183 brf/d Loomad: 10,6 siga mln ; 5 mln veist; 31 000 kitse Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüs Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Jaapani energia tarbimis- ja tootmisstruktuur muutus oluliselt pärast kokkuhoidu soodustavate programmide algatamist 1973. a energiakriisi järel. Energiatarbimise kasvutempo alanes võrreldes majanduskasvu tempoga. Sõltuvus naftast vähenes oluliselt, samas kui sõltuvus maagaasist kasvas. Selliste alternatiivsete energiaallikate, nagu päikese-, tuule ja tuumaenergia rakendamine kogub populaarsust. Seoses kokkuhoiupüüdluste ja tööstuse struktuuri muutumisega vähenes
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8.3 Kaubandus ja kaubandusettevõtted 135 8.3.1 Kaubandusjuhtimise sisu, eesmärgid ja ülesanded 135 8.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
