Toomas nipernaadi (0)

PARVEPOISS
See  novell  räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst 
vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab 
nõlvakul. Habahannesed on  uhked  ja kõrgid. Nende juures käivad kõik  külalised  –  parvepoisid . Loki ja
ta isa  Silver   Kudisiim  on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa 
sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta 
tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1  parv , kus on 
ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja  uurima , ta  arvab , et mees on 
äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas 
Nipernaadi . Ta uuris loodust ja  vaatas  ringi ja siis läks Silver Kudisiimu  onni . Rääkisid Habahannese 
puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu  puuki . Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 
pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. 
Nipernaadi  tunnistas , et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele 
minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks 
parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes 
vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta 
tütar  Mall  arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima.
Nipernaadi siis lähebki Habahanneste juurde ning  lahkub  sealt mullika ja kolme seelikuga. Siis läks 
Mall Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi  petab  teda, et ta teab ja Loki peaks teda  uskuma . Nipernaadi 
nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid  keskööl  minema minna koos.  Pimedas  Nipernaadi ei näinud, et 
Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi  hüppas  enne 
seda maha kaldale. TOOMAS NIPERNAADI
Ööd   veetis  ta metsas, tal puudus kindel siht. Samal ajal suri  Krootuse  talu  lesk   perenaine  Liis 
Nõgikikas.  Janka  nägi ta surma ja teatas sellest ta kolmele pojale, kes olid ema surma juba  oodanud , 
sest nad kartsid ema rohkem kui surma. Ema oli karm, kuna pojad olid  laisad  ja ei teinud talutöid. 
Poegade  nimed olid Peeter,  Paulus  ja  Joonatan . Janka käis  talust   tallu  Liis Nõgikikka surmast 
teatamas. Teel  kohtas  ta Nipernaadit. Janka rääkis talle, kes oli Liis. Nipernaadi  sammus  Krootuse 
poole, läks järve äärde, kus kohtus Millaga, kelle vend oli Janka.  Milla  ja Krootuse talu vennad ei saa 
omavahel läbi. Taluõuel vennad kaklesid, kes talu endale saab, mitte keegi ei tahtnud peremeheks 
hakata. Nipernaadi, kes esitles end sugulasena, ütles, et võtab selle raske koorma vendadelt ja 
hakkab ise peremeheks. Ta ütles, et on ise talu pidanud terve oma elu. Lisaks sellele andis ta neile 
äriidee : et vennad käiksid laadalt laadale kinoga. Järgmine hommik ütles Joonatan  Nipernaadile , et 
talu kuulub nüüdsest talle. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära  neilt  ning et ta tahab 
Millat perenaiseks. Vennad said kogu vajaliku  kraami  kätte, Janka tõi Lätist pärdiku, kelle nimi oli 
Mika . Kui nad olid ära läinud, tuli vana Puuslik Krootisele. Nipernaadi läks Milla juurde, rääkis uuesti, 
et tahab teda perenaiseks. Ütles Millale, et ta tegelik amet on olla  kingsepp . Nipernaadi rääkis, et 
ostis talu Milla pärast. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast 
perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid 
haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad  peksa  said ja seega  saatsid  Pauluse 
kõrtsi  uhkustama ning nende  heast  elust pajatama. Mika pääses  põgenema . Kõik kolm venda 
hakkasid teda taga  ajama .  Pärdik  põgenes  salus   kase  otsa. Kodust toodi  redel , kuid ahv hüppas puu 
pealt  puule . Ahvi püüdmisest tekkinud  kisa  meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha 
saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik  Joonatani  õlale ja sealt edasi rukkipõldu. 
Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka 
ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla  kasak  sinna ja ütles, et  vendi  võib parandada ainult vangirood ja 
surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine.  Trahv  670 krooni ja 4 
senti. 2: Pusliku  salu  maha  raiumine . Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu 
hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja  kirve  vargus. Vennad hakkasid  kõiges  Nipernaadit süüdistama. 
Samal hetkel  jooksis  Milla Joonatani juurde  nuttes , langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu 
minema. PÄRLIPÜÜDJA
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli  Tralla . Ta oli 
talus   teenija  ning  karjane . Nipernaadi astus  tuppa  ja  küsis  tööd.  Peremees  keeldus algul, kuid 
perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on 
rätsepp .  Ello  küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on  meremees ,  kalur  
hoopis. Peagi sai ta talus omaks  inimeseks . Perenaine  armus  temasse. Ello  palus  ühel päeval 
Nipernaadit  saatma  ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et  armastab   Ellot . 
Kirikhärra ja Ello otsustasid, et  pulmad  on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat 
suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks  pidama . Sel ööl tuli ta koju alles 
vastu  hommikut . Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti  lahkuma . Küsis, kas Tralla 
tahab teda endale  meheks , kuid  Tralal  oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on 
hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et  jõgi  olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla  hukkunud  seal. 
Ja  Katarina  ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et 
seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta  kiskus  lahti ja Nipernaadi hakkas  nutma . Teisel 
hommikul  sõitis Nipernaadi  peremehega  vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise
kulud enda peale ning vastutasuks  peremehelt  saab paar vakamaad  liivast   neeme  jõe suunas. Sõitsid
vallamajja eellepingut  sõlmima . Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes 
näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees  rentis  talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi 
palju kirju  tulema , mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam  abielluda , vaid hoopis 
Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne  pulmi  koos minema. Nipernaadi lubas  saata  
tallu oma venna, kes neile kulla järele  saadab , kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole 
kulda tarvis. Kodus sosistas Tralla aida lävel, et on nõus Nipernaadiga minema igale poole. Lõpuks 
Nipernaadi põgenes üksi. VALGED ÖÖD
Nipernaadi oli teel olnud juba kaua. Ta oli  rahutu  ning selle põhjuseks olid valged ööd. Ta jõudis läbi
Jaanihansu  metsadest. Siis hakkas  äikest  sadama. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest
koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei  jätaks .  Kõue  kärgatus käis vastu maad ning
kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli  Anne-
Mari.   Ta   oli   jäänud   põõsa   alla   magama,   kui    pikne    hakkas    taguma ,   pani   Küüp    plehku .   Küüp   on
kõrtsmik.   Anne-Mari   teenis   Küübi   juures.   Ta   mees  Jairus  oli   ära.   Anne-Mari   räägib   Nipernaadile
Traavli- Jaanist  ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks
päevaks, kuid tüdruk keeldus.  Vihm  oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi  arvas , et
Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava  kose  ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva
aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees
vangis . Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi  haigeks  ja enam ei naernud ning
tema  ravis  Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla  heinamaa  ja ametilt on ta
sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt  mängima , kuid Anne-Mari ikka ei
vastanud.   Siis   tuli   kõrtsist    pahane    Küüp.    Selgub ,   et    aidas    olid   tühjad   õllepudelid   ning   Anne-Mari
magab    hoopis   kõrtsis   hobuste   juures.   Nipernaadi   ütles,   et   Küüp   talle   leiba   ja   õlut   tooks.   Küüp
kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et  Joona  ta üle viskaks.
Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi
ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat
linna saata. On  palav  ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et  kaldal  on palju
inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile
Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima. Ta  kuuleb   heinte  klõbinad ja arvab, et
Anne-Mari on seal. Tegelikult on seal ainult loomad. Küüp arvab, et Nipernaadi on hull. Järgmisel
hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna
kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi ütles, et ta teeb Küübile välja ja
valas  ainult Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari
varastab  hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et
Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud  kiuslik .
Joona   tahtis   temaga   linnas   aega   veeta,   kuid   Anne-Mari   lidus   kohe    vangla    poole,   ta   jäi   linna   ka
kauemaks.   Nipernaadi   tahtis   kogu   sookuivatamise   töö    salaja    ära   teha,   kuna   Joona   ei    julgenud .
Paduvihma   tuli  ning    sood    täitusid   veega.  Jairus  sai  enneaegselt   vangist  välja   ning   Anne-Mari   oli
õnnetu , et mees enam ei  ropenda , ei joo, ei tee  tubakat , ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad
Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja
kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu  külarahvas  sai pahaseks. Anne-
Mari   oli   väga    rõõmus ,   kuna   Jairus   ütles   kurat.   Külarahvas   tahtis   soo   ja   metsa   ümber   piirata.
Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam  kordagi  tagasi. PÄEV  TERIKESTE  KÜLAS
Madis Parvi oli  ihne ,  tujukas  ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli  Madise  poolelijäänud
hääber. Tal oli tütar  Kadri , keda hakati peale Madise mõrva  otsima . Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta
uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale  kirikuõpetaja  juures käimist,  viskas  ta oma
uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade
kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad  värisema  ja ta andis meestele
maad   ning   ise   sünnitas   nende   lapsi.   Kui   laps   oli    karjuse - ealine ,   viis   ta   selle    kaevu    juurde,   pesi
puhtaks, andis 10  rubla  hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta
uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti  polnudki  tal
enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta  Martin  Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss
ütles, et ei taha  niimoodi , ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis
tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse
nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned  korrad  aastas kutsus ta oma küla kokku ning
hakkas laste  nimesid  meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde.  Külla  oli siginenud palju uut rahvast,
tal polnud õrna  aimu  ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei
meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval –   Meos   Martini
pojapoja  ristimine , Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata  Kadrit . Külalised olid
kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda
ning   siis   pruutpaar.   Siis   hakkas   rahvast   kohale   voolama.   Meos   Martin   sai   pahaseks,   kuna    kohu
kraam , mis kingiti, viidi Kadri aita. Ei olnud aru saada, kellele mingi kingitus mõeldud oli. Külla oli
kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Kuid ta ei tulnud algul ja Kadri Parvi ja teised
jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest – Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates,
et tulid köstler ja tema  abiline . Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli  kellamees  ja
ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli
välja, et Nipernaadi ja ta sõber on  petised  ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis  kaklus . Kadri arvab, et
Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS  SVIDRILINDU -PAABUKEST
Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad  maanteel , 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas
ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli  imestunud ,
et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on  eksinud . Kati arvab, et Nipernaadi
häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad  tõepoolest   valutavad , kuna
need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab,
et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja  vilets .
Kati    tunnistab ,   et   unistab   Nipernaadi   lehmadest   rohkem   kui   Toomasest   endast.   Siis   hakkas   Kati
meenutama   seda   päeva,   mil   Nipernaadi   nende   onni   läks.   Ta   rääkis   veel   sellest   kõigest,   mida
Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab
Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta  kartis  veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on
sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast  saabuski  ta
suure   sülemaga,   ütles,   et   koduküla   rahvas   on    helde    ja   et   tema   taluni   on   5   km   veel.   Öösel   on
Nipernaadi  üleval  ja mõtles, kuhu ta viib selle  vaese  lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha.
Järgmisel hommikul  lonkis  Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline
Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud
laadale härga müüma ja talus oli ainult  sulane . Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma
piipu  proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba
surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd
otsima. Kati tuli Nipernaadi juurde, ta oli nutnud. Ta ei uskunud endiselt, et see Nipernaadi talu on. Ta
viis Kati  aeda  ja rääkis talle on noorusjutte. Ta rääkis, et tegelik peremees on ta onu ja arvab vaid, et
siin ise peremees on. Veel rääkis ta, et nad võiks  Katiga  eraldi  kolida  – oma maja ehitada, kuhu
mahuks  ka Kati pere. Õhtul heitsid nad heinaküüni magama. Kati arvas, et Nipernaadi ei armasta
teda,   kuna   ei   heitnud   ta   kõrvale   magama.   Hommikul   ärkas   Nipernaadi   lärmi   peale   üles   –   õige
pererahvas oli laadalt jõudnud ja nad olid pahased, et  härg  jäi müümata. Siis peremees jutustas
sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi  seisis  lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees
tahtis härjaga  rammu   katsuda  ja teda õpetada.  Härg  andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et
tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus  härja  lauda ukse külge, aitas  peremeest  öeldes, et  haav
ei ole nii tõsine ja aitas „onu” tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli  onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma  valude
üle, kuigi  kriimustus  oli ära  paranenud . Onu tahtis  arstile  minna, Nipernaadi ei uksunud, et  onul  midagi
viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus.  Jaagu  poeg Jaan ei olnud sellega
rahul. Söögilauas ütles ta Toomasele, et ta ei usaldaks oma isa Katiga. Nipernaadi pahandas. Linnas
oli Jaak  ostnud   Katile  uued riided ja  saapad , arst kuulutas samuti, et onu on terve. Nipernaadi ütles
onule , et nad Katiga lähevad ära. Jaak ei tahtnud seda  juttu  kuuldagi. Onu tahtis ise Katit endale.
Nipernaadi läheb aita, kus Kati magab, Nipernaadi räägib ärasõidust, kuid Kati leiab põhjuseid, miks
mitte minna. Hansuoja peremees ütles, et ta annaks isegi oma talu Kati eest. Nipernaadi ütleb Katile,
et see ei ole isegi tema talu ja et tal on mõis ja 40 lehma. Kati ütles, et Jaak ei lase teda ära. Kati
armastas    Jaaku   ja   oli   õnnetu,   kuid   ta   oli   valmis   Nipernaadiga   kaasa   minema   lubaduse   pärast.
Nipernaadi ei tahtnud nii. Peremees lubas Nipernaadile hobuse anda. Tuli välja, et arsti juurde  minnes
olid nad juba oma pulmakuupäeva paika  pannud . Nipernaadi läheb samal õhtul lauda peale ja räägib
sulasega juttu. Lubas ta oma mõisa tööliseks võtta. Järgmisel hommikul oli Jaak sõitnud Kati ema ja
õdede- vendade  järgi. Kati kutsus Nipernaadi veel tuppa korraks. Seejärel Nipernaadi lahkub. SEEBA  KUNINGANNA
Kätte on kohe jõudmas talv. Üks mees kõndis mööda  randa . Käis kalurite  onni  juurest onni juurde,
kuid keegi teda sisse ei lasknud. Mees oli  riides  väga viletsalt. Lõpuks jõudis ta  Sirvastesse, läks
kõrtsi ja küsis  Jaan  Vaigupalu, kõrtsmik ütles, et ei tea kedagi selle nimelist. Ta tahtis, et kõrtsmik
teeks  talle ta asjade eest kaupa, annaks juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik
nõus.   Öösel    magas    ta   põõsa   all   ning   järgmine   hommik   otsis   sadamas   tööd   -   ta   hakkas   propse
laadima . Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on  madrus . Nipernaadi paadimees  Jaanus   Roog
kuulis  teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta  pruudi  juurde, et äkki
nendevaheline   jutt   sujuks   paremini.   Ta    pruut    oli   Maret   Vaa.   Maretit   polnud   aga   koos   ning   nad
hakkasid ta isa Siimoniga  viina  jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus
öömaja ja toidu eest raha ning  Siimon  oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et
Jaanus ongi see, kes ta isa  võrgud  lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas
Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti  unistus  oli leida  kaldalt
pärleid ja sellega seoses rikkaks saada. Nipernaadi unustab  samast   asjast , aga vastupidi, et tema
saaks rikkaks ja siis tuleks talle külla Seeba kuninganna, kes ongi Maret. Nipernaadi proovis talle
selgeks teha, et Maret ei leia neid pärleid mitte kunagi. Ta ei rääkinud ka juttu  Seeba kuningannast
lõpuni. Maret arvas, et Nipernaadi ei salli teda. Siis hakkas Nipernaadi rääkima oma  rikkast  tädist,
kelle nimi oli Katariina Jee. Ütles, et aasta pärast on Katariina surnud ja kuna ta on ainus sugulane,
saab kogu raha endale. Maret ütles, et enam aasta pärast ta ei taha Nipernaadit ning ta ei usu ka juttu
tädist. Nipernaadi tahtis piiblil vanduda ja tädi kohta ning kui Maret nägi, et ta on selleks võimeline,
hakkas uskuma. Veel ütles, et ootab Nipernaadit ka mitme aasta pärast, eriti siis, kui ta vaene on. Ta
ei tahtnud, et Nipernaadi muutuks, kuna Nipernaadi meeldis talle sellisena nagu ta oli. Ühel päeval
käis Maret  Justuse  metsas Jaanust vaatamas. Jaanus käis uuesti ähvardamas, et Nipernaadi ära
läheks. Nipernaadi vastas, et lahkub  homme . Maret arvab, et lahkumise põhjus on see, et Nipernaadi
kardab  Jaanust. Maret paneb ta paika, Nipernaadi ütleb, et ei lahku homme, kuid ta on õnnetu, kuna
ta olevat juba oma tädile kirja saatnud. Ta hakkas uuesti rääkima Katariinast ja Maret vihastab. Ta
käsib   Nipernaadil   öelda,   kes   ta   tegelikult   ning   selle   peale   Nipernaadi    jookseb     onnist    välja.   Kaks
inimest tuli Sirvaste kõrtsi poolt. Üks oli Jaanus ja teine mingi proua, kes oli uhkelt riides. Nad läksid
Siimon  Vaa  hurtsikusse  Nipernaadit otsima.  Maret küsis, kas  daam  on Katariina  Jee, mille  peale
naine   hakkas    naerma .   Tuli   välja,   et   naine   on   Inriid   Nipernaadi  –   Toomase   naine.   Ta   rääkis,   et
Nipernaadi   lahkub   igal   kevadel   ja   läheb    reisima .   Maret   Nuttis.   Nipernaadi   astus   tuppa   ja   küsis
esimese    asjana    Mareti   kohta.   Nipernaadi   pakkus   Siimonile   raha.   Nipernaadi   käitumisest   võib
järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud
ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab
(ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab. Ja siis läks Nipernaadi
koos oma naisega rongile.