Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta. Ta jooksis, sest tahtis nii, ja
/ Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 5. Erijuhud ja täpsustused, erandlik koma JA, NING, EGA, EHK, VÕI ees 1. Tule siia, võidumees, (üte) ja näita tulemusi! 2. Hr. Ilves, meie president, (lisand) ja peaminister... 3. Tuli rõõmsalt, vilistades oma viisi (lauselühend), ning kohkus mind nähes. 4. Ei ole ta noor, ei ole ta ilus, (mõttepööre) ja mina peaksin teda tahtma. 5. Tammsaare, kes oli juba kuulus kirjanik (kõrvallause), ja Ristikivi, kes tuli alles kirjandusse... 6
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul. Ühesõnaga, jah, ei midagi erilist. Ja kuidas teil päev möödus? Käisite siis seal uues kaubanduskeskuses ringi vaatamas?"
See toimus minu suureks üllatuseks hiigelsuure koolimaja katusel, kuhu oli rajatud staadion, väike park ja rulluisutamise rajad. Esialgu tundus see mulle väga hirmutav, kuna ma kardan meeletult kõrgust. Peagi aga sain teada, et katuse ääred on väga turvaliselt aedadega kaitstud ja õnnetuste juhtumine on saja-protsendiliselt välistatud. Üks tund kestis täpselt 60 minutit - nii nagu peab. Kui meie koolis tunduks see aeg mulle ilmatu pikk, siis seal lonkis klass nördinult pärast kellahelinat riietusruumi ja kurvastas, et 1 tund juba läbi sai, kuid rõõmustas, et algamas on veel tervelt 3 tundi ! Teine tund algas eraldi rühmades. Rühmi polnud mitte 2 ega kolm, vaid lausa 22, täpselt nii palju kui ka õpilasi, sest iga laps sai keskkooli alguses valida just endale sobiva võõrkeele. Mina läksin koos ühe sõbraliku tüdrukuga hispaania keele tundi. Ma võiksin käsi südamel
neid: ootamatused, saladuslikkus; väikesed lapsed ja väikesed loomad hädas; meile oluliste inimeste õnnehetked; samastumisvõimalus tegelastega, kes teevad midagi, mida me ise tahaks, aga ei julge või ei saa; õnnetused, mis võivad juhtuda meie endiga; huumor, nali. Info serveerimine. Autor peab olema jutustaja. - Tsitaadid annavad inimkesksust ja neid peab olema erinevalt inimestelt. Peavad olema emotsionaalsed, üllatavad. - Pakkuda palju täpseid detaile (rubiinpunane, lonkis, lösutas korvtoolis). Neid detaile saab kui reporter on ise kohal. Kirjeldada sündmusele jõudmist. - Valida need detailid, mis aitavad loo tuuma kõige paremini rõhutada, või need, mis moodustavad sellega kõige teravama kontrasti. Üleliigsed detailid välja visata. - Rääkida inimestest, mitte ideedest. Ideed anda inimeste tegevuse ja kõnede kaudu. - Uudises peab olema liikumist, tegevust, kontraste: erinevaid lugusid traagilistest anekdootlikeni. - Näidata inimeste emotsioone.
(õlipuu) mis läks ilusasti kasvama. Kekrops otsustas Athena kasuks, sest arvas, et oliivipuu (õlipuu) on kasulikum kingitus kui merevesi. Ja nii andis Athena sellele kohale oma nime, ning sellest ajast saati oma linna elanikud saanud nautida tema puu vilju. Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart. Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema. Müüdid Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase
Kuid vanapagan siis ka kohe tuleb, hinge nõuab ... 9. Loodust saab hoida, kui vahetada maastur (ökonoomsema) _____________________________ 63 Ja lõpuks, ettevalmistuste olles seljataga, Mis teha? Mees nüüd lonkis ringi, tuju sant ja niru auto vastu. kus ristuvad kolm teed, ta kohtus vanapaganaga. jah, aga mida muud kui enda kasuahnust kiru!
sest ta ajas kuupäevad sassi. Kanoonik sai aru, et ta ei käinudki konverentsil. Seda juhtus temaga tihti, et ta kuupäevad sassi ajas või unustas, kus ta asub, või kuhu ta minema peab. Kanoonik mõtles tükk ega, kuhu tal minna on, siis meenus talle, et tal oli Bertrami hotellis reserveeritud tuba neljaks päevaks. Pennyfather hakkas hotelli poole kõndima, kui märkas kinokuulutust: ,,Jeeriku müürid". Ta arvas, et see on huvitav film, ning läks seda vaatama. Film meeldis talle ning ta lonkis hotelli poole, vahepeal valele bussile istudes, mis ta vastassuuna viis. Kuna hotellitoa võti jäi talle tasku, siis kõndis ta mööda treppi oma toa poole, kell oli umbes kaksteist öösel. Oma tuppa astudes sai ta soki, ning märkas üles tõstetud kätt liiga hilja, ta peas plahvatasid tähed... Sel ööl toimus postirongi röövimine. Kuriteo paigal märkas üks naine kanooniks Pennyfatherit. Elvira läks oma eestkostja ja advokaadi Richard Egertoni poole. Elvira küsis Richardi
aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid
aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid
" Mees ei vastanud. "No kuulake mind ometigi!" hüüatas Juliette ja haaras mehe käest, too seisatas. "Ma soovin teid tänada! Ja sellepärast pakun teile oma abi. Kuidas ma aidata saan?" "Kas tõesti?" küsis kare hääl ironiseerivalt, mis ärritas Juliettet veelgi. Tüdruk tahtis oma käe ära vötta, ent mees haaras selle oma kätte. "Sa pole tööga harjunud, plika," sõnas ta seejärel, "Kuidas saad sina mind aidata?" Juliette tahtis midagi vastu öelda, kuid mees viskas kirve maha ja lonkis hüti poole. Juliette kiirustas talle järele. Jõudes sisse nägi ta, et lõkkeaseme kohal rippus juba pott. Mees ise istus oma voodil ja kooris kartuleid. "Mida te teete?" päris Juliette. "Lõunat." "Kas kartul on ainus, millest te toitute?" Mees heitis tüdrukule hävitava pilgu. "Kui ei maitse, kao ära. Kuid ma hoiatan su vahvad sõbrad ootavad sind." "Kus?" "Eks ikka linnaväravate juures. Sa oled ju linnakas, eks?" "Ei..." "Ei? Külast siis?" "Mitte päris..."
/ Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. - Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 6. Täiendi põhiliigid omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv
väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta
Kati ei võtaks seda kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine 4
Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta
kõike väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta
Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis sulasele, et leidis Kati ja tuli talle tööd
Kristiina ärksas, lebades soojas ja pimedas isa kaenlas. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Kristiinal tekkis hirm. Esiteks sellepärast, et ta kartis, et äkki on juba järgmise päeva õhtupoolik, teiseks sellepärast, et oli õudne näha inimesi keset päeva liigutamatult magamas. Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega. Siis aga kuulis Kristiina
rahvale ei meeldi vaatada huvitavat tõugude arengut ning kui on näha kasvõi ühte valget ussikest ta poes on kohe konstaapel platsis, kui aga toimub mingi tõsine kuritegu nagunäiteks suurem tappelu ja purjus kaklused ei ole teda muidugi hetkel jaoskonnas ja tema pole midagi kuulnud ega näinud. Igatahes kaupmehena üritab ta päästa mis päästa annab, palkab kaks poissi külast viksima vorste mis lähevad kohe kaupluse ette. Kui pohmas küla rahvas vaikselt tagasi lonkis jättes mõned sellid kraavi magama positsiooni mis väldiks lämbumist, tulid nad poodi pstma, enamikud nõudsid viina ja hapukurki mis Ekke kurvastama pani, et möni rahvas vaid viina ja hapukurki soovib kui mõni aga vöttis söögipoolist oli kohe vimm majas, kui sissehamusyades avanes mädane maitse. Palju toitu pidi ta seega ära viskama või tasuta loovutama, puhtalt sulas tuli maksta vaid viina eest. Kuid iga kuu tuleb linnast kontrolli a revident
väga tõsiselt. Veel meenutab Kati päeva, mil nad kodust lahkusid. Ta kartis veel, et Nipernaadi ta jätab või seda, et Nipernaadi on sootuks vaene ja tal ei olegi talu ja loomi. Nipernaadi läks toitu otsima. Mõne aja pärast saabuski ta suure sülemaga, ütles, et koduküla rahvas on helde ja et tema taluni on 5 km veel. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha. Järgmisel hommikul lonkis Nipernaadi Kati taga. Lõpuks jõudsid nad kolme taluni. Kati küsis, milline Nipernaadi oma on, Nipernaadi isegi ei vaadanud ja ütles suvaliselt. Kogu pererahvas oli sõitnud laadale härga müüma ja talus oli ainult sulane. Nipernaadi läks sulasega rääkima. Ta käskis tal oma piipu proovida. Nipernaadi ütles, et ta on talu perenaisega sugulane. Tuli välja, et perenaine oli juba surnud ning ta hakkas edasi rääkima talurahvast. Ta rääkis
sidemesse, Andres moosis ikka Mari endale perenaiseks, naine ütles et peremees nii ei räägiks, Mari tundis et kõik kasvab tal üle pea ja asjad tuleb lõpuks ära klaarida XIX - Jussil kasvas ka kõik üle pea, ei suutnud rahulikult uinuda, võttis pussi ja lahkus saunamajast, läks metsa, kohta kust oli luuranud Andrese ja Mari järele - Juss tahtis koju minevat Andrest selga pussitada, kuid komistas ja teda noaga jalga, ise hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles - Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi - jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid pererahvas ja Hundipalu Tiit ning Aaseme Aadu, saunatädi tahtis ka, kuid tema pidi lapsi
,,Mis me sellega teeme? See ei sobi pesaks," siuksusid varblased. Siga ütles, et kui juba niisugune ilus mädanenud oks ei sobi, siis ta küll ei tea, mis üldse peaks sobima. Ta läks pahaselt porilompi tagasi, kust ta oli tulnudki. 8 VARBLASED Lehm tõi seljatäie õlgi. ,,Nii pikad õled!" hädaldasid varblased. ,,Kes need meile siia üles tirib?" ,,Mina mitte," ütles lehm ja lonkis karjamaale sööma. Koer tiris rehe alt välja laudadest kokkulöödud kasti. ,,Vaat kus ilus pesa!" haukus ta. ,,Mõni riideräbal sisse ka, siis pole paremat tahtagi." ,,See ju nagu koerakuut," põlastasid varblased. ,,Kui ei kõlba, ega ma pakkuma hakka," ütles koer ja vedas kasti rehe alla tagasi. Konn tuli ja soovitas neil oma munad aia taha kraaviotsa muneda. Seda siia tuua pole võimalik. Nad olevat küll kümnekesi proovinud, aga otsa kraavi küljest ära sikutada ei
Andres sositas talle seda et tema oli koju tulnud ja siis näinud et Pearu magas oma vankris ja hobusel olid ohjad ratta ümber. Siis saatiski ta oma hobuse koju ja viis tema oma rukkisse, kutsus kohale tunnistajad ja asi läkski nii edasi nagu oli. Loomulikult oli mees püha viha täis aga ta ei saanud seda tunnitada. Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju. XXI Mari jäi rasedaks -Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks ja siis veel lastele emaks ja ka perenaiseks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli
ju õigus ka olnud. Andres sositas talle seda et tema oli koju tulnud ja siis näinud et Pearu magas oma vankris ja hobusel olid ohjad ratta ümber. Siis saatiski ta oma hobuse koju ja viis tema oma rukkisse, kutsus kohale tunnistajad ja asi läkski nii edasi nagu oli. Loomulikult oli mees püha viha täis aga ta ei saanud seda tunnitada. Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju. XXI Mari jäi rasedaks - Mari ootas peremeest koju, magas sellepärast isegi tooli peal. Nad panid hobusele süüa ja asjad valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari talle naiseks tuleks ja siis veel lastele emaks ja ka perenaiseks. Naine ei tahtnud talle vastata ja viis jututeema kohe kohtuasjale. Andres rääkis talle mis toimus ja siis ka selle et Juss haavas teda see kord kui tal jalg verine oli
Niisiis istus ta maha ja nuttis jälle ning tegi endale etteheiteid. Selle aja peale hakkasid õpilased tagasi tulema, ja Becky pidi peitma oma muret teiste eest, vaigistama oma murtud südant ning turjale, võtma .risti pika, kurva, valusa pärastlõuna näol, ümberringi võõrad, kelle hulgas ei olnud ühtegi, kellega oma kurvastust jagada. 8. PEATÜKK Tom põikas siin ja seal kõrvaltänavaisse, kuni oli eemal tagasitulevate õpilaste teest, ja lonkis siis tusatujus edasi. Ta läks paar-kolm korda üle väikese oja, sest noorte hulgas valitses ebausk, et veest üleminek teeb jälgimise võimatuks. Pool tundi hiljem kadus ta Douglase maja taha Cardiffi künka tipul, kust eemal tema seljataga orus asetsev koolimaja oli vaevalt veel nähtav. Ta läks tihedasse metsa, jätkas oma sihitut matka selle südameni ja istus kähara tamme varjus samblale. Polnud vähimatki tuulehõngu, elutu keskpäe- 58
Tragunid, sveitslased, kaardiväelased, musketärid, kergeratsaväelased järgnesid üksteisele kiirusega, mis oli kasulik peremehele, kuid ei sobinud meie nelja sõbra kavatsustega. Seepärast vastasid nad üsna tusaselt kaaslaste tervitustele, toostidele ja naljatustele. «Kuulge,» ütles Athos, «nii läheme me kindlasti tülli ja praegu pole meil seda vaja. D'Artagnan, jutustage meile, kuidas veetsite öö, meie jutustame pärast.» «Tõepoolest,» hüüdis kergeratsaväelane, kes lonkis ringi klaasi viinaga, mida ta aeglaselt maitses, «teie 475 olite öösel kaevikutes, härrased kaardiväelased, ja mulle näib, et teil oli väike tüli La Rochelle'i rahvaga.» D'Artagnan vaatas küsivalt Athosele. Ta ei teadnud, kas ta peab vastama vahelesegajale, kes tikkus vestlusest osa võtma. «Noh, kas sa ei kuule, et härra de Busigny austab sind küsimusega,» lausus Athos. «Jutusta, mis juhtus täna öösel, need härrased tahavad sellest kuulda.»