Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe välja, et Vargamäe Andrese elu raskemaks muuta. Kord lõhkus Oru Pearu piiriaia maha, et naabertalu sead tema põllule saaks ning hiljem süüdistas, et sead on aia ära lõhkund ja vilja rüüstanud. Teine kord ajab Paeru kraavi kinni, et Eespere põld üle ujutada. Kui võrrelda Eesti rahvast Oru Pearuga, siis on meie rahvas kaval,
tütrele ka kaasavara. Kui Andres läks poega Andrest rongile saatma, sokeerib teda see, et noorem poeg Andres ei pruugigi võib-olla Vargamäele peremeheks tagasi tulla. Tal oli hoopis soov maailma näha ja elada elu kodust võimalikult kaugel. Andres oli löödud kõigest. Ta ei suutnud ka oma tõde ja õigust saada. TEGELASED Andres, Mäe peremees tubli töömees, kes loodab Vargamäel ilusat elu elada rahulikult, kahjuks on tema naabriks kiuslik mees, tänu millele Andres ka teda kiusama hakkab, et tõde ja õigust taga nõuda. Ta on tugev mees, suutis rammuga Pearule ära teha. Ta õppis alles peale esimese naise surma, kuidas naist õnnelikumaks teha, kuigi tema teine naine oli ka õnnetu. Pearu, Oru peremees sihikindel ennasttäis ja kiuslik mees. Ta kasvõi lõhkus iseenda vara, et selles naabrimeest süüdistada. Tegi kõik mis võimalik, et Andrest kiusata ja tema elu raskemaks teha. Nautis teiste kannatusi.
Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja Kõrge enesehinnang Pearu Oli tegutseja tüüp, kuid Andres mõtleja.
Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused:
Kalk -> Maia Noor-Jürka Isa geenid Keevaline -> Eleonoore, Noor-Ants Töökas -> Ants Maia Kergemeelne -> Ants, Noor-Ants Nõudlik -> Antsu talu ja Põrgupõhja Rahutu -> Ants Ebastabiilne Emotsionaalne -> Põrgupõhja Töökas -> Antsu talu Kusta Truu -> Ants vs Jürka Töökas -> Ants, vanemad Aus -> Juula Eleonoore Kõrk, ülbe -> Ants Kiuslik -> Noor-Jürka Valelik -> Noor-Jürka, Ants Manipuleeriv -> Noor-Jürka Mall Töökas -> Põrgupõhja Nõudlik -> kõige nappus Põrgupõhjal Hoolitsev -> Riia Valelik -> Jürka Omakasupüüdlik -> Jürka Naabrid Heatahtlikud -> Riia Hoolitsevad -> Riia Salalikud -> Põrgupõhjal käimine
,, Timm Thaler ehk müüdud naer" Autor: James Krüüs Lühikokkuvõte Raamat ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" algab nagu muinasjutt ,,Tuhkatriinust". Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla. Kuue aastaselt jääb Timm orvuks, sest ka ta isa sureb. Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod. Alguses Timm on rõõmus oma kihlveo võitude üle, kuid üsna varsti saab
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine
Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: „Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes,
Algatusvõimeline Korraldusi ootav Iseseisev Sõltuv Domineeriv Arvestav Kärarikas Vaikne Riskivalmis Ettevaatlik Kaalutlev Kiiresti otsustav Vaba ja sundimatu käitumisega Pingestatud käitumisega Abivalmis Kiuslik Koostöövalmis Individuaalne Tähelepanelik Hajameelne Õiglane ja aus Ebaaus Usaldav Umbusklik Usaldusväärne Ei saa usaldada Konfliktne ja riiakas Kompromisse ja lahendusi otsiv Enesest ja teistest lugupidav Enesest ja teistest mitte lugupidav Kergesti kohanev Raskesti kohanev Huumorimeelne Tõsine, naljast mitte aru saav
Andres Pearu Ei käinud tihti joomas Käis tihti kõrtsis joomas, kaklemas Soovis lastele paremat tulevikku Ei võtnud elu nii tõsiselt kui Andres Rabas palju tööd Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Suutis andestada inimestele Pidevalt tülitses Polnud kiuslik Tuletas koguaeg Krõõta meelde peale ta surma Sai sulastega küllalt hästi läbi Oli naine olemas Sundis Krõõta palju tööd tegema, kuid samas Vaatamata tülitsemistele, oli üsna leplik oli hooliv Peale Krõõda surma oli kodus liiga tõsine Tülitses sulastega Uskus jumalasse, luges tihti palveid Pärast kõrtsis täisjoomist tuli koju laamendama
Harry Potteri lugu Harry Potter oli väike prillidega poiss. Ta elas oma kasuvanemate juures. Tema pärisvanemad olid juba ammu surnud. Palju aastaid tagasi oli ta vanemad tapnud lord Voldemort. Harry ema ja isa olid võlurid ja sellepärast ta ei käinud tavalises koolis, vaid Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti koolis. Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud, et Harryst kasvaks hea võlur, kes suudaks talle vastu hakata. Harry sõbrad olid tema koolikaaslased. Nende nimed olid Ron ja Hermione. Koolis nad elasid ühes majaosas. Sigatüüka koolis oli üks väga eriline koht, mida kutsuti saladuste kambriks.
Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos ,kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale. VanaKreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum kiuslik, pidevatest lüüasaamistest morjendatud ja igale uue väljakutsele vastu jooksev.
põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel tehti teineteisele nii majanduslikku kui ka moraalset kahju. Vargamäel ei võideldud enam
Janosh oli seiklushimuline, lõbus ja naljamees. Paks Felix oli paks ja lõbus poiss. Kõhn Felix oli tark, lõbus ja natuke arglik poiss. Florian oli seiklushimuline ja lõbus poiss. Troy oli vaikne, kurb ja suurt kasvu poiss. Anna oli ilus, sale ja lõbus tüdruk. Marie oli sale, suurte rindadega ja ilus tüdruk. Malen oli väge ilus ja lõbus tüdruk. Sambraus oli lõbus, sõbralik ja kogenud vanamees. Matemaatika õpetaja Rolf Falkestein oli karm ja kiuslik õpetaja. Benjamin, Janosh, paks Felix, kõhn Felix, Florian, Troy, Anna, Marie ja Malen olid sõbrad. Rolf Falkestein oli matemaatika õpetaja. Sambraus oli poiste kamba sõber. Raamat oli põnev ja seda oli väga põnev lugeda, kuna seal räägiti väga huvitavatest asjadest. Aga oleks võinud olla ka pilte. Ma soovitan seda raamatud kõigile minu vanustele lastele.
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud
silmakirjalikkusega ning tobedate viisakustega. Eriti veel kui ümberringi on rikkad ärahellitatud võsukesed. J. D Salingeri romaan ,,Kuristik rukkis'' on lugu poisist, kes on kahe jalaga maapeal ja mõistab klassisdevahelist uhkustamist, pidades seda naeruväärseks ning omamoodi kurvaks. Holden Caulfield oli pärit üsnagi jõukast perest ning käis internaatkoolis, kus õppisid ainult kõige edukamate vanemate lapsed. Tänu sellele oli õhkkond kiuslik, edvistav. Mis ei meeldinud põrmugi peategelasele, kõik õpilased olid niivõrd ennast täis ning uhked. Südames ta tundis suurt viha oma koolivendade vastu, kuid kui ta sealt välja visati tundis ta suurt kergendust. ,,Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!'' Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. '' Tänapäeva probleem noorte seas on see, et ei julgeta olla sina ise
Aga sõprade seltsis olen jätkuvalt lapse tasandil ja mulle tunndub, et nii jääb see kuni surmani. Suhtlusstiilide testi põhjal sain ma kõik read 32-37 vahel 10-50 skaalal. Aga kõige suurem oli ikkagi kindel suhtlus stiil 37 punkti, täiskasvanu tasand. Mis on ka täiesti normaalne Ja see suhtlus stiil peaksi igal inimesel kõrge olema. Ma pean aru andma oma käitumisele ja mina vastutan oma sõnda ja tegude eest, mitte keegi teine. Ma olen suhteliselt provotseerija ja kiuslik inimene. Ma ärritun raskesti ja kui ärritun siis korralikult. Seda tean ma väga hästi, sest tavaliselt, kui mul on igav siis mul on vaja tegevust. Ärritumise poole pealt jah nii ongi. Ma üritan kõik enda sisse jätta ja unustada, see röökimine ei anna midagi, kuigi vahest ilma selleta lihtsalt ei saa.
Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel oleks parem tulevik, kuid kodus valitses peale Krõõda surma tõsine õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist naisest väga, ta ei osanud seda lihtsalt välja näidata. Taluperemehena oli ta tubli ja töökas, sai sulastega hästi läbi ja ei olnud kiuslik. Ta ei käinud ka kõrtsis joomas. Naabrimehena oli ta leplik, ega pidanud kaua viha, talus kõiki krutskeid. 9. Indrek teatab, et tahab minna linna kooli ja palub selleks laenu. Indrek lahkub vargamäelt. Andrese ära saatmise pidu, kus ta teatab, et ei armasta Vargamäge ja ehk ei tulegi iial enam tagasi. Vana Andres viib Andrese ära ja tagasi tulles hakkab ta noore Andrese sõnade üle järele mõtlema. 10
Koos Mefistofelesega tapab peategelane oma kallima venna. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" -
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik, Anne tema naine, Maie nende tütar, Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga
ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest midagi. Pearu ei talunud mõtet, et Andresel olid tulevikuga suured plaanid. Seetõttu ta pettis ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha. Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt. Pearu pidas Krõõta täiuslikuks naiseks. Pearu oli väga enesekeskne. Seda tõestab romaani IV peatükk, kus Pearu kõrtsist koju
Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest. Oru Pearu, kes oli jõukas, ent kiuslik taluomanik, teadis süütundest väga vähe. Alates sellest hetkest kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu temaga tülitsema. Peale oma tegude tegemist ei tundnud ta kunagi süüd, välja arvatud Krõõda matustel, kui ta tundis häbi kord lõhutud aia ja kõrtsis Mari ja Andrese kohta laimujuttude levitamise pärast. ,,Tõde ja õigus" on teos, mis toob välja süütune erinevad põhjused, näiteks erinevad inimtüüpe ning nende inimlikke omadusi
Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: ,,Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis
Kuna ta varakult koju ei tahtnud minna, käis ta hotellis ööbimas. Hotelli all on baar, kuid sealt ta alkoholi kätte ei saa nagu nii mõneski kohas ja see häiris teda. Teel tagasi hotellituppa korraldab liftimees talle kohtumise prostituudiga. Tüdruku suureks üllatuseks tahtis noormees ainult rääkida. Holden maksis talle kokkulepitud summa, kuigi nõuti rohkem. Sutenöör ilmub veidi ajapärast ning nõuab rohkemat. Holden on nii kiuslik, et ta ikkagi keeldus. Seetõttu sai ta löögi kõhtu. Holden tiirutas taksoga linnapeal, kui talle tuli mõte minna keset ööd koju oma õde Phoebe'i vaatama. Noormehel õnnestub hiilida oma vanemate korterisse ja ta räägib õega pikalt paljudest asjadest. Väga hästi oli näha, et ta armastas ja kiitis oma õde. Ta otsustas ööbida oma lemmikõpetaja hr. Antolini juures. Kuid selleks pidi ta väljuma korterist, kuhu vahepeal olid tema vanemad koju tulnud
jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. 2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4
jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise
Ta kujutas ette, kuidas ta saab selle maaga rikkaks, kasvatab palju lapsi ning elab koos Krõõdaga õndsat elu kuni surmani. Kõik ei länud sugugi nii, vahest koguni vastupidiselt. Maa ei toonud rikkust, kuna see oli peaaegu soo ning erilist suurepärast saaki sealt ei saanud. Lapsi oli Andresel palju, aga keegi neist ei tahtnud jääda Vargamäele, mis Andresele oli raske, sest tal oli raske mõista traditsiooni muutmist. Samuti ei lasknud tal elada head elu kiuslik naaber Pearu. Eelmainitud takistused soovide täitmise ees väga Andrese pihta ei käigi, sest temal olid teistugused probleemid. Andres oli oma mõtetes otsustanud, et tema Vargamäelt ei lahku ning seal ta oma elu elab. Andres mõistis üsna peagi, et sealt ta oma loodetud õnne ei leia, aga samas ei olnud tal ka võimalusi mujale minna. Paremad maad olid juba kas ostetud või liiga kallid ning lahkumist takistas ka jonn naabrimehe vastu
Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, Andrese plussid: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) Polnud nii kiuslik Sai sulastega küllalt hästi läbi Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150 Miinused: Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk
Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani. 7. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: „Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne
Pärit Traakiast, kus oli sõjakas rahvas. Kandis alati soomusrüüd, oli kõige ilusam jumal, kuid iseloomult julm veri, tapmine meeldis talle. Teda ei austatud eriti, kuid siiski oli tal koht 12 olümposlase seas (aga mitte ühtegi templit). Koos oma kaaskonnaga külvas kõikjal surma ja hävingut. Tema õde oli tülijumalanna Eris. Sümboliteks kilp, kiiver, oda, raisakotkas, rähn. Rooma analoog oli sõjajumal Mars (teda austati rohkem, sest ta ei olnud nii lapsik ja kiuslik). Ares oli suur naistemees, tal oli 17 naisega üle 20 lapse, tuntuim armuke oli Aphrodite.
Ka Pearu, kes teeb vähem tööd, ei saa nautida elu rõõme. Ta sisustab oma päevasid kõrtsis käimisega ja Andresele krutskite tegemisega. Eespere elu raskeks tegemine on tal kui eesmärk omaette, ta ei saa olla lihtsalt niisama, ja vaadata kuidas naabritel hästi läheb. Ta peab alati midagi tegema, et Andres peaks tegema lisatööd, et ta lihtsamini hakkama ei saaks oma toimetamistega ja, et ta mitte mingil juhul temast midagi paremini ei teeks. Pearu on vägagi kiuslik inimene ja ise ta naudib seda. Pearu krutskid viivad asja nii kaugele, et hakatakse käima kohtus. Nii Eespere kui ka Tagapere peremehed ajavad mõlemad taga tõde ja õigust. Mõlemad on jonnakad ja ei taha niisama lihtsalt alla anda. Kuigi Pearu valetab ja tahab alati asja oma kasuks keerata, õnnestub tal kohtu silmis Andrese üle õigust saada. Andres aga sellega rahul pole, ja saab aru, et tõega ei õnnestu tal õigust jalule seada. Ka tema hakkab ajapikku valetama ja Pearule
ettekujutust saada. c)heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas. Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse. d) kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. · Ciesca a) päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast. b) ilusa kuju ja näoga tüdruk, inglinägu polnud c) uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud. d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. 2) Novelli teema: Novell rääkis sellest, kuidas Fresco da Celetico, tahtis aidata oma vennatütart Ciescat, et ta saaks üle oma uhkusest ja upsakusest, nii et ta enam kunagi peeglisse ei vaataks. Kuna
surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Andresel head omadused olid ,et ta ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui seda tegi Pearu. Ta soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Ta suutis andestada ka Pearule. Ta sai ka sugulastega küllalt hästi läbi, ning ta polnud ka nii kiuslik. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Andresel oli ka miinuseid näiteks: ta otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii tõsiselt, ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes, kuigi pidevalt tülitses oli ta aga üsna leplik. Ning Pearu miinused olid ,et ta tülitses sulastega
Arvan, et hetkel eesti keeles toimunud areguetappe või pidada just nimelt kahe otsaga asjaks. Uue põlvkonnaga ja kärme inglis keele pealetungiga on keel rikastatud mitmete laen- ja ka tsitaatsõnadega, samas on aga tolmuga kattunud vanemad ning kohmakamad väljendid sügavamale peitu pugenud. Kuid see ei tähenda, et keel kannataks. Minu arvamuse kohaselt rikastavad erinevad uuenduslikud sõnad ja väljendid meie keelt ja elu. Meelega on lugu nõnda, et eestlane tagasihoidlik, samas kiuslik ja ka vaoshoitud peenetundeline inimolend on sageli eksinud oma mõttekeerdkäikudesse nõnda sügavale, et ei oska enam midagi arvata ei eestlusest , Eestis ega ka eestirahvast. Kuid see ei tundu olevat meie rahvusele eriti suureks probleemiks. Inimesega on imelihtne manipuleerida ja mängida nagu käpiknukuga. Nuku juhendajaks on ühiskond, kes meid ja meie valikuid mõjutab. Valikuid on mitmesuguseid ning meid ümbritsev tundub teadvat just seda, mida meil nendel
puutunud ei ole. A.H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus" esineb samuti üks nendest probleemidest. Mäe Andrese võitlused Oru Pearuga, peaksid igale eestlasele tuttavad olema. Andrese peamiseks ideeks oli oma pojale talu pärandamine ideaalses olukorras. Selleks nägi ta tohutut vaeva. Ilmselt võib seda pidada mingil määral õnne otsimiseks ning tahtmises nii endale kui ka oma pojale rõõmu valmistada. Selle takistuseks oli tüüpiline kiuslik eestlane, kes ei lasknud Andresel oma soove teostada. Seega on näha järgmine käänak inimese elus millegi parema kui praeguse otsingul. 20. sajandi alguses oli maailmas mitmeid revolutsioone, tähtsamatest on isegi suured lõigud tänapävastes ajalooõpikutes. Üheks selliseks näiteks võib pidada 1905. aasta revolutsiooni, mille alguseks loetakse Verist Pühapäeva. Revolutsiooni põhiideeks on võidelda oma vabaduste ning õiguste eest
pidevalt juttu tema ilusast häälest, kui see põrsaid käis Pearu rukkist ära kutsumas. Sarnaselt on ka tänapäeval, mõned inimesed avavad end alles pärast mõnd julgustuspitsi. Aga Pearut ongi Tammsaare tõlgendanud oma raamatus kui vurlet, kes teeb oma elu võimalikult lihtsaks, on väga muutlik koguaeg ning ei ripu hingega millegi küljes. Tammsaare on kirjutanud eestlastest väga täpselt, toonud välja nende iseloomujooned, mis peavad paika ka tänapäeval. Eestlane võib olla nii kiuslik kui ka heatahtlik ja seda kõike tõlgendabki ,,Tõde ja Õigus". Sarnaseid võistlemisi varade ja heaolu koha pealt kohtab tihti, ning need ei pruugi muud kaasa tuua kui negatiivsust. Vurle ja mats olidki kui kaks kõva kivi, kes suutnud koos head jahu jahvatada.
valitsevad meid kõikjal näiteks võtame igal hommikul riski astuda toast välja, et minna kooli/tööle. Enamus inimesi peab paratamatult minema üle tänava. Olles siiski nii ettevaatlik kui tahes, võib mõni pooleldi jääknähtudega, pooleldi alkoholijoobes huligaan meid oma sihtmärgiks valida, kas siis tahtlikult või tahtmatult, ja alla ajada. Või võime me uksest välja astudes saada osaks naabri pahatahtlikkusele, nagu võisime lugeda Tammsaare ,,Tõde ja Õigus"est, kus Pearu kiuslik käitumine Andrese vastu oli igapäevaelu. Kas ta nüüd kõike seda väga pahatahtlikkult mõtles, kuid halvasti kukkusid ta koerustükid küll välja. Muidugi on olemas ka teine äärmus, mis väljendub maailma roosade prillidega vaatamises ja patjade sees elamises, kuid ka see pole lahendus. Parim on mõõdukus, kõige elava ja elutu nautimine enda ümber, kallite inimestega arvestamine. Hea elu tähendab eelkõige tasakaalu leidmist ohtude ja
" 2. inimese elu mõte seisneb tegevuses teiste heaks; see teeb inimese õnnelikuks. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga mees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna. Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" -
eestlane ning nii moodustataksegi kiiresti MTÜ, tekitatakse internetilehekülg, kaasatakse mõni teadlane ja hakatakse koguma allkirju. Kas teie teadsite, et Pakri tuumajaama vastu andis ainuüksi möödunud aasta oktoobrikuus oma allkirja 3338 inimest? Või seda, et 2006.aastal toimus rokkfestival "Koduhiite kaitsel", mille peaesinejaks kõigis neljas kontserdipaigas oli pärimusmuusikat raske rokiga kombineeriv ansambel "Metsatöll"? Selline mõne arendaja-ärimehe arvates kiuslik vastuhakk on aga pigem märk ehteestlaslikust peremehetundest, mis seotud sooviga elada rahulikult omal maal. Ilma "Maximata" Elva soisevõitu pinnasel, näiteks. Tõenäoliselt on ka eestlase ühiskonnanägemus pärit metsarahva aegadest. Tõelise eestlase isikliku tegutsemise aluseks on ikka kodu ja pere, mitte riik ja võim. Iseseisvalt mõtlev ja loominguline lähenemine riigile iseloomustab eestlase arvates teda ennast, juhi- ja isikukultus "neid teisi
Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku oli ema ja venna surma ning lapse uputamise tõttu halvas seisundis, ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis lõpuks, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle ja jättis ta vangi. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Margareta sai lõpuks ikkagi taevasse, et ta oma süüd tunnistas. 9.Too näiteid Mefistofelese negatiivsetest omadustest. Ta oli kiuslik ,jäme ja otsekohene. Ta kasutas kokkuleppe võitmiseks keelatuid võtteid. 10.Kes on Valentin? Milles ta süüdistab Margaretet? Mis Valentiniga juhtub? Valentin oli Margarete vend,kes tuli sõjaväest tagasi, et noomida ja sõimata oma õde. Varem ta tundis uhkust oma süütu õe üle, kuid nüüd oli õe maine muutunud. Vend oli õe peale vihane. Faust ja Valentini vahel toimub kahevõitlus, mille tagajärjel Valentin hukkus. 11.Milles Margarete end süüdistab?
täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis. IV Pearu laamendab ja esineb kodus, pärast seda kui on jõudnud kõrtsist täispeaga koju, naine ei ava talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel
ja südametunnistusest. Rahaahnus, naiivsus ja egoistlikkus on pahed ja teose lõpus Tõnu taipab seda. Ta taipab veel, et materiaalsetel väärtustel pole mingit hinda hingeliste ja vaimsete kõrval. Kunagine elu talupojana tundus palju parem kui hilisem elu piimamehena, sest siis olid veel alles väärtused ja väärikus. Hilisem kahetsus ei lugenud aga midagi, sest tagasi pöörduda endise elu juurde polnud enam võimalik. Mari oli selleks liiga kiuslik ja Kremer poleks lepingust loobunud. Avastus, et elu on jooksnud karile, viib paratamatult kõrtsidesse ja põhjast tagasi üles tõusta on võimatu. Kõigil on elus omad väärtused, aga kas me neid ka vääriliselt hindame, see on iseasi.
Mina arvan, et ta oli südames hea inimene, mis ka mõneljuhul välja tulid, eriti purjus peaga ja kurbade sündmuste juures. Aga tal oli vaja lihtsalt oma elu Vargamäel sisukaks muuta.Pearu öeldu peale Krõõda matuseid ,,Kuule, sina naabrimees! Veart eit oli sul ! Niisukest änam ei tehta! Vargamäe silmad ei sua änam niisukest nähja. Hallelooja! Sinu kadunud eide terviseks! Issand olgu meile armuline!" 4.Mina eelistan Andrest kuna ta oli töökas ja heatahtlikum kui Pearu. Ta polnud nii kiuslik ja suutis andestada, ka Pearule. Ja ta ei peksnud oma naist.Ma arvan, et Tammsaare eelistas samuti Andrest kuna raamatus jääb mulje selline. 5.Krõõt oli naisena väga teotahteline ja heasüdamlik. Emana tundis ta pisut süütunnet kuna ei olnud oma esimesi lapsi sünnitanud poistena.Kuid armastas sellegipoolest oma lapsi. Abikaasana oli ta väga truu ja kohusetundlik, kui Andres midagi ütles siis ta ka seda tegi. Oli hea ja kannatlik .Talle oli
1.Fresco da Celetico-päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast.novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada.Heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas.Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse.Kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. 2.Ciesca-päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast.ilusa kuju ja näoga tüdruk,uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks.Väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. Loo sõnum: Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas.
pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Mefistofeles on enesekindel isiksus, kuna ta oli endas nii kindel, et ta suudab pöörata Fausti õigelt teelt kõrvale, kui sõlmis lepingu Issandaga. Mefistofelesse suhtuti läbi teose väga halvasti. Ei olnud Faust temast heas arvamuses, Margaretale ta ajas üldse judinad peale ning tudengid norisid temaga tüli. Ta peab kõiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine töö ja elu üle. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand(Jumal) - ütles sõnad:,,Kes otsib, see ikka eksib teel." Uskus inimeste headusesse, olenemata vigadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega võrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti võib proovile panna, et ta läbib selle ilma põrgusse sattumatta. Issand on heatahtlik ja ta suhtub isegi
Nimelt kuuleb Eliza pealt Higginsi ja Pickeringi vestlust, milles professor tavapärasel küünilisel moel Eliza Professor Henry Higgins oli keeleteadlane, kes nõustus kihlveo korras üle nalja heidab. See on viimane piisk karikasse ning tüdruk lahkub vaese lilleneiu seltskonnas hinnatud naiseks muutma. Higgins oli kiuslik keeleteadlase juurest. Eliza leitakse Higginsi ema juurest. Foneetik läheb ja huvitus peaasjalikult vaid foneetikast ja erinevatest dialektidest. teda küll tagasi kutsuma, kuid vahepealsel ajal on Freddy jõudnud Eliza Seetõttu võttis ta ka Elizat kui põnevat uurimisobjekti ja väljakutset, mitte endale naiseks paluda. Samuti on Alfred Doolittle, Eliza isa, saanud kui noort õitsele puhkevat naist
eesmärgiks on saada terve Vargamäe omanikuks. Ta keerab Andresele igasugust jama aga Andres ei anna alla ja teeb talle ka tagasi. Pearu ei saavutanud sellega midagi. 13. Mis asju aeti kõrtsis? Seal joodi tihti, nagu kõrtsis ikka ja tihti kaubeldi ka erinevate asjadega. 14. Võrdle noort Andrest ja Indrekut. Too välja erinevused. Indrek hoolis oma emast palju rohkem kui seda tegi väike Andres. Väike Andres oli suhteliselt kiuslik aga Indrek oli veidike rahulikum, kuid väiksemana oli ta ainuke kes jonnis. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. 15. Kelle puhul, miks ja millal tarvitas Andres vägivalda? Andres tarvitas vägivalda oma esimese naise Krõõda peal näiteks kui ta tuli täis peaga koju ja naine ei läinud talle vastu väravat avama. Samuti kasutas ta vägivalda ka Mari peal kuna 16
tema tööd jätkaks ning, et tal oleks kellelegi oma suurt tööd jätta. Näiteks, ei tahtnud Andres lubada Indrekul minna köstri juurde õppima, sest nii oleks jäänud Andresel väheks töökäsi. Andres mõtles ainult enda ja oma talu peale, aga kordagi ei mõelnud ta teiste soovidele. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Andrese naaber oli kiuslik Pearu, kes tahtis alati oma naabreid kiusata. Siis mind pani rõõmu tundma see situatsioon, kui Pearu lõhkus ära oma aia, et naabri sead ja lehmad saaksid joosta tema rukkisse. Ta lootis, et naabrimees ise või poiss Juss tuleb neid ära ajama, et ta saaks jälle kiusata oma naabreid. Kui loomi tuli ära ajama hoopis Krõõt, laps süles ning kutsus sead oma heleda häälega rukkist ära. Ja Pearu jäi nõnda
Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neeru ja loodeti Karinale. Ta läks haiglasse, aga põgenes opi ootel sealt.
annaabi.ee 
