arvasid, et neid ei ole enam pilvel vaja. Nad arvasid, et mitte kellelgi ei ole neid vaja. Vihmapiisad vaatasid ümbruskonnas ringi ja said aru, et nad olid metsas. Nad otsisid metsast, et äkki keegi teab, mida võiksid alla sadanud vihmapiisad teha, kuid ei leidnud peale linnu kedagi. Linnuke aga oli suureks abiks, sest ta oskas vastata kolme piisa küsimusele. Piisakesed tahtsid teada, mida peaksid tegema vihmapiisad, keda pole enam vaja. Linnuke oli väga imestunud, et veepiisku pole vaja mitte kellelegi. Linnuke ütles: ,, Teid läheb vaja ju loomadel ja lindudel , kuidas nad muidu juua saaksid." Vihmapiisad läksid seda kuuldes kohe rõõmsaks. Linnuke lausus: ,,Siin lähedal on üks väike järv, ma viin teid sinna." Vihmapiisad läksid järve, kus oli veel palju vihmapiisku koos. Ja kui neid veel ära pole joodud, siis elavad kõik kolm vihmapiiska järves rõõmsalt edasi.
Kuid see, et neid lihtsalt niisama maha lasti, elusast peast lausa põletati, lihtsalt võttis sõnatuks. Mis nad ometi tegid, et seda väärisid? Nad on inimesed nagu meiegi. Filmis nähtud pildid, kus olid juudid maha lastud mingite palkide peal ja vahel, avasid mu silmad. Enne arvasin, et nende kodust ära saatmine oli julm, aga nüüd sain aru, et see polnud veel alguski. Ma ei oska ettegi kujutada, mida nad tunda võisid. Tean seda, et minu tunded pole sugugi head olen pettunud ning ka imestunud nendes, kes nende tapatalgudega kaasa läksid. Kas tõesti ei julgetud vastu hakata? Kas nende tuhandete inimeste mõrvamine ei tekitanud kellegis piisavat süütunnet? Filmi vältel meeldis mulle ainult see, kui kuulsin, et hiiliti vangidele piima ning kapsast viima. Seda kohta välja jättes, tekitas film vihaseid, kurbi ning kaasatundvaid tundeid. Miks just juudid kannatavad? Ma ei mõista.. Lisaks ka tänapäeval kiusatakse juute taga,
tema pole toas, astub kindlalt minu juurde, võtab oma nuku ja läheb kööki. Köögis pakutakse lapsele süüa, teed juua ja magusat näksida. Laps on imestunud, et mina istun ka koos perega laua taga. Laps näitab näpuga, imestunud silmadega. Magusat süües plaksutab käsi ja naeratab kõigile. 18
Leonardo da Vinci Perekond Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze koolkond Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi
nädalaaega lihtsalt kodus. Siis oli tõesti mõte minna politseisse , kuid ma ei saa ju kedagi süüdistada . Kuid ma mõtlesin ja mõtlesin ning lõpuks mõtlesin välja . Lähen uurin ometi kapi ette , ja sealt leidsin ma ... JALAJÄLJED . Jah , neid mul vaja oligi, need on ju naabrimehe omad . Kuna ma olen juba tema jalajälgi juba uurinud siis tundsin need jalajäljed . Ja nüüd saingi teada kes varastas , mu ema kalli sõrmuse . Rääkisin kogu loo vanematele ära . Nad olid imestunud , et ma sain siukese asjaga hakkama . Nad olid minu üle ülimalt uhked . Järgmine päev läksime politseisse ning rääkisime kogu loo ära . Sain isegi preemia , et ma nii tubli olin ja lahendasin varastamise. Naabrimees sai endale suured trahvid mida ta peab maksma kaua . Ma arvan ja loodan , et ta enam midagi sellist kunagi ei tee . Aprill 2010
Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7. Üks põhjus oli arvatavasti see, et ta ei teadnud kuhu on neil minna, sest Margus ei oleks hakkama saanud metsas. Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse
korraldanud reisi Venemaale, et saada põllumeheks. Kuid see plaan läks nurja, sest teda oli poolel teel röövitud. Siis oli Kiire plaan Tootsi juurde õppima minna, kuid ka see plaan läks nurja sest Tootsi antud tööd olid liiga rasked. Laupäevaks oli Toots kutsutud Teelele külla. Teel kohtas ta Kiirt ja nad hakkasid üksteisega maadlema, selle peale, kas Toots saab Rajale või ei saa. Kuna aga maadluse ajal Teele neist mööda sõitis siis viidi mõlemad Rajale. Teele oli imestunud, et Rajal nii palju rahvast oli, kes kõik teda õnnitlesid (Kiir oli kõik kokku kutsunud sest ta tahtis teatada oma kihlusest Teelega). Kuid Teele ei saanud õnitlustest aru kuna ta oli Kiire juba maha jätnud. Mõne päeva pärast käis Toots jälle Tartus ning kohtas oma sõpru. Lesta andis talle oma raamatu ja viis ta linna peale jalutama. Kui Toots tagasi Paunveresse jõudis, siis palus Teele ta naiseks ja nad abiellusid ning elasid õnnelikult edasi.
kui ainult piimadest, ta oli väga närviline,olle purjus veelgi kurjem. Ta rääkis piimadest nii nagu need oleksid tema omad, unistas oma suurest talust ning tegi ka juba tuleviku plaane. Ta mõtles vaid rahale. Selleks, et Mari meelt muuta palus ta Jumalat, käis ka posija juures. Ta nägi mõsnikust halbu unenägusid ning sonis. Lõpuks jäi ta kogu selle suure närveerimise pärast haigeks ning ohkis, pannes Mari mõtlema. Kui Mari nõustus tema sooviga siis ta oli imestunud ning tormas kohe mõisniku juurde, et uudist teatada. Piimad enda kätte saanud, muutus ta uhkeks. Kuid kõik see vaev ei tasunud end ära, sest piimaäri ei õitsenud ning ta hakkas oma otsust kahetsema.
seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid. Sellega ei taha ma mitte seda öelda, et vanasti inimestel polnud valikuid, vaid pigem seda, et nende valikud olid keerulisemad ja otsuste tagajärjed võisid olla rängemad. Kui nüüd raamatu juurde tagasi tulla, siis olin tegelikult imestunud, et Schwarz oma naise Heleni juurde siiski jõudis. Ja meeldivalt üllatunud olin, kui naine otsustas koos oma armastatud mehega põgeneda. Ta riskis armastuse pärast oma vabadusega. Kõik inimesed ei pruugigi kohata oma eluarmastust ning on ilmselge, et kui sa selle siiski leiad, siis järgned talle kasvõi maailma lõppu, lihtsalt selleks, et temaga koos oma elu veeta. .Peale seda kui nad koos põgenesid, elasid nad hetk korraga. See oli nende enda valik ning usun, et ka hea valik,
juurde eesmärgiga saada osa tema pärandusest. Samal õhtul kutsub härra Simeon oma pereliikmed kokku ja hakkab nendega arutama raha asjadest. Nimelt soovib ta hakata kõigile pereliikmetele vähem raha andma, mis aga kellegile ei meeldi, kuid see pakkus palju nalja Simeonile. Samal ajal helistas ta ka oma advokaadile, teatades soovist muuta oma testamenti järgmisel hommikul esimese asjana. Seda kuuldes on kõik väga imestunud, miks peaks ta seda tahtma teha. Peale arutelu lahkus ta oma tuppa ning märkas, et on kadunud ka temale kuulunud teemandid seifist ning kutsus täpselt kella kaheksaks õhtul enda juurde superintendendi Sugdeni. Täpselt mõned minutid enne tema saabumist ta hoopiski tapeti. Asja saabuvadki uurima superintendent Sugden, kolonel Johnson ning nendega koos ka Hercule Poirot'. Toast ei olnud võimalik mitte kellegil väljuda mõrva sooritamise ajal ega ka pärast
Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik. Samamoodi olid kõigil imestunud ja südantlõhestavad pilged. 6.Vanaema oli tore ning avaldas väga tihti oma arvamust. Teised ehk pererahvas käisid temalt nõu küsimas 7. Üks põhjus oli arvatavasti see, et ta ei teadnud kuhu on neil minna, sest Margus ei oleks hakkama saanud metsas. Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja
Raamatus ,,Minu ja Jumala vahel on kõik läbi!" oli kaks sõpra Piia ja Linnea, kes küll raamatu algul polnud sõbrad veel. Nad olid väga kiindunud üksteisesse ja olid Need parimad sõbrannad. Linnea oli välimuselt mitte eriti ilus ja pikk. Ta oli praktiliselt rinnatu ja teda mõnitati aeg-ajalt selle eest. Samas, kui Piia oli ka pikk ja suhteliselt rinnatu, ei mõnitatud teda kunagi. Piial ka ilu just kõige suurem asi polnud, aga poisid suutis ta ikka ära võluda ja Linnea oli imestunud selle üle, et kuidas ta seda teeb. Piia seletas Linneale et, tuleb olla sina ise ja posile mitte nii kähku järele anda ja neid rünnata näiteks välja kutsumistega vestluse käigus, nagu ta ise oli teinud seal raamatus. Neile mõlemale meeldisid poisid, kuid Linnea oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju teeb. Linnea oli Markust esimest korda märganud kooli võistlustel, kus Linnea
Valge hobune, 1634/35, õlimaalitehnika *asub Real Palacios Madridis Hispaanias *kujutab endast suur kasvu valge hobuse perutamist *pastelsed toonid *hobune on ilmselt ärritunud olekus Talupoegade lõuna, 1618, õlimaalitehnika *asub Szepmuveseti muuseumis Budapestis Ungaris *sarnase ülesehitusega kui ,,Kolm meest laua ääres" *pildil on vanem ja noorem mees, arutamas ilmselt päevasündmusi ning kõike paremat nautimas *süüakse liha, juuakse alkoholi *meestel on imestunud näod *ka siin on kasutatud süngeid ja tuhme värve *mulle meeldib erinevate pruunide toonide kasutamine Kolm meest laua ääres, 1618, õlimaalitehnika *asub Ermitaazis St. Peterburgis Venemaal *pildil on kujutatud midagi tähistavaid mehi *venelastele omaselt süüakse ilmselt hapukurki ja juuakse mõnd kangemat alkohoolset jooki *kasutatud on tumedaid tugevaid värve *meeleolu tundub kõigil hea olevat *taust ja inimesed sulanduvad ühte *veidi sünge alatooniga
Küsib mehelt enda tarveks, küsib naise tarveks ning küsib tütarde tarveks. Noormees annab raha. Kirikuõpetajal ei saa küllalt, mis tõttu küsib ta ka oma pojale raha. Noormees saab vihaseks ning hakkab kirikuõpetajaga õiendama. Ta teab, et kirikuõpetajal poega pole. ,,Oota, ma näitan sulle petise palka!" Üteldes annab ta kirikuõpetajale rahapotiga vopsu pähe, nii et pott katki lõhkeb ja kirikuõpetaja surnult maha langeb. Õhtul koju jõudes, on vennad imestunud. Noorem vend räägib targematele jällegi kogu loo ära ning vanemad vennad hakkavad kartma, et neil kirikuõpetaja surmaga mingi jama võib tulla. Nad tõid surnud kirikuõpetaja enda juurde peitu. Noorem vend aga oli luuranud, kuhu vanemad vennad kirikuõpetaja viinud olid. Vanemad vennad sellest teada saanud, matsid nad surnu mulla alla. Nad pidasid ka nõu ühe siku ära tappa ja see sinnasamasse paika ära peita, kus enne surnu oli seisnud
´´ ja näitas mehele, kes oli uimaseks löödud. ´´See on sinu süü.´´ ning nad tõmbasid oma mõõgad välja.´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure!´´ kuid nad ei jõudnud reageeridagi enne, kui mehike nende mõõgad puruks lõi. Tarmo oli imestunud ja mehed samuti. ´´Mis sa järsku teed?´´ ´´K...kes sa oled?´´ ´´Mina? Ma olen Rasmus J. Poolak. Lõbu teiega kohtuda.´´ Piraadid põgenesid nii kähku, kui jalad lubasid koos oma uimase paarilisega ja ainult Tarmo jäi ikka veel oma nurka imestusest istuma. ´´Mis just juhtus?´´ ´´Mis nendega on, et nad ära jooksid?´´ ´´Kiirusta ja põgene! Kui nad oma sõpradega tagasi tulevad siis sind tapetakse.´´ ´´Aga mul on kõht tühi.´´
Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen prooviks selle asja ära ja ütlesid, et see viib mõtted tähtsatest asjadest(nagu kool,pere ja töö ) eemale. Jürgen ei olnud sellest huvitatud ja jätkas enda rännakut. Lõpuks ta jõudis vanaema juurde. Vanaema oli väga õnnelik, et Jürgen oli lõpuks kohale jõudnud ja selle pakki ära toonud
trükikunsti avastamisega. Tänu paberile teame me ajaloo kohta väga palju ning säilinud on info nendest kõikidest eelnimetatud leiutistest. Trükipress aitas paljundada olemasolevat ja levitada seda edasi. Kiiresti levis üle kogu maailma nii uudis, kui ka paber ise ja seetõttu leidis väga kiiresti rakenduse. Arenema hakkas kunst, kirjandus, luule. Kõik rahvapärandid säilitati paberil. Kindlasti oleksime imestunud, kui näeksime mõnda 400 aastat vana kirjutist, sest meie kui moodsa ajastuga käsikäes käivad kodanikud ei tea millised tingimused olid sel ajal - korrektselt lõigatud äärtega säravvalget paberit ega terava tipuga pastapliiatseid ei nähtud siis veel uneski. Kuid siiski tuleb tõdeda fakti, et inimesed elasid ennem ilma nende tehniliste saavutusteta väga edukalt. Nende saabudes kohanesid väga kiiresti ning leidsid kõigele sihiotstarbelise rakenduse
teistsugune. Minu jaoks olid õnnestumad stseenid need mis toimusid magamistoas, sest seal oli korraga laval vähem inimesi ja sündmused olid arusaadavamad. Seal oli rohkem põnevust ja oli huvitavam jälgida. Publik suhtus etendusse väga hästi, etenduse ajal käituti väga viisakalt. Plaksutati, kui mõni stseen läbi sai või keegi lõpetas tantsimise. Kõik oli väga viisakas ja pidulik, minu jaoks veidi harjumatu atmosfäär. Ma istusin rõdul, sealt oli väga hea vaade. Ma olin imestunud, kui vaikne publik oli ja kui pingsalt jälgiti etendust. Üldmulje jäi hea balleti kohta hea. Uuesti ma vaatama ei läheks, sest mulle balletid ei meeldi. Etendus oleks võinud olla lühem, kuna sisu kordus esimeses ja teises vaatuses ning ballett oli lõpus veniv ja igav. Ma oleks teinud lihtsamaks ja arusaadavamaks etenduse sündmustekäigu, sest siis oleks olnud põnevam ja huvitavam jälgida. Minu jaoks oli etendus suhteliselt igav, kuid
" Kui laul hakkas lõppema, karjus rahvas ,,Korrata! Korrata!" Nii saatsidki nad rahva muusika saatel ära. Minu kindel lemmiklaul oli ,,Tuulevaiksel ööl." Seda olin ma enne ka kuulnud, ning juba siis meeldis. Kontserdil tulid selle laulu ajal külmavärinad peale. See kontsert oli minu jaoks kindlasti kohe parim kontsert, kus ma käinud olen, see ei olnud ülepingutatud ja laulud olid tuntud- ning just see meeldis rahvale. Kui kohale jõudsin lossihoovi, olin ma väga väga imestunud, kuna seal oli tõesti väga-väga palju rahvast. Ma ei ole enne seal nii palju rahvast näinudki. Ma ei käinud seal kontserdipäeviku pärast, siis mul ei olnud see meeleski, kuid kogemus oli väga hea. Sõpru nägin seal samuti päris tihedalt, väga paljud olid kuulama tulnud. Nüüd, kus kontserdist on päris kaua mõõdas, otsustasin kontserdi päeviku jaoks sõprade arvamusi küsida. Enamustele sõpradele meeldis kontsert väga, kuid on ka inimesi, kelle jaoks jäi natuke igavaks
Võtame kas või mõne spordiala, näiteks suusatamine, mis tundub vaadates nii lihtne. Kuid kui tavainimene paneb suusad alla ei pruugi ta ühtki küngast ületada, et jõuda tulemuseni peab kõvasti harjutama ja vaeva nägema. Loomulikult tuleb loodusest antud anne kasuks, kuid see ei tee sinu eest tööd ära. Andekatel inimestel on kohustus olla hea asjades, mida ta oskab, kui keegi neist peaks ebaõnnestuma vaadatakse imestunud nägudega ning küsitakse, et mis nüüd juhtus ja , et kas sinuga on ikka kõik korras.Teiste ootused aina kasvavad, seetõttu peab andekas inimene rohkem tööd tegema, et end veel ja veel tõestada, et mitte tekitada teistes ja ka endas pettumust. Suuremad eesmärgid ja kohustused toovad endaga kaasa rohkem pinget, tekib ülekoormus, mis omakorda põhjustab stressi. Väga paljud talendid murduvad sellise pinge all ja langevad sügavasse depressiooni. Hakatakse jooma ja tarbima mõnuaineid,
rääkis, et Estefanial pole tegelikult mingit vara, et ta on sulle valetanud. Campuzano oli väga vihane ja läks teda otsima ja tagasi jõudes ta avastas, et Estefania oli tema kohvritäie varaga ära põgenenud. Mis tegelikult ei olnudki vara, sest see polnud tegelikult 2000 väärt, vaid kõige rohkem 200 väärt, Campuzano oli ka ise Estefaniale alguses valetanud. Üritasid mõlemad üksteist petta. Peralta oli sellise jutu peale väga imestunud ja siis Campuzano ütles, et see väike asi, mille peale imestada, et sa ei tea, mis ta hospidalis kuulis. Peralta oli väga imestunud ja tahtis teada ja siis Campuzano rääkiski. Et tead need kaks koera, kes hospidali valvavad ja päeval almuseid korjamas käivad, et need rääkisid öösel omavahel. Peralta eriti ei uskunud teda, aga Campuzano jäi endale kindlaks ja ütles, et nad rääkisid öösel ja ma kirjutasin kogu nende jutu üles
ega seda tuld ma sulle niisama küll ei anna. Sa pead mu heaks ka ikka midagi tegema. Mul on vaja koeri toita. Neile maitsevad ainult maapealsed rotid. Too mulle tunni aja pärast 200 rotti. Kui tood vähem või tood hiljem, siis jääb kaup katki. Head rotipüüdmist!" Pole vist vaja öeldagi, et kassile oli selline ülesanne mokkamööda. Ta läks ruttu maa peale tagasi ja püüdis poole tunniga 400 rotti kinni. 200 pistis ta ise nahka, sest ta polnud hommikust söönud. Kurat oli väga imestunud, et kass nii ruttu tagasi oli. Ta lubas kassil lausa kaks kotitäit igavest tuld võtta. Kurat palus, et kass jääks neile Põrgulikuks Rotipüüdjaks, aga kass vastas, et tal on parematki teha. Tänu lendavale vaibale jõudis kass kärmelt draakoni juurde. Draakon andis talle saapad ja tegi pai ka veel tasuks, et kass nii ruttu käis. Nüüd kiirustas ta koju, et jõuda enne, kui konnprints oma lõunaseid hääleharjutusi hakkab tegema
maha ja minestas. Jaanuse suur täkk jooksis metsa. Nad viisid Emiiliaga Oodo Prohveti-Pärdi juurde. Vanamees uuris teda natuke ja läks koopasse ja tõi sealt mingi vedeliku, ning hoidis seda Oodo nina ees. Oodo ärkas ülesse, ning Prohveti-Pärt hakkas talle rääkima kui häbiväärne ta on ja et õige rüütel ei unusta oma tegusid. Oodo läks väga närvi. Ta hakkas õiendama Jaanusega sellepärast, et tema täkk nii loll on. Jaanus tõmbus kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus polnud enam sellest ajast lossis käinud ja nendega kokku saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud, et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis, sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust
erinevaid zeste, vahelduvaid hääletoone ning näoilmeid. Näitleja üleüldiselt edastas väga hästi Constance tundeid ja emotsioone. Oli kohe näha, et ta elas enda rolli sisse. Kreismani zestid ja näoilmed olid tõetruud ja usutavad ning tema liigutused elegantsed. Kohati olid ka ülemängitud vahepeal tegi liiga palju zeste ja näoilmeid, mis olid ülepakutud. Näiteks hetk kus ta pani käe südamele, tegi silmad suureks ja üritas moonutatud imestunud häälega veenda enda abikaasa ja sõbratari süütust. Igatahes kujutas näitleja Constancet sellisena nagu ta oligi. Kersti Kreismanil läks see roll korda. Ta oli tähelepanu keskpunktis ning etenduse täht. Jättiski mulje Constancest nagu ta tõepoolest olekski eriskummaline ajudega naisterahvas. Constance abikaasaks oli edukas Londoni ars John, keda etendas Aarne Üksküla. Aarne Üksküla, kes on kogenud näitleja, tuli talle antud tegelase kujutamisega toime. John oli vähese jutu ja
Kolme maakonna lihtrahvas aina kurdab ja kurdab, et valitsus ei lase elada. Meie riigis on väga oluline foogti arvamus ja nendega suhtlus. Kui pole foogti luba, ei tohi midagi ka teha. Mõned maahärrad olid nõus rääkima oma viimastest kokku puudetest võimudega. Maahärra Stauffacher Schwyzist oli nõus tegema otsa lahti. ,,Hiljuti ma istusin oma kodus õuel ja tundsin lihtsalt elust rõõmu. Ühel hetkel ratsutas mu õuele foogt Küssnachtist. Kui ta peatus, oli tal imestunud nägu ees. Muidugi, et tõusin otsekohe püsti ja läksin alandlikult talle vastu. Ta päris mult kelle maja see on ja muidugi meeldinud see, et olen endale maja ehitanud ja lubas sellele lõpu teha. Ma väga pabistan oma maja pärast, kuid minu kogemus pole nii jube." Kui olime ära kuulnud härra Stauffacheri loo tekkis meil küsimus. Kas foogt on teise nimega valitseja? Ameti nimetuse poolest on ta kõigest keisri asemik, kuid selle ameti nimetusega inimesed käituvad nagu jumalad
Sir Isaac Newton Elulugu : Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. erakordselt väike ja nõrga tervisega poisslaps - Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne - arvestuste järgi oleks Isaac pidanud sündima jaanauari keskpaigas 1643.a. Juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. On teada, et Newtoni ema oli pärit Overtonist Rutlandist, kuid tema esivanemate kohta on veel vähem andmeid, kui isa kohta.Newton ise arvas end põlvnevat Wesby´st Lincolni krahvkonnas.Newtoni vanemad kuulusid tolle aja ühiskonna keskklassi, keda võiksime võrrelda meie suurematetalupidajatega. Nende perekonna aastane sissetulek oli umbes 80 naela (1 nael = umbes 13 EEK), mis võimaldas Newtonitel üpris kenasti ära elada.Newtoni isa, kelle nimi
Kõige iroonilisem koht: Kõige iroonilisem koht võiks olla see, kui Imbi ja Ärni käisid mardisanti jooksmas ja lõpuks kõigest ilma jäid. Neid ei lastud ühte majja sisse ja selle peale otsustasid nad Sanderi puid varastada. Kratt nägi seda pealt ja teatas vargusest peremehele. Rehepapp andis Joosepile käsu Imbi ja Ärni teel ära eksitada ja nad enda maja juurde tagasi juua. Lõpuks kui vargad tagasi jõudsid, ootas Sander aia juures ja tegi pähe imestunud näo ning küsis, et kas tõesti toovad kaks vanainimest talle toidukraami. See ehmatas Imbit ja Arnit ning Rehepapp sai kogu kraami endale. 3. A. Kivirähk on populaarne, sest Kivirähki raamatutest leiavad kõik lugejad enda jaoks midagi uut ja põnevat. Ta raamatud on naljakad, mis meeldivad ja pakuvad huvi kõigile. 4. Sellest raamatust jääb välismaalastele selline mulje, et eestlased on ropu suuga, rumalad ja väga laisad. 5. 5.palli süsteemis annan raamatule hinde 5
Vampiirid on head ja halvad ehk moroid ja strigoid. Morioid on vampiirid,kes valdavad ürgset võlujõud ja on head.Nad ei tapa kui otsivad elamiseks vajavat verd.Selline oli Lissa.Raamatu käigus sai teada,et tal on väga haruldased võimed.Ta ravib inimesi ja loomi,kuigi see võtab temalt endalt palju jõudu.Aastaid tagasi juhtus raske avarii,kus Lissa pere sai surma,ka Rose oleks pidanud surema,kui Lissa päästis ta.Kõik olid väga imestunud kuna ei teadnud Lissa võimetest.Tänu Rose päästmisele tekkis nende vahel ühepoolne side. Rose sai tunnetada Lissa tundeid ja sai minna tema pähe.Lissa seda ei saanud. Strigoid on ebasurnud vampiirid,surematud,väärastund,kes tapavad kui toituvad.Morid nagu Rose sünnivad.Rose ema on väga kuulus kaitsja vampiir.Rose isa ei tunne,aga keegi.Rose pole temast kunagi kuulnud.See oli tore et seal seda ma-hammustan-sind-ja-sa-muutud-vampiiriks ei olnud.
näoga.Loomad võivad olla küll armsad,aga inimese suhtes tajuvad nad siiski ohtu. 6 KOKKUVÕTE Mõeldes nüüd et see mis ma tegin ei olnudki nii raske ja üle mõistuse käiv,siis võin öelda et iga inimene saab teha väga ilusaid töid,kui ta seda väga tahab.Selle jaoks tuleb võtta ainult veidi aega ja pühenduda sellele,mida sa teed.Mina olen oma töödega väga rahul ja isegi imestunud milleks kõigeks ma võimeline olen.Kui ma seadsin eesmärgiks teha oma eluilusaim töö,siis selle ma olen saavutanud .Need pildid ei leia oma tee mitte kuskile sahtli põhja,vaid ikka väärikalt seinale. 7 Kasutatud kirjandus Fiona Watt(2002 a.)„Laste kunsti raamat“
mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor
Samuti on tema väljaheidetest leitud puusüsi. Okaapi ei ole võimeline hüppama ega tagajalgadel seisma. Ehkki tema kael on kaelkirjaku omast lühem, on see väga nõtke. Tänu kaelale ja pikale keelele ulatub ta kuni 3 m kõrgusel asuvate oksteni. Okaapi ja inimene Okaapi avastas Briti teadlane Sir Harry Johnston, kes 19. sajandi lõpul oli Uganda kuberneriks. Teda üllatas, et põliselanikest pügmeed polnud uute asukate poolt kaasa toodud hobuseid nähes sugugi imestunud. Kui ta neilt selle kohta aru päris, vastati talle, et umbes samasugused loomad elavad ka sealsetes metsades. Tõestuseks toodi talle okaapinahk. Londoni tedusselts uuris nahka ning andis ''uuele'' loomale nimeks johnstoni hobune. Alles hiljem tehti kindlaks, et okaapil pole hobusega midagi ühist ning et ta pole hobusega isegi suguluses. Selgus, et ta on skeleti järgi suguluses ammu väljasurnud loomadega. Nii seadustati nimi okaapi, mida pügmeed olid juba aastatuhandeid kasutanud
rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uurinud. Teda huvitasid nii hiiglaslikud merihobud kui väikesed meduusid, jääkarud ja põhjapõdrad, polaarrebased ja veetaimed, meelespead ja kääbuspajud, Novaja Zemlja kliima iseärasused ja geoloogiline ehitus. Karl oli sellel kaugel maal nähtust väga imestunud. Rohelises rohuvaibas leidis ta kirevaid lilli. Kõige rohkem oli õrnsiniseid meelespeasid, mille värv oli haruldlases kooskõlas violetsete kaljudega. Karmid tuuled surusid taimevarred, vaevakaskede ja kääbuspajude tüved vastu maad. Mitu päeva uurisid õpetlased Matotskin Sari läänesuudme ümbrust. Nad korjasid seal taimi, vaatlesid linnulaatu, püüdsid lemmingeid, lahkasid merihobuseid ja viigreid, lasksid kaure, kyrvitsaid ja kajakaid
õnnelik ,et ta ei uskunud mida kuulis . Loomad juhatasid teda vanaema juurde ja jätsid poisiga hüvasti . Poiss lubas neid vaatama minna . Niisiis jõudis Martin vanaema juurde ja ta oli niii elevil , et vanaema ei saanud arugi kas see on ikka tema lapselaps , kuna Martin ei olnud kunagi nii õnnelikult vanaema juurde läinud . Ja vanaema küsis , et mis tal juhtus . Martin algul arvas et vanaema ei usu teda ja ta ei hakka siis rääkima aga Martin siiski rääkis ja vanaema oli nii imestunud , et poiss pidi uuesti rääkima . Nad jutustasid öö läbi üksteisele lugusid kuni lõpuks siis Martin magama heitis ja sai aru , et enam ei lähe ta kunagi nii pimedas metsa ja ei räägi kunagi mitte sõnagi hundiga ega jookse ta eest ära . Aga Martin oli ka õnnelik , et ta sai sellise kogemuse .
Siis noormees enam ei tule, siis on ta Elleni mees ja elab tamaga kahekesi. Koju minnes võttis Edi Marionil käe alt kinni. Tüdruk oleks tahtnud end veel rohkem tema vastu suruda. Kodus on kõik tavaliselt, välja arvatud see, et Marion peab oma magamis riietega emaisa tuppa minema. Seekord ta ei tassi neid, las Edi magab elutoas diivanil ning mitte koos Elleniga Marioni toas. Õdede vahel käis sõnatu võitlus. Ellen viib ise õde magamisriided teise tuppa. Tagasi tulles on tal imestunud nagu peas. "Marion on armunud, ta on Edisse armunud." Ema ei suuda seda uskuda, tema Marion on ju alles laps. Ta nõuab seletusi isa arvates on see jutt lihtsalt lapsikusest. Ellen ei ole selle poolt, midagi peab olem Edi ja Marioni vahel, et õde nii oma päevikusse kirjutab. Tüdruk arvab, et nüüd astub Edi tema kaitseks välja, seda ei juhtunud. Noormees ütles lihtsalt: "väike nali ehk ainult". Marion jooksis minema, ta tahtis minna kuskile kaugele, väga kaugele
Pärast esimese peatüki lugemist sellest roamantilisest raamatust, kuulsin ma kellegi sisenemisest kirikusse. Selja taha vaadates nägin ma Williamit, kes imestunul ilmel kergete sammudega minu poole liikus. Ta istus mu kõrvale ja küsis minu arvamust tema luuletuste kohta. Mina ei olnud võimeline midagi kostma, vaatasin talle suu ammuli otsa ega lausunud sõnagi. Alles nüüd nägin ma tema sügavsiniseid silmi , kuhu võib nagu ookeanisse kadunuks jääda. Olin väga imestunud, et selline mees oskab nii ilusasti armastusest, loodusest ja sõprusest kirjutada. Ta oskab oma mõtted nii kaunilt riimi seada. Sealt sai alguse meie suhtlemine. Me õppisime üksteist tasapisi tundma. Ma uurisin temalt kuidas on temast nii hea luuletaja saanud. Kuidas on see võimalik, et ta kirjanik ei ole, kui ta kirjutab nii hästi. Kuid selle peale vastas ta, et elu on keeruline ja ta olevat olnud kunagi väga kuulus kirjanik, aga kuna ta tundis, et ta ei
Väljaku keskel on Dionysose altar. Selle väljaku taga oli ilusate arhitektuuriliste kaunistustega ja minu poolt on näha ka selle taga harjutavaid näitlejaid ja nende ruume. Imestunult vaatan ma kuidas orjad korrigeerivad keerukaid lavamehhanisme, eriti jääb silma üks suur tõsteseadeldis. Paistis veel ka ratastega poodium, millel igasugused erinevad seadmed, millega arvatavasti tehakse helisid. Minust mööduvad inimesed, kes naervad minu imestunud nägu ja lahti vajunud suud. Näinud seda kõike tahan ma veel rohkem etendust näha, näen sissepääsu, seal ees seisavad turvama pandud mehed, mõtlen, et kas proovida sealt sisse saada. No küsida võib kõike. Seisan järjekorras ja jõudes sissepääsuni küsitakse mult pileti raha, mida mul muidugi pole, seda ma ka ausa mehena vastasin. Kaks minu ees seisvat turvavat meest naervad, üks ütleb teisele: ,, Näed, jälle üks hulkur, pane linna arvele"
Isaac Newton Newtoni sünd Kesk-Inglismaal, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla. Seal külas, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne ja juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu ja seda ta 84 aastase elu jooksul. Newtoni perekond Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile
TÜTARLAPSE VAIM MÕISAS Minu ema rääkis küll väga imelikku lugu. Ütles veel, et: ,,Ma olen ise seda näinud." Neljateistkümne- aastaselt läinud Riisipere mõisasse. Alguses oli olnud aedniku abiks ja siis toeatüdrukuks- Stackelbergid olid väga ead inimesed olnud. Seal tema akand lõunalauda katma, siis olla tulnud temale vastu üks niisugune kena noor tütarlaps madrusekleidis. Ema läind siis veel proua käest küsima, et mitmele ma lauda katan? Proua oli päris imestunud äälega küsinud, et : ,,Kulla laps, miks sa seda küsid, eks ikka kata nii nagu alati." Ema oli vastanud, et ma mõtlesin, et on külalised, üks võõras preili oli veel tulnud. Proual läks nägu tõsiseks: ,,Kas sa nägid? Ära seda mitte kellelegi räägi, et sa nägid teda." Aga ema oli kolm korda näinud. Isegi oli üks ruum ka, kus see vastu tuli. Mare Janneste< Asta Kraut 1990
Tal oli naine ja kolm tütart. Oli noorena abiellunud mitte väga ilusa naisega. Naine pidas oma pärisolust väga lugu. Tütred olid Aleksandra, Adelaida ja Aglaja. 25, 23, 20, kõik ilusad, haritud ja targad. Kell kümme kohv, hommikul emaga hommikusöök. Meheleminemisega anti tütardele vaba valik. Aglaja oli neist kõige ilusam, ning kõik hoidsid teda. 6. Toapoisi hinnang vürstile lk 23 Ta otsustas et vürst on tohmus. Ta meeldis talle, kuuid samal ajal tekitas pahameelt. Ta oli imestunud, et vürst oma ülariided selga jättis ja esikus ootas ning temaga vestlust aretas nagu inimene inimesega, mitte vürst toateenijaga. 7. Arutlus surmanuhtlusest lk 24-25; 67-70 Vürst leidis, et surmanuhtlus on kõige hullem surm üldse, hullem kui piinamine, sest et kindel teadmine, et varsti tapetakse kindlalt ära, ajab inimese hulluks. Piinamisel säilib see viimane lootus, et äkki pääseb eluga, kuid surmanuhtlus ise, ootamine karistuse täideviimiseni on juba
Leonardo sündis väljaspool abielu; väikese Vinci linna lähistel asuvas külas. Tema isa Ser Piero oli rikas notar ja maaomanik ning 25-aastane kui Leonardo sündis. Leaonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine, kes hiljem abiellus ühe kohaliku mehega ning alates 5. eluaastast kasvas ta Ser Piero majapidamises. Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta kooli läks. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas 1466. aastani Vincis. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja asus õppima Andrea del Verrocchio ateljeesse. Verrocchio, kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kuntsnikke, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees, kus töötasid ka teised kuulsad
Juhul kui suguhormoonide tase on normaalne on suure tõenäosusega ka üldine organismi jõudlus tugevam. Kuidas tullakse toime muutustega, sõltub sellest, kuidas üleüldse tajutakse oma seksuaalsust. Meie nägemust seksuaalsusest ja kooselust mõjutab kasvatuse käigus omandatud nägemus soorollist. Sageli on meil ootused ja ettekujutused seksist, mis ei vasta tegelikkusele. Paljud naised arvavad, et tahe olla vahekorras väheneb eriti raseduse alguses ja lõpus. Nad on imestunud, et ei ole seksist huvitatud ja võivad arvata, et hoiduvad millestki, mida peaksid tegelikult tegema. Mõned mehed lähevad närviliseks kui tema abikaasa ootab last, sest neil ei ole võimalik olla seksuaalvahekorras oma raseda naisega, sest see on lapsele kahjulik. Teised naised tunnevad suuremat tahet kui tavaliselt ja on rohkem vahekorras. Raseduse ajal suureneb naise suguorganite verevarustus ning tupe limaskest muutub vedelikurikkamaks ja niiskemaks
Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari
vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka nende hobune(ruun) ja nende pidid kuulipildujat ise järele veeretama. Saadi kätte mitmed hiinlased(viidi tagavararoodusse). Ahasel ja Käsperil tekkisid ka ühised poliitilised maailmavaated.
Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari
................................................ 9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 10 3 Sissejuhatus Doris Kareva on jäänud mulle meelde juba keskkooli ajast. Sõbranna hakkas rääkima, et käib Tallinnas Prantsuse keele kursustel ja ta oli nii imestunud, et isegi Doris Kareva käib Temaga samal kursusel. Lugedes poetessi luuletusi, hakkas mind huvitama ka kirjanik ise. 4 1. Elukäik Doris Kareva on Eestis armastatud poetess ja kirjanik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966-1977 Tallinna 7
suurt tähelepanu materiaalsetele asjadele. Ta soovib üle kõige, et isa teda armastaks ja temale rohkem oma aega pühendaks. Ta mõtleb tihti ka oma emale, kes on surnud. Selle aja jooksul kui Rebecca väikelinnas viibib, mõistab ta mitmeid asju ja saab teada palju uut, mis elus tähtis on. Pille on kodutu, keda Rebecca kohtab otsides kohta, kus ööbida (sest hotelli ilma täiskasvanuta tuba võtta ei saa). Pille räägib Rebeccale, kuidas ta kodutuks jääb ning too on imestunud kuuldes, et alati ei pruugi inimene süüdi olla selles, et ta elab tänaval ja otsib toitu prügikastidest. Alguses suhtub Rebecca Pillesse küllaltki ebasõbralikult ja võõrastavalt, kuid mõistab peagi, et Pille on väga hea ja kena inimene. Neist saavad päris head sõbrad. Pille on üllatunud nähes, kui täiskasvanulikult võib Rebecca mõelda ning kuidas too oskab asju ajada nagu suured inimesed. Pille elu on olnud väga raske ja kurb ning ta ei ela tänaval oma süül
Perekond Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane
d)Väärtustas ta samuti armastust, sest talle oli väga oluline, et ta saaks koos olla oma armastatuga. Tema põhiliseks mõtteks oli see, et saada iga hinna eest see mida ta üle kõige tahab. 2.Novelli teemaks oli suur armastus. Alguses tegid armunud kõik, et see välja ei tuleks ja mõtlesid, et kohtuvad salaja rõdul, kuid nende vaheline armastus oli nii suur, et nad unustasid kõik muu ja uinusid. Hommikul aga, kui tüdruku isa nad alasti rõdult avastas, oli ta väga imestunud. Ta oli rahul, et tema tütar on armastuse leidnud ja aktsepteeris seda täielikult. 3.Lugu algas sellega kui härra naine sünnitas talle tütre. Tütar aga armus noormehesse, kes neil tihti külas käis, ning siis algaski tegutsemine selle nimel, et nende vaheline armastus välja ei tuleks. Tegevus muutus pingeliseks siis, kui tüdruku isa avastas tema ja ta armastatu rõdult, ning mõlemad arvasid, et ta suhtlub sellesse väga halvasti
nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka nende hobune(ruun) ja nende pidid kuulipildujat ise järele veeretama. Saadi kätte mitmed hiinlased(viidi tagavararoodusse). Ahasel ja Käsperil tekkisid ka ühised poliitilised maailmavaated
annaabi.ee 
