vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani rutuga Martin end riidesse ja ruttas õue . Jooksis läbi metsa ja kuulis kõiki hääli . Siis mõtles Martin et midagi kummalist on juhtunud , ta aina jooksis ja jooksis mööda teed mida ta oli 8 aastat iga laupäev jooksund ja see tee ei lõppenud . Järsku tuli tema teel vastu orav kes hakkas temaga rääkima . Martin ei uskunud oma kõrvu , et ta suudab oravaga rääkida ja ta arvas , et ta ei ole ikka veel ülesse ärganud ja jooksis edasi ja jättis orava sinna ootama . Siis mõtles Martin , et ta on ära eksinud , kuna
Iseloomu poolest on ta sõbralik. Minuga ehk sarnaneb sõbraliku poolest ja meil mõlemal on blondid juuksed. Pillel olid mustad riided ja pesematta oli kodutu. Raamatu tegelased Negatiivsed tegelased: Isa- Ei teinud oma tütrest välja kuna oli oma tööga hõivatud. Positiivsed tegelased: Rebecca- Aitas Pillel tööd leida. Lühitutvustus See raamat räägib isast ja tüdrukust. Tüdrukul oli kõik peale isa armastuse. Rebecca jooksis kodust ära. Tutvus Pillega. Rebecca jäi auto alla. Probleemid Rebecca jooksis kodust ära kuna tema isa ei teinud temast välja ja oli hõivatud oma tööga. Rebecca jäi auto alla sest nägi oma isa kes teda otsis ning hirmunult jooksis üle tee. Lahendus Kui Rebecca oli koju jõudnud sai ta aru, et ta oli halvasti käitunud. Isa aitas Rebecca haiglasse ja kui Rebecca oli ärkanud sai ta teada, et oli ratastooli jäänud oma
tunnuseid, siis koma ei kasutata. Krussiline valge lammas sõi rohtu. · Kui korduvad määrused hõlmavad üksteist, siis nende vahele koma ei panda. Lammas elab Eesti Vabariigis Kolka linnas Karjamaa tänaval. · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. Lammas on valge, krussis. Rindlauses: · Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees.
V Euroopa meistrivõistlused 1986. aastal Stuttgart'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,27m) Euroopa meister 200m (tulemus 21,71s) 1990. aastal Slit'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,30m) hõbemedal 200m (tulemus 22,19s) 1994. aastal Helsingis Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,14m) 1998. aastal Budapest'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,16m) Heike on saavutanud ka maailmarekordeid nii kaugushüppes kui 200m jooksus. 200m jooks Tulemuse 21,71s jooksis ta 29. juunil 1986. aastal Jenas. Tulemuse 21,71s jooksis ta 29.augustil 1986. aastal Stuttgart'is. Kaugushüpe Tulemuse 7,44m hüppas ta 22. septembril 1985. aastal Ida-Berliinis. Tulemuse 7,45m hüppas ta 21. juunil 1986. aastal Tallinnas. Tulemuse 7,45m hüppas ta 3. juulil 1986. aastal Dresden'is. Isiklikud rekordid Heike Dreschleril on palju isiklikke rekordeid mitmel erineval alal, aga olulisim on ära mainida hiliseim rekord.
Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi (Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille. Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. Jack vabandas ja taaskord võeti Põssalt prillid, et tuld saada. Poisid ehitasid endale onni, saadi hästi läbi, kuni Jack ja Ralphi vahel tekkis probleem. Poisid said endale hõimu
Viskas oma riided nagisse, võttis oma koolikotti ja läks klassi. Mart on jällegi hämmingus. Isegi õpetaja pole klassis. ,,Kus küll kõik on?" pomiseb Mart omaette. Ta astus klassist välja ja läks koolimaja peale jalutama, otsides teisi. ,,Halloo! Kas siin on keegi? Õpetaja? Kristjan?" hüüdis ta koolimaja koridoris kõndides, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Olid möödunud paar tundi, kui ta otsustas minna koju ja küsida ema käest, et miks kedagi koolis polnud. Mart lausa jooksis koju. Viie minuti pärast oli ta juba kodus. Koduuksest sisse tormates, jooksis ta kohe ema juurde. ,,Ema, miks mitte kedagi täna koolis polnud? Kas kõik on siis haiged? Miks ma siis pidin kooli minema?" Ema naerab. ,,Miks sa naerad, ema? See pole naljakas! Ütle palun miks ma pidin täna kooli minema?" Ema vastab talle: ,, Kallis pojake! Täna on laupäev. Lapsed ei käi laupäeviti koolis ju. Kas sa siis ei tea seda? Järgmine laupäev ära siis mine."
Ent Silver ei kartnud.Nüüd nägi ta aga selgelt enda kõrval istumas kummitust.Olendil olid sarved peas, punased helendavad silmad, noole moodi saba, suured huuled mille peale toetusid teravad hambad, ja teravad küünised sõrmeotstes. Silver tardus õudusest.``Täna öösel ei ole siin ühtegi inimest peale meie kahe,`` ütles olend. ``Paari sekundi pärast ei ole siin kedagi peale sinu,`` ütles Silver ning jooksis lähima väljapääsu poole, akna juurde.Silver oli vana mees, nii et tavaliselt ta kiiresti ei jooksnud ,kuid sel ööl jooksis ta nagu tuulispask. Olendil ei võtnud kaua aega, et Silverile järele jõuda.``Sa jooksed päris kiiresti enda vanuse kohta,``teatas olend.``Ma suudan kiireminigi joosta,``ütles Silver.Ta jooksis terve kodutee ning peitis end voodi alla.Järgmisel päeval tunnistas ta naabrimehele, et ei
Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu otsa ning jälgis. Järsku libises ta puult maha ent libahunt pani kohe teda tähele ning jooksis tüdruku poole ja haaras tast kinni. Tuli välja, et libahunt oskab inimeste kui ka loomade keelt
Ta elab koos oma isa ja kasuema Sirjega, kellel on Väike poeg Siim. Kuna Emiliale ei meeldi, et tema ema kohale tuli mingi tädi Sirje hakkab ta koos oma sõbra Getteriga mõtlema kuidas saaks tädi Sirjet ära ajada. Getteril Tuli Plaan, et nad võiksid jätta isale mulje, et tädi Sirjel on teine mees. Ja see neil õnnestub. Aga ühel päeval kui getter ja Emilia msn-is Rääkisid unustas Emilia jutu getteriga lahti ja isa nägi seda. Emilia jooksis toast välja üle autotee. Ja tädi Sirje poeg siim kes oli nelja aastane jooksis Emiliale järgi ja jäi auto alla. Emilia ehmus ja palus Tädi Sirjelt ja isalt vabandust. Ta sai aru , et tädi Sirje e taha kellegi ema kohta ära võtta vaid Ta tahab kõike parimat. Mulle meeldis see raamat väga, sest, et see oli kaasaegne.
Kati ei saanud und. Ta haaras suitsupaki ja läks rõdule suitsu tegema. Juhan läks talle järele. Nende vahel hakkas midagi tekkima. Kool oli lõppenud ning kätte oli jõudnud juuli. Pärnus toimus üks pidu, kuhu Kati koos Liisiga läks. Katil hakkas seal igav ning ta otsis tegevust. Üks poiss andis Katile mingi tableti ning ta muutus uimaseks. Ta hakkas väljapääsu poole minema, kuid Markus haaras ta käsivarrest kinni ning viis ta ülakorrusele. Markus vägistas ta. Kati jooksis minema, istus murule ja nuttis. Umbes tunni aja pärast märkas ta Juhanit ühe blondi tüdrukuga suudlemas. Juhan nägi Katit ning kutsus teda enda juurde, kuid Kati jooksis kaugele metsa. Juhan jooksis talle järele. Kati oli kurb kuna ta oli alati Juhanit armastanud, kuid Juhan ei uskunud teda enam. Juhan võttis Kati sülle, tassis ta oma autosse ja sõitsis Juhani vanaema juurde. Seal said nad end välja puhata puhata. Kätte hakkas jõudma september, mil hakkas kool
See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õhtul, kui Tiina sattus uuesti Tammaru pere juurde abi paluma, lasi Margus Tiina maha, kuna ta arvas, et hunt tulnud nende lambaid murdma. Minu arust on see raamat väga huvitav ja põnev. Soovitan seda raamatut kõgil lugeda.
Ühel päeval kui oli hirmus õhtu. Hundid ulgusid ning see tuli aina lähemale, ilmus ukse taha tüdruk nimega Tiina. Ta ema oli samal õhtul tapetud ja arvati et ta oli nõid. Nii arvati ka Tiina kohta. Perekond võttis ta endale kasulapseks. Möödunud oli 10 aastat. Margus pidi hakkama naist võtma ja ta sai valida Mari ning Tiina vahel. Margusele meeldis rohkem Tiina, aga vanematele see mõte ei meeldinud, kuna arvati et ta on libahunt. Tiina solvus nende peale ning jooksis metsa. Pere oli rahul, et nii juhtus. Ühel õhtul tuli Tiina ukse taha et kutsuda Margust endaga metsa elama, kuid Margus ei läinud. Tiina jooksis tagasi metsa. Möödus veel 5 aastat. Margus oli vahepeal abiellunud Mariga, kuid Margusele see ei meeldinud üldse. Ta mõtles ikka Tiina peale. Perenaine ja peremees olid surnud ning vanaema kaotanud silmanägemise. Raamatu lõpus tulid jälle hundid maja juurde ulguma. Margus võttis püssi. Ta
Külavanem Albert on oma hommikust rutiini alustamas, milleks on kohv, jalutuskäik mööda küla ja külakella helistamine kell 9. Albert on oma kohvi ära joonud ja alustas jalutuskäiku. Ta möödus kohalikust poest ja saabus kiriku ette, kus ta midagi imelikku märkas. Kiriku ukse peale oli verega kirjutatud “Ma olen tagasi!!”. Albert ei saanud aru, et see verega oli kirjutatud, kuni ta sisenes kirikusse ja nägi kirikuõpetajat üles pooduna ja verest tilkumast. Albert jooksis otsejoones kohaliku šerifi juurde, kes hakkas asja uurima. Albert jätkas oma jalutuskäiku ja läks külakella helistama, äratades elanikud üles. Keegi peale Alberti ja šerifi ei teadnud kirikuõpetaja surmast. Albert oli hirmul, sest ta kartis et Anastasie on tagasi. Nimelt Albert, kui Anastasie tapeti, kuulutas kõigile külas, et mõrvar on tapetud ja oli selle üle avalikult väga rõõmus. Kella 12 aeg üks noormees jooksis oma väikesestt majakesest välja tänavale
asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma
Ta ei saanud küll neid edasi arendada nagu truubikirju kuid need olid iseenesest palju huvitavamad. Niimoodi vaadeldes pani Illimar tähele, et majast ei kostunud ühtki häält. Illimar karjus ema järele, kuid keegi ei vastanud ning Illimar hakkas kartma. Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta
kogu jälitab meid mööda maad, kiirendasime endeid tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis meid jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu meid jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Ütlesin Körrile, et ta läheks vasakult ja Mörtile, et ta tuleks meile ringiga vastu. Võtsin oda kindlamini pihku ja just sellel hetkel jooksis pikakõrvaline must mööda suskasin elajat. Terav ots tungis sügavale loome selga ja ma surusin seda veel sügavamale looma selga, ta ei siputanud enam. Saagiga rahulolevalt asusime koduteele, valgus oli nüüd juba kõrgel metsakohal. Külas käis juba tihe sagimine - Jörka uuristas terava kiviga uut lootsikut, et järvel kala püüda, eelmine läks koos Börkuga põhja, kui põhi alt ära vajus. Tria läks just metsa juurikaid ja marju korjama, Verro oli läinud aga teise külla
Neil möödus niimoodi koos päevi, öid rannas. Ühel päeval küsis tüdruk poisilt, mis oli toonud poisi sinna randa. Poiss vaikis hetke, kuid tundis siis, et saab tüdrukut usaldada. Poiss rääkis, kuidas ta vanemad tulid koju ja olid ennast täis joonud. Poisi vanemad olid hakkanud vaidlema ja üksteist peksma, kui poiss palus neil lõpetada sattusid vanemad veel rohkem raevu ja ütlesid poisile, et ta ei kuulu nende perre ja on lapsendatud. See mõjus poisile halvasti ja ta jooksis kodust ära. Ta lihtsalt kõndis ega teadnud, kuhu minna kuni kohtas tüdrukut, kes muutis kõik järsku heaks. Poisi silmad läikisid. Tüdruk teadis, et see teema tegi poisile haiget. Ta kallistas poissi. Nad olid lihtsalt koos, nad olid koos õnnelikud, nad ei tundnud muret, koos läks kõik halb korraga minema. Kõik tundus nii hea, kõik ujumised, rääkimised, vaikushetked, rannal jalutamised, päikese loojangu vaatamine, kogu romantika. Nad ei tahtnudki nagu sealt rannalt lahkuda
Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siis läks Kusti teisest kohast sisse. Ta tahtis lakka pääseda, kuid midagi rasket oli seal peal. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole
Teised koerad linnas olid kõik ühevärvilised ja tavalised. 3 Kõik arvasid et ta on haige ,et tema karvkattes on imelikud mustad laigud. Isegi osad inimesed kartsid seda koera ja ütlesid oma lastele ,et hoiaksid sellest koerast eemale. 4 Täpi tahtis juba selles väikelinnast lahkuda, siis hakkas kõvasti müristama ja vihma sadama. Ta jooksis ruttu suure maja juurde varju. 5 Hommikul kui selle maja väike poiss õue hakkas minema leidis ta õnnetu Täpi, kes oli üleni märg ja värises. 6 Väike poiss jooksis ruttu tuppa oma ema ja isa kutsuma, et näidata kõigile nende kadunud koer Täpi on tagasi. 7
auku. Ken karjus appi, kuid keegi ei tulnud. Poole tunni pärast ta minestas, sest oli väga külm. Kui Ken ärkas, oli ta koopas. Ken ehmus väga , kui kuulis samme. Ta karjus : ,, Kes seal on?" ,, Ära karda," vastas hääl , ,, ma pole kuri." Välja ilmus Yety ja küsis : ,,Mis on sinu nimi?" ning lisas, ,,Minu nimi on Yety." Ken vastas : ,,Minu nimi on Ken." Järgmisel päeval tuli Ken Yetyle külla, aga seekord koos isaga. Kui isa nägi Yetyt tegi ta temast pilti ja jooksis koju, et pilt interneti üles panna. Yety ja Ken jooksid Keni isale järgi, sest Yetile ei meeldinud, et temast pilt tehakse, sest kui pilt üles panna kõik inimesed tahaksid teda näha, aga Yetyle meeldib vaikus. Kui nad jooksid Keni isale järgi, ei märganud nad auku nende ees ning kukkusid sinna. Kui isa jõudis koju, sai ta aru, et käitus koledasti ning läks tagasi, et Yety ees vabandada. Kui Keni isa oli tagasi teel kuulis ta hüüet : ,,Appi!" Ta jooksis kohe hääle juurde.
Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80. 2009. aasta kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta kaugushüppes uue Eesti siserekordi, hüpates 6.70. Senine Eesti siserekord 6.61 kuulus 1986. aastast Anu Kaljurannale.
juhtuma kummalised juhtumid. Näiteks kadusid sinna ära inimesed kes seal marjul käisid. Org oli pidevalt tume ja õudne, öösel ragisesid puud ja põõsad. Kord läks sinna üks vanamemm kellel olid mõlemas käes korv ja nuga. Ta läks sinna sellepärast, et korjata selle oru kõige maitsvamaid marju. Korraga tuli ühest onnist välja üks tumedate tiibadega olevus keda oli nähtud umbes tuhat aastat tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale otsustasid korravalvurid ikka asja kontrollima minna ja nemadki kadusid orus ära. Puhkesid suured kuulujuttud, et tumedas orus on nähtud tumedate tiibadega olevust
Ta üritab kassi sabast sikutada, kuid kiisu lööb teda käpaga. Mitte tugevast, Marvo jonnima ei hakka selle peale. Nüüd emme kutsub Marvo endaga tuppa, jonni ei teki, Marvo jookseb ees emme tuleb järele. Joostes hüppab diivanile, liigub laua poole, haarab laualt pliiatsi ja hakkab paberile kriipse tõmbama, ise rääkides: ,,Ooni, ooni. Emme ka!" Umbes 7-8 minutit kritseldas paberile ja oli täiesti tasa. Siis hüppas järsku põsti, jooksis magamistuppa. Ta teeb kapiuksed lahti ja tõmbab sealt niikaua riideid välja kuni saab kätte jope ja mütsi, ema ei sega. Jookseb kätte saadud asjadega elutuppa tagasi, teepeal kukub koridoris maha, jonnima ei hakka. Tõuseb, korjab asjad sülle tagasi ja jookseb edasi. Asjad viskab suure kaarega emme sülle, öeldes: ,,Ähme oue!" Emme: ,,Kohe paneme riidesse ja läheme õue! Aga enne käime potil ära. Marvo pissile!
jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber suure kivi käinud ja siis alles tüki aja pärast lambaga tagasi tulnud; peale seda hakkas Juhan Märdit luurama; kuulas salasõnu ja proovis ka seda ise järgi; asi läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi muuta); tagasi hobuse juurde minnes jooksis hobune eest ära; koju minnes istus ta kolde nurka maha kust peremees ta leidis, ta vedas teda salasõnul kolm korda vastupidi ümber kivi- nii sai ta jälle inimeseks. · Peale juttu ütles jutustaja vanataadile: see jutt on küll väga ilus aga see ei põhjenda veel midagi. Juut-Juhan võis sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda ikka ise oma silmaga näinud. · Vanataat tõi põhjenduseks selle, et kui mitte seda, siis vähemalt on ta sarnast
Augustil 1987 Kuressaares, seega on tal veel pikk ja lootustandev tulevik ees.Vaatamata tema vanusele on ta palju häid tulemusi saavutanud. Tema nimel on 100, 200 ja 400 meetri jooksu Eesti välisrekordid ning 200 ja 400 meetri jooksu Eesti siserekordid. Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012. Aastal toimunud suveolümpiamängudel, kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil 2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel.Ta on hiljuti meedias kajastanud, et loodab alistada 100m kümne sekundi piiri. (Wikipedia 2013) Maris Mägi on sündinud 11
annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pataljon võitis selle lahingu ja seda mindi tähistama kirikusse, kus oli pidu. Sellel õhtul läks Ahas Marta juurde. Varahommikul suundus Ahas tagasi kirikusse. Sinna jõudes avastas ta sealt punased
(üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; etteeeseest; sisseseesseest; allaall alt; keskelekeskelkeskelt; juurdejuuresjuurest; kättekäeskäest; järelejärel järelt;vahelevahelvahelt; äärdeääresäärest. Mine ukse juurde. Seisa ukse juures. Tule ukse juurest ära. Hiir jooksis kapi alla. Hiir on kapi all. Hiir jooksis kapi alt välja. omastav Üle Läbi , Ümber Me läksime üle tänava. , osastav Keset Vastu Mööda , Piki , Mööda teed sõitis auto. kuni, rajav Kuni Me jalutasime kuni sillani. Ajakaassõnad , omastav Jooksul , Eest () Pärast Eel Aja jooksul haavad paranevad. Päikeseloojangu eel oli soe. , osastav Enne , Pärast Pärast tööd läksime jalutama. Enne õhtut ärge mind oodake. ,
naine ja priske naine.Emil jäi kübaraga mehega kahekesi.Emil katsus oma jakki taskut , et kas raha on alles.Siis ta tundis kergendust.Ta kartis magama jääda ,sest ta arvas ,et kübaraga mees varastab raha ära.Ta istus maha .Kübaraga mees magas.Emili silmad vajusid kinni ja ta jäi ka magama.Ta nägi õudus unenägu.Nägi ,et politseinik ajab rongiga teda taga.Ta jookseb 200 korruselisse majja.Seal jookseb ta katusele.Siis hüppab ta alla ja teeb taskurätist langevaru.Rong tuli kaasa.Ta jooksis klaasist tuuleveskisse.Seal pesi ta ema naise juukseid.Emil jooksis sisse ja ütles emale ,et rong ajab teda taga.Daam kelle pead pestio ütles ,et vajuta nuppu.Ema vajutas nuppu.Tuuleveski tuulikud hakkasid tööle .Hobused hakkasid kartma.Järsku ärkas Emil üles.Ta katsus ruttu oma jakki taskust ,et kas raha alles.Ta ei leidnud.Ta hakkas nutma.Seejärel hakkas ta kübaraga meest kahtlustama.Mees oli maha läinud.Emil jookisi rongidst maha.See oli vale peatus.Ta nägi kahte kübarga meest
klotsid jpm. Laps istus nende ette ja hakkas omaette kõikide mänguasjadega mängima. Alguses võttis pehmed mänguasjad ja hakkas omette laulma: „Kiisu, kiisu, utsu, kiisu, auh, auh, auh“, „vaes (vares) teeb kraaks-kraaks“ (kusjuures siinkohal ütleb laps ilusti välja R- hääliku, kohati mõned häälikud aga ei saa öelda, oleneb sõnast). 18.17 Pani laps tähele, et vanaisa ja vanaema ei ole temaga samas toas, ta tõusis püsti, jooksis korraks minu juurde, võttis nuku (Kati) enda kätte ja jooksis kööki. Seal nägi, et vanaisa istub niisama ja räägib vanaemaga juttu, vanaema aga askeldab saiakeste ja teega, paneb välja magustoitu lauale, ning soojendab üles toitu Liisale. Seepeale tahtis Liisa kohe minna vanaisa sülle. Vanaisa võttis teed, kallas natukene väikese kausi sisse (et tee kiiremini ära jahtuks) ja pakkus lonksu Liisale. Liisa aga märkas samal ajal, et mina istusin ka teisele pool lauda ja
Kursustel ta sai endale kaks uut sõpra Marek ja Amy . Nad said väga headeks sõpradeks . Lilli käis ise ka jalgrattaga linnas toitu ostmas ja ühel päeval ta kohtas pagaris ühte poissi nimega Arthur , Lillile hakkas ta kohe meeldima . Möödusid töörohked päevad ja Lillil juhtus suuur õnnetus . Ta koristas ja pani Jeani CD plaadi mängima , see laulis kui järsku laul lõppes poole pealt . Lilli ehmus ja arvas , et ta lõhkus maki ära ning ta pani CD õigesse kohta tagasi ja jooksis oma tuppa . Pärast kui Marie seda märkas jooksis ta kohe Lilli tuppa ja Lilli tunnistas üles , et tema seda tegi . Marie hakkas talle kõrvakiilu andma . Ning Lilli solvus ning ütles , et see on juba liig . Lapsed piinavad teda ja nüüd veel Marie ka . Ta pakkis asjad , et koju tagasi sõita . Ta jõudis juba rongijaama kui nägi , et rong oli juba ära läinud ja uus tuleb alles tunni aja pärast . Ta siis mõtles , et ta läheb Mareki või
Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta
Jack London Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See
Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi.
Tuglas Leeni mängis metsas oma nukkudega, kes pidavat olema nõiutud kuningatütred. Järsku kuulis ta, kuidas Marie ja Kusta tulevad metsa. Mõlemad itsitasid. Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku läks kork vee alla. Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel
See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale. Tammaru suguvõsa võttis naisi ainult oma keskelt, kes kõik olid kollaste juuste ja siniste silmadega ei tilkagi võõrast verd! Tiina aga oli hoopis tumedat verd. Mitte ainult pererahvas ei olnud Tiina vastu, vaid ka külarahvas, kes uskusid Mari juttu, et just Tiina oli see, kes Kiviste Kaarli varsa murdis. Tiina oli löödud ja jooksis metsa ning viibis seal päevi. Pererahvas oli rahul, et Tiina lähipäevadel koju ei ilmunud, Margus aga nukrutses omaette. Ühel päeval tuli Tiina ning kutsus Margust endaga kaasa metsa elama. Mees ei läinud ning Tiina jooksis tagasi metsa. Need metsa jooksmised olid ajendiks, miks Tiinat libahundiks peeti. Mõeldi, kuidas Tiina metsas hakkama saab, kuid Tiina oli väiksest saati metsas elanud ning oskas toituda marjadest ja juurikatest
Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi. Istus
Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See
Hommikul tegi isa perest pilte ning hiljem viis minategelase mootorrattaga sõitma. Sõideti poest läbi, osteti martsipani ning heeringaid ja seejärel mindi isa vanasse koju- Tuudakule. Vaadati ringi, söödi ära pool martsipanjänesest ning siis mindi tagasi, peatudes Liisu juures. Isa jäi välja Liisu seinakella parandama, mt. läks sisse. Magamistoast sängist nägi mt. võõra mehe silmi ning püssirauda, ta ehmus ning jooksis tagasi vaatamata koju. Hommikul läks isa ära. Külla tuli Ilves, raamatukogu juhataja, kes tuli läbi viima tursa tutvustamise kursusi. Vanaema andis talle tänuks 10 muna, minategelane läks neid kohale viima. Ta valis endale raamatukogust kaks rasket raamatut, Ilves aga võttis need ära ning andis talle hoopis "inetu pardipoja", öeldes minategelase protestile vastuseks, et ka siin on ridade vahel peidus inimesed. Paula- toa Aime tuli külla. Nad söötsid
iseloomuga Muhamed Abuhhal veetis sel ajal aega õues. Ta ajas sellise koleda ilmaga aias kanu taga, et neilt mune saada. Oi, kuidas Muhamedile meeldisid keedetud munad majoneesiga. Munad majoneesiga oli tema jaoks rohkem rahuldust pakkuv tegevus kui pingeline suguakt vastassugupoolega. Kui järsku kuulis ta metsas jubedat, kohutavad ja jalgu nõrgaks tegevat karjet, mis esmapilgul kõlas nagu keegi oleks metsas metsseaga vahekorda astunud. Muhamed julge mees, rind karvane kui Hässelhoffil, jooksis kiiresti metsa, et asja uurida. Muhamed oli laupäeviti eradetektiiv, kuna see oli ainus päev, mil ta ei saanud psühhiaatri kirjutatud tablette manustada. Muhamed jooksis metsa äärde, kus karjed eelnevalt olid kostnud aga kui ta sinna jõudis oli kõik jäänud vaikseks. Muhamed ootas mõne hetke metsa ääres, nautides värskelt väetatud põlde ning uurides surnuid hiiri ja rotte, mis olid aiamaale maha jäänud peale seda, kui Muhamedi vanaisa käis viljalõikusmasinaga muru niitmas
Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet siisilmus kerke tuule hiil ja kits ärkas elu. Laura ei uskund oma silmi . Siis läksid lapsed Kivi taluse tagasi . Nad mängisid Nööbi ja Donaga. Siis oli magamis aeg Laur tegi ,et ta magab aga ta ei maganut. Siis katusid jäle ära Ege ja Pille . Laura nägi kuidas Ege luua peale istub. Laura eiläinud vaatama kuhu nad lähevad . Hommikul läks Laura õue ja nägi , et Ege tuli luuaka takasi . Laura pukes peitu. Ege jooksis õuekooki kus oli Pille .Laur läks ka jaküsis „Mis me täna teeme.“ Pille vastas „ Lähme ujuma .“ Laura nookutaspead jaläks hambaid pesema . Paula võtis koie ja läkks Dona juurte ja siis juhtus ,et Dona utles , et ole kell viis läbi kaks õues. Nad käisid ujumas ja kell oli juba viis Paula läks õue siis ilmus Dona kes näidas tale ükssarvikud. Paula oli niin vaimustuses , te ta ei suutnud Donat ära tänad . Lapsed läksid magama . Ainult Laura oli uleval
See oli mõnus aeg, mis saabus küll harva, kuid tõi nii palju rõõmu, et kogu järgmise päeva oli Nathalie õnnelik kui päikesepaiste esimesel suvehommikul. Kord oli ta taas aknal vihmamuusikat kuulamas, kui kuulis korraga mootorratta põrinat. Saamata aru, mida nii kaasaegne sõiduriist sellises üksildases tänavkülas teeb, hüppas ta oma pisikese katusetoa puitpõrandale , pani vihmamantli selga, kummikud jalga ja jooksis välja metsarajale tundmatut mootorratturit otsima. Ta jooksis ja jooksis mööda käänulist metsateed, vaadates uurivalt ringi. Korraga astus ta ühele eriti libedale männijuurele ja lendas pea ees porilompi! See oli kohutav! Ta oli läbinisti märg ja must, meeleolust rääkimata! Peagi kuuldus ta selja tagant mootorratta lähenev mürin ja mõne hetke pärast ilmusid nähtavale kaks meest, mustad kostüümid seljas. Alandusest sokeeritud Nathalie proovis varjuda puu taha, ent mootorratturid olid kiiremad. Nad
-Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks Vidrikule võileiba tooma. -Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis. Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas tüdruk talle lähenes ja jälgis ikka veel ainiti vett. -Leeni hakkas nutma, ning ütles Vidrikule, et too ei armasta teda. Kuid samal ajal näkkas Vidrikul kala. Ta sai kala kätte, ning parastas kalaga. Kuid Leeni nuttis endiselt. Aeglaselt sammus ta kodu poole ja elurõõm oli kadunud.
tulla. Loki lubas koos Nipernaadiga lahkuda. Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu. Toomas Nipernaadi Nipernaadi kõndis mööda tolmavat teed, puhates teeääres jooksis poiss nimega Janka karjudes ,, Krootuse talu perenaine Liis Nõgikikas on surnud". Kadunukese Liisi pojad olid seda ammu oodanud, kuna nende ema oli väga karm. Poisid olid laisad ja ei viitsinud tööd teha. Poiste vahel oli suur tüli, kes jääb peremeheks. Nipernaadi lahendas probleemi, rääkides, et on kadunukese kauge sugulane ja tema võiks olla peremees. Nipernaadi pakkus Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile, et nad võiksid mööda laata kino näidata inimestele raha eest
otsekohe: ,,Mine pane Niva käima ja mine vaata, kas põld on juba piisavalt tahenenud, et kombainiga peale saaks minna." Poiss vaatas kurja pilguga isa, sest too oli tema lebopausi seganud ja tööle käsutanud. Aga ilma pikema jututa ajas poiss ennast diivanilt püsti ja sammus majast välja. Peremees hakkas aurukatla dokumente otsides kappe tuhlama. Kuid lõpetas peagi, kui kuulis eite kileda häälega karjumas: ,,Appi! Appi! Põleb!" Jaan viskas paberid maha ja jooksis välja, kus leidis eest leekides kuuri, jooksis kibekiiresti maja taha, võttis sealt aiamaa kastmiseks mõeldud vooliku, tormas kuuri juurde ja asus kustutama, käratades eidele: ,,Mis sa kurat kisad seal, mine kutsu tuletõrje", ning eit jooksis nuttes tuppa. Õnneks ei läinud tuletõrjel kaua aeg, kuna depoo asus läheduses olevas väikelinnas. Kümne minuti pärast olid punastes pükstes tuletõrjujad kohal ja võis alata täies hoos kustutustööd
Kui Ann on dusi all, tuleb Gregor. Isa hakkab talt pärima, et kus koolis käib ja nii edasi. Gregor ütleb, et Inglise kolledzis. Ann on Gregori juures ja istub diivanil. Kõik ümberringi on piinlikult korras, ainult Gregori enda tuba on normaalne-see tähendab, et see tuba on natukenegi sassis. Gregor elab tegelikult kasuvanemate juures. Peale sööki Gregori juures hakkab poiss Annile nii ligi ajama, et see ei meeldi talle. Kuna poiss ei lõpetanud, jooksis Ann tema juurest ära koju. Järgmine päev on pühapäev. Kui Ann vaatab oma posti, näeb ta, et Kätlinilt on kiri. Paistab, et Kätlin on endale päris suure supi kokku keetnud. Ta oli teinud enda ema mehe Jaanuse koera kaelarihma katki ja koer oli ära jooksnud. Jaanus sai sellest aru ja hakkas Kätliniga õiendama. Ema ruttas muidugi enda tütart kaitsma. Siis läksid nad Jaanusega nii tülli, et mees lõi Kätlini ema ja ema jooksis minema. Hiljem helistas Gregor Annile
Villu meelest ei sobinud Kõrboja peremeheks sant mees ja ta lasi end maha. Kirjanduses võib kohata ka keelatud armastust, see aasta lugesime me A.Kitzbergi ,,Libahunti", mis kõneles perest, kuhu tuli elama tütarlaps, kelle emaks peeti nõida. Perepojale Tiina meeldis, aga pere oli selle vastu. Samuti peretraditsioonid keelasid tal kooselu. Margust aga võlus Tiina vabameelsus ja looduse armastus. Külarahvas uskus, et Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju.
Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna ning jäi magama. Mõne minuti pärast palus Kusta jälle Maalit, et ta teda sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna ning lubas kutsuda vastasel juhul peremehe. Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi muud ta teha ei osanud. Ta siples Kusta süles, kuni maha sai ning siis jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse kuhu tahtis Kusti sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siiski pääses Kusta teisest kohast sisse. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada
Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki. Tahest tahtmata möödusid silme eest pildid läinud nädalavahetusest... Oli laupäeva õhtu. Agnes sättis ennast Joosepi sünnipäevale. Ta pani selga valge kleidi, mis tõi esile ta kastanpruunid lokkis juuksed ning päevitunud jume. Väljas ootas teda juba Madis. Madis oli Agnese poiss. Nad istusid musta Audisse ning alustasid sõitu Joosepi majani. Pidu oli täies hoos. Veranda kohal hõljus tugev suitsupilv ning majas oli vänge alkoholihais.
tüdrukute peast oli leidnud ja välja võtnud. Selgus ,et selliseid püsse kuhu sellised kuulid lähevad on terves Eestis ainult üks ning see kuulub tuntud sarimõrvarile Robert Vagnerile. Ta äratas Johni üles ja rääkis oma leiust. Kui Toomas oli oma jutu lõpetanud , las keegi tänavalt Toomast. Toomas ei saanud enam isegi valust piuksugi teha. Ta tegi oma viimase hingetõmbe ja kukkus surnult maha. Kui see kõik olin juhtunud nägi John teisel pool akent Robertit. John jooksis tänavale ja hakkas Robertit taga ajama. Algas tõeline jaht , mis lõppes kas Roberti kättesaamisega või Johni surmaga. Nad tulistasid teineteist vaheldumisi , jooksid mööda tänavaid ja üritasid teineteist kätte saada. Kogematta õnnestus Johnil Robertit jalga tulistada. Robert kaotas tänu sellele tasakaalu ning kukkus mustale asfaldile. John pani tal käed raudu ja viis politseijaoskonda.
1982 Aeg Koht Sündmus ? UK Tutvustati BBC Microt-t, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril, see oli väga populaarne arvuti Briti koolides, kuni Acorn Archimedes välja töötamiseni. Veebruar 1 USA Lasti välja 80286. See rakendas uut operatsiooni resiimi. Kaitsud resiimi, mis lubas rohkem mälu, kuni 16MB. Tutvustamisel kiireim versioon jooksis 12.5MHz-i juures, saavutas 2.7 MIPS-i (miljonit käsku sekundis) ja sisaldas 134.000 transistorit. ? USA Compaq lasi välja IBM PC-iga ühilduva Compaq Portable-i. ? USA Lasti välja MIDI-liides (muusikariista digitaalliides), mis võimaldas ühendust muusikariistadega. ? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele.
annaabi.ee 
