igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik koju minna, kuna kartis isa käest veel rohkem peksa saada. Üllatuseks ootas Erikut kodus tema ema, kes oli leidnud Erikule uue kooli Stjärnsbergi linnas, mis oli mitmetunnise sõidu kaugusel kodust. Kui Erik Stjärnsbergi jõudis, valdas teda rahulolu, ta lootis, et see on uus algus, kus ta ei pea enam kunagi vägivalda teiste peal kasutama, kuna ta kogu südamest jälestas seda. Prefekt Bernhard tutvustas talle tema uut kooli. Erik asus elama Kassiopeias, kus olid ainult reaalkooli õpilased
Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli Erik poistekamba liider. Nad varastasid poistega poodidest plaate ja msid neid koolis kallimalt maha. hel korral jid nad vahele, sest hed olid kinud mitu korda samas poes varastamas. S aeti Eriku kaela ja Erik vahetas kooli. Seega pidi ta eemale kolima oma kodust ja papsist. Erik asus ppima koolis nimega Stjrnsberg
talle tema kübara tagasi. VII Teopäev Kõik töölised tegid põllul tööd. Väljas on väga palav ja päikesepaisteline ning töölised olid juba teopäeva tegemisest väsinud. Teopäeva tegid Räpsi Rein, Veni-Villem ja Villu. Räpsi Rein oli kärme ja naljaka jutuga mees. Veni-Villem oli aga hästi aeglane ning aeglase mõtlemisega mees. Varsti tuli kubjas kepiga, et laisklejatele peksa anda. Räpsi Rein sõitis hobusega nii kaugele ära, et ta ei saanudki peksa. Kui aga järg jõudis Villuni, siis ilmus see noorhärra välja ja keelas Villule peksa andmise ära. Kubjas võttis noorhärra sõna kuulda ning Villu ei saanudki peksa. VIII Teomeeste jutustused Ühel õhtul ei tulnud teomeestel und ja nad otsustasid jutustada lugusid. Veni-Villem
üledoosi saand. Paljud on nii pilves, et ei saa midagi aru kus nad on ning miks nad seal on, paljud on kuskil kangialustes pikali ning ootavad, et keegi neile kiirabi kutsuks, et saada imerohtu, mis nad jälle jalule ajaks, ja kolmas grupp on neid, kellel on mõju üle läinud ning tahavad uut doosi saada. Ning selline asi muutub tavakodanike jaoks väga ohtlikuks. Kuna selleks kimbutatakse väikeseid lapsi, et nad oma kaasas oleva vara neile annaks, ning paljud ka seda teevad, kartes neilt peksa saada või muud sellist. Ähvardamis võimalusi on neil inimestel veel. Näiteks ähvardavad nad oma kasutatud süstlaga teisi torkida, ning enamusel nendest on ka mingi haigus, nagu näiteks HIV või mingi teine jube haigus. See oleks arvatavasti igaühe jaoks palju hullem, kui peksa saamine, kuna see haigus ju jääb sinu külge igavesti. Selliseid süstlatorkimisi on ennemgi Eestis juhtunud. Näiteks võib tuua Eesti ööklubid.
See on raske teema sellepärast, et see on küllalt ebameeldiv ja kellele ikka meeldiks kannatada kellegi peksmist. Kes on need inimesed, kes kannatavad koduvägivalla all? Miks ei võeta ette midagi? Kuidas ja kellele sellest rääkida ? Vägivald on üldine väga halb tegevus, sest sellega võivad kaasnevad väga suured kahjustused inimestele. Sellega kokkupuutudes tuleb võimalikult palju ära lahendada rääkides, sest kellele meeldiks kohe saada peksa või anda peksa. Inimesed võiksid olla targad ja mitte selliseid lollusi teha, sest üks tühine kaklus võib saata süüaluse mitmeteks aastateks vangi. Samas on olemas inimesi, kes meelega tahavad tüli norida, kuid sel juhul peab pidama meeles, et kes alustab lööminguga, see on põhimõtteliselt süüdi. Tänapäeval on palju inimühiskonnas levinud termin nagu koduvägivald, see on vägivalla liik, kus väärkoheldakse perekonnaliikmeid. Selle all kannatavad
sai tark mees. Kord kui Jaanus raamatut luges, sammus ta õuele Emiilia, kes oli koos rüütel Kuunoga jahil. Nende jutuajamine ei olnud pikk, kuid see jäi Jaanust tükiks ajaks häirima. Teda häiris Emilia küsimus, kas Jaanus peab teda oma vaenlaseks? Kas ta võitluse ajal hävitaks nende perekonna? Jaanus armastas Emiliat ning ei soovinud nende perekonnale halba. Kuid samas ta vihkas oma kodumaa rõhujaid. Veel enam vihastas Jaanust see, kui ta kuulis, et Maanus oli mõisas peksa saanud. Jaanus ravis poisikese haavu ja käis teda iga päev vaatamas. Paari päeva pärast, kui Jaanus magas, kuulis ta oma aknale koputamist ja oma nime. See oli Maanus. Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus. Talu pandi
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu
Asjaolud: Tegevus toimub põhiliselt Prantsusmaal Pariisis. Riiki valitseb kuningas, kellele allusid musketärid. Usku valitseb aga kardinal, kellele allusid kaardiväelased. Üks sündmus: Dartanjani isa andis Dartanjanile 3 kingitust:hobune, 15 eküüd ja nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. Dartanjan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. Dartanjan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. Dartanjanilt varastati kiri. Karl Marcus Ende 7b
ei siis ei ole asjad nii kerged midagi, ennast arvas ta olevat just teises seltskonnas. Ühiselamus on ta jutuajamine Ackleyga kes elab temaga ühes toas ning on tema arust üks imelik inimene ja ta toakaaslane Stradlater tuleb tuppa ning palub Holdenil enda eest ühe kirjandi ära teha, Holden jääb nõusse ning teeb selle ära, aga tagasi tulles pole Stradlater kirjandiga rahul ning Holdenile ei meeldi see, et Stradlater niimoodi naini äa kasutab ja neil läks löömaks kus Holden peksa saab peale mida ta räägib natuke Ackleyga juttu ja lahkub samal ööl koolist ning sõidab New Yorki. Kus ta hotellis ühe uksehoidjaga raha pärast kaklema läheb ja jälle peksa saab. Peale mida kohtub ta oma tüdruku Sally-ga kellega ta tahab ära põgeneda ning kuskil kaugel ta naiseks vütta, tüdruk aga ei taha mille peale neil tuleb suuremat sorti tüli ning nad lähevad lahku. Koju jõudes pole Holdeni vanemaid kodus ning nad on tema õnneks väüljas, kodus on aga
· Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- põhikooliaegne klassikaaslane · Esko- põhikooli aegne klassivend · Halmer- põhikooliaegne klassivend · Marko- põhikooliaegne klassivend · Jaanika ehk Jansa- panevad paar korda tema juures pidu,l läheb pärast Riinaga koos minema · Kristiina- vana klassikaaslane · Riina- Jansa naaber, Johannese tüdruk · Zaiid- peksuvend, varas, isal palju raha, annab Johannesele peksa · Ester- kooliteater, kohtuvad laagris, käib Ingramiga · Ingram- kooliteater, kaljuronimine, kohtusid laagris, käib Estriga · Aleksander ehk Saa- bändipoiss, laager, miljonäär · Renee- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Kalev- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Härra Kangur- politsei · Ragnar Leho- plaadifirma juht · Silvia- Bianka rootsi sõber · Kuno- Bianka rootsi sõber Kokkuvõte: Johannes vahetab kooli
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga)
"Headus ja kurjus" Headus on kui keegi teeb kellelegi midagi head. kurjus on kui keegi teeb kellelegile kurja.Kurja saab teha ka snadega.Niteks:sa oled kole,nme ja kasutab teisi selliseid snu. Kui teeb kttega vi jalgadega siis on valusam mni kord. Niteks:annab peksa,viskab millegiga,tuleb lb. Snadega halba teha on mnel inimesel lihtne aga mnel mitte.Inimene on harjunud teistele halvasti tlema,siis on tal kergem teisi kurjasti ra kasutada. Mned nited:kui sa seda ei tee,siis ma hakkan sind norima,kui sa sd enda peale ei vta siis ma hakkan sind kigi ees norima. Ktega on lihtsam teha kui inimene on halvast inimesest nrgem.Niteks:viienda klassi laps on nrgem kui kaheksanda klassi laps. Lia vib palja kega,vib toikaga ja teiste asjatega.Niteks:puu
Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et M...
Tagapere sauna Madis kaevas Andresele uue kraavi. Juss ja Mari said lapse, poisi. Krõõt saab tütre. Pearu ja tema sulase Jaagupi tüli. Jaagup kaitses Pearu eite, Pearu hakkas Jaagupit kiusama. Jõuti kohtuni, ei aidanud. Kõrtsis tehti kokkulepe. Algas uuesti Jaagupi piinamine. Pearu mõtles kaval olla ja läks Eesperre kaebama, Jaagup sai 50 piitsahoopi karistuseks. Pearu oli vihane, et Jaagup Eesperre oli pakku pugenud. Hiljem sai Pearu peksa, arvatavasti Jaagupi omadelt, Andres viis Pearu tuppa, kus see mitu kuud kosus. Mardist sai Matu. Pearu eit tuleb Eesperre pakku, Pearu lärmab ja tahab oma eite tagasi. Mari sai tütre, kohe pidi ka Krõõdal laps sündima, poiss. Krõõt suri. Matused, Pearu sillutas tema jaoks teed ja rääkis terve õhtu Andresele, kui väärt eit tal on, tuletades seda sigadega oluorda meelde. Mari tuli Krõõda palvel perenaiseks ja hoolitses laste eest. Loodeti, et Andres otsib endale uue perenaise
KÕRBOJA PEREMEES A.H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema.
"Godot´d oodates" Samuel Beckett Tegelased: Estragon (e Gogo), Vladimir (e Didi), Lucky, Pozzo, Poiss. 1. Vaatus Vladimir ja Estragon (edaspidi vastavalt V ja E). viimane veetis öö kraavis, ning oli peksa saanud, püüdis kinga jalasta saada. Mõlemad ootasid Godot. nad ei suutnud selgusele jõuda, mis päev parasjagu on ja kas godot üldse tuleb jms. ajaviiteks tahavad end üles puua, kuid ei tee seda, sest siis jääks üks neist üksi ja tal hakkaks igav. Lühikese mäluga tüübid. röögatuse peale ehmatavad ja jooksevad peitu. Lucky ja Pozzo lavale- viimane kaelarihmaga ees. eismesed mehed peavad tulijat godot´ks. lucky käsutab pozzot nagu koerorja
Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik Venemaale (valgustus propageeris inimeste võrdsust,
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama
Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis peremees Anule soolatatud piitsaga peksa anda, aga ei suutnud seda teha ning alati ta külastas ja mõtles tütarlapse peale, sest viimane oli talle kummalisel kombel südame võitnud. Samuti leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas
Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis peremees Anule soolatatud piitsaga peksa anda, aga ei suutnud seda teha ning alati ta külastas ja mõtles tütarlapse peale, sest viimane oli talle kummalisel kombel südame võitnud. Samuti leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas
probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel. Nikklas oli vihane, sest ta oli põhjuseta ning ülekohtuselt klassivenna Karli käest peksa saanud. Lisaks oli Karl Nikklase piipari puruks tallanud. Nüüd nõudis Nikklas oma vanematelt viivitamatut politseisse pöördumist. Vanemad reageerisid Nikklase nõudmise peale üllatavalt ükskõikselt, mainides pidevalt, et Nikklas mõtlevat juhtunu ise välja ning olukord polevat ültsegi nii tõsine. Nikklas loomulikult sellega rahule ei jäänud ja läks veel rohkem endast välja ning hakkas vanemate ees veelgi kõvemini kriiskama.
Aga baarmen sai aru advokaadi kellest ja sai aru, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellegile. Sel ajal aga Jaan peksis ahv, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai siis Jaan sai omakorda veel mõishärra käest ka peksa nii, et viidi koju nii, et Jaan seda ise ei mäletanudki.
Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises, nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust? V: Poisid võeti emade juurest ära 7 aastaselt, ning edaspidi elasid nad rühmadena (vanusest sõltuvalt), õppides kehalist treeningut, sõjalisi harjutusi muusikat ja tantsu. Neid sunniti varastama, et harjutada osavust, kui nad aga vahele jäid, said na peksa, et teada mis on valu. 20-aastaselt said neist sõdurid ja 30 aastaselt võisid nad osaleda rahvakoosolekutel ja luua pere. Tüdrukud jäid emade kasvatada, ja nende saatus polnud nii karm 7. Milleks
Tartu levimuusikapäevad 1979-1991. aastatel toimusid Tartus levimuusikafestivalid, mis olid 80ndate aastate artistidele üks suurimaid võimalusi ennast näidata. 1987 a. levimuusikapäevi peetakse lausa Laulva Revulutsiooni alguseks. Punk-muusika 80ndatel levisid mitmesugused vaated : seksuaalne vabadus, patsifism ja anarhism. NSV liidu kodanikule sobimatuks peetud riietuse ja käitumise eest (punkarid) võis miilits kuni 1988.aastani kinni võtta, oli ka oht peksa saada. Tuli ette kaklusi diskomuusika pooldajatega. 80ndate punkbändid al 1980.a Ajutine Valitsus, Generaator M, Propeller al 1982.a Velikije Luki al 1983.a Turist al 1984.a Vennaskond al 1986.a J.M.K.E, Vanemõde al 1988.a Onu Bella ja öörahu Veel 80ndate tuntud bände... Ultima Thule Mahavok Seitsmes meel Karavan Rock Hotel ,,Viimased kaks kümnendit ei ole suutnud sünnitada ühtegi artisti, ansamblit või
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne... Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud...
Nad olid väga lähedased ja kuna neil mõlemal esines lahkhelisid missis Joega, püüdsid poisid alati teineteisele toeks ja abiks olla. Mulle meeldis, kuidas neil olid välja kujunenud omad traditsioonid. Näiteks võrdlesid nad alati leivaviile, mida missis Joe oli neile lõunaks lõikas. Tegelastest meeldis mulle väga peategelane Pip ja seda mitmel põhjusel. Näiteks meeldis mulle, kuidas poiss oli valmis riskima missis Joe viha ja peksa saamisega varastades toitu ja jooki põgenenud vangile. Või kuidas ta üritas aina paremaks saada, et meeldida Estellale ja tunda ennast tema väärilisena. Romaan õpetas kindlasti, et „suured lootused“ on kiired tulema ja veel kiiremad ka minema. Kuid alati tuleb sihid ja lootused kõrgeks ajada, et oleks mille poole püüelda. Ning õnn võib n-ö tabada kohast, kust seda üldse ei oska oodata.
Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palju näinud ja oskas vaadata inimesi ka veidi teise pilguga kui lihtsalt ,hinnata neid välimuse järgi. Erinevalt paljudest teistest ,kes nägid Quasimodos vaenlast või kurja inimest teadis Esmeralda täpselt ,et Quasimodo ei tee talle iilagi liiga ,sest vaatmata hirmutavale välimusele oli ta ilus seest poolt. Frollo (armastas Esmiraldat) välimusel polnud midagi viga ,siiski Esmeralda ei kihutanud talle naiseks ,sest nägi kui surnud
elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele. Hea kodanik ei riku kunagi ka seadust, isegi, kui tal seda sunnitakse või kästakse teha. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud kodanikud muidugi ei austa seadusi ja arvavad, et võivad teha kõike mis hing aind ihaldab. Hea kodanik jällegi seadusekuulekas ja nad ei lõhu avalikus kohas asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Osad inimesed teevad seda kõike, aga siis sekkub sinna juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi. Kodaniku õigus on elada turvaliselt, leida töökoht, saada haridust, nõuda riigi poolt kaitset. Hea kodanik peab olema aktiivne, see tähendab, et ta peab käima tööl, riigile makse maksma ja elama hästi. Muidugi saab kurta Eesti palkade üle, aga järelikult tuleb elada selle raha eest mille sa kätte saad ja mitte palju kulutada
Lavastusest peegeldus, kuivõrd oluline on teema autorile. Näidendi peategelase nimi on Ben, kes oli tavaline nooruk ja proovis leida oma õnne. Benil läks Leedus hästi, ta oli politseiametnik, kes oli infiltreerunud kohalikku maffiasse. Benil kästi välja uurida, kes olid seotud tolle aja maffiaga ja need likvideerida. Jõudes Inglismaale, sai Ben teada, et maffia oli saatnud tema ja ta sõbra Vandaali Londonisse surema. Olles kodutu Londonis, sai Ben ühelt Inglismaa kodanikult peksa. Kui Ben hakkab kohanema, olles paar korda muutnud kõike, elustiili ja isegi nime, näeb ta lehes teda peksnud mehe pilti. Selgub, et mees oli enda meelest peksnud poolakat, kes sõitis tema silme all surnuks tema poja... Tegemist oli huvitava ja meeldejääva lavastusega. Vaadates etendust, tundus toimunu mulle niivõrd reaalne, nagu oleks ise sündmuste keskpunktis olnud. Etenduse teema puudutab, sest on aktuaalne ka tänases Eestis.
Ta tõi Valgele Koprale nii kaua viina, kuni viimane viimsegi penni hinge tagant ära müüs. Kaasa arvatud Valgekihva. Nüüd läks meie kangelase elu raskeks, kuna Valgekihv oli pooleldi hunt ja pooleldi koer, oli ta väga tugev koera kohta. Beauty Smith, tema uus omanik, kasutas teda koeravõitlustes. Valgekihva piinati ja näljutati niikaua, kuni ta läks väga tigedaks ja teda sai teiste koertega võitlema panna. Enamasti ta võitis, kuid ühe koera käest sai ta nii kõvasti peksa, et pidi peaaegu surema. Valgekihv lamas võitlusareenil maas ja oli suremas, kuni üks inimene ligi tormas ja ta endaga kaasa viis. Beauty Smithil oli sellest ükskõik, kuna koera ei saanud enam niikuinii võitlema panna. See mees oli Weedon Scott, kes õppis Valgekihva armastama ja hoolitses tema eest nii kaua, kuni Valgekihvas polnud enam sellest verekoerast, kes areenil oli võidelnud, jälgegi. Ta muutus taas heatahtlikuks ja sõbralikuks, sest Scott armastas teda
Heal kodanikul kes tahab olla hea kodanik peab olemas olema selle riigi kodakondsus kus ta hetkel elab. Kui tal seda pole, siis ta pole hea kodanik, sest ta elab ilma kodakondsuseta. Kui ta elab ilma kodakondsuseta, siis ta peab selle endale taotlema. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud inimesed on seadusekuulekad. Nad ei lõhu avalikult asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Aga osad inimesed teevad seda kõike, aga siis tuleb mängu juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi. Kodaniku õigus on elada turvaliselt, leida töökoht, saada haridust, nõuda riigi poolt kaitset. Hea kodanik peab olema aktiivne, see tähendab, et ta peab käima tööl, riigile makse maksma ja elama hästi. Muidugi saab kurta Eesti palkade üle, aga järelikult tuleb elada selle raha eest mille sa kätte saad ja mitte palju kulutada
keset tänavat ning nautida seda lund. Tunda kergeid helbeid näol ja neid oma põskede soojusega sulatada. See oleks päris minu maailm. Vargus oleks seal kuritegu ja saaksin helistada politseisse ning öelda: ,,Minult varastati fotoaparaat, milles oli film minu mälestustega". Nad vastaksid mulle: ,,Jah, me teeme kõik, et leida teie fotoaparaat ning mälestused. Ma sooviksin alati südamerahus helistada sõbrale kartmata, et ta pole röövitud, vägistatud või peksa saanud. Inimesed oleks heatahtlikud ning nad oskaks võtta aega päikesepaiste, vikerkaare ja unistuste jaoks. Igapäev sünniks imesid, mida pole ette nähtud ja igapäev oleks just kui uus üllatus. Kõik inimesed tunneksid end ühtsena universumi, teineteise, looduse ja ühiskonnaga. Maailm, kus iga isikus saab mitmekülgset areneda ja seejuures ta tunnetab, et suurim isiklik areng toimub koostöös teistega. See oleks maailm, kus tegemised omaksid mõtet.
Marja koos oma basset hound Tuksiga sõidavad Tartusse kalli vanaema juurde, kus ta otsustab viibida kaks nädalat. Paari päeva möödudes kaob Tuksi ära. Mööduvad päevad ning peagi leitakse Tuks üles. Põhjus, miks Marja vanaema juurde sõitis , oli see, et ta nägi Susannat koos Martiniga. Tüdruk oli paanikas ja suutis igasuguseid erinevad teooriaid välja mõelda. Õnnetuna ja murest murtuna arvas Marja, et ta on kaotanud oma armsama. Vahepeal sai Susanna oma peigmehelt peksa: silm sinine, nina verine, selg kukkumisest haige. Tegelik põhjus, miks Susanna ja Martin koos väljas olid, oli see, et nad plaanisid viimase peal sünnipäeva MarjaLiisile. Sellest tekkinud arusaamatus tegi need paar päeva väga keeruliseks. Martini ja Marja vahel sai kõik korda. Nad olid õnnelikumad kui kunagi varem. Susanna otsustas pidada pausi meestest ning Tuksi elas head elu edasi.
Kui tegid midagi valesti oli karistus karm. Poliitika mõjutab ka palju minu käitumist. Õigusnormid mis on kehtestatud määravad minu käitumist palju, näiteks autoga sõites on kehtestatud normid, mida rikkudes ootab mind ees karistus - piirkiirusest kinni pidamine, liiklusmärkide järgi sõitmine, alkoholi joobes sõitmise keeld ja palju muud. Või seadused, mis ei luba omakohut mõista. Kui on rikkumine, tuleb pöörduda vastavate organisatsioonide poole, mitte nurga taga rikkujale peksa anda. Poliitika mõjutab paljuski ka minu mõtteid. Näiteks meie riigis on lubatud homo suhted, pagulased. Nende keskel me elame ja neid tuleb aksepteerida, kas see on minu arvates õige või vale, pole oluline, kuid nendega peab leppima. Või see kas mehel ja naisel on samad õigused ja kohustused, abiellumine, laste kasvatamine - kõik see on poliitikaga väga seotud. Seega võin öelda, et minu elu mõjutab poliitika väga palju, ning selleks et minu elu
nad kohtlevad meid valesti mingit moodi.Kuid noored ikka ei ole kindlad mis see põhjus võiks olla.paljud räägivad, et nende vanemad ei osta seda neile mis nad tahavad või siis, et neil ei ole piisavalt vabadust.Kuid selle põhjuseks on see, et vanemad kaitsevad oma lapsi selle eest, et nad ei läheks oma sõpradega suitsetama või jooma kuhugi kus nad pole kordagi käinud voi, et nad ei läheks sellistesse seltskondadesse kus nad võivad peksa saada just sellepärast, et nad vaatasid kedagi vale pilguga või ütlesid kellegile midagi mitte kohapärast tema kohta.Aga noored ei taha sellest ikka aru saada.noored on sellega isegi nii kaugele läinud, et innustavad oma vanemaid koduvägivallani, et minna lastekaitseametisse ja uued ja paremad vanemad saada.kuid see ei ole suuremast ajast hea valik, kuna need uued vanemad võivad olla kaks korda karmimad ja palju nõudlikumad kui tema vanad vanemad
Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Rass teenis raha bensiini ning autode varastamisega, ühel otsal sai ta kõik kätte kuid politsei rikkus kõik. Boss nõudis temalt raha ikkagi. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vastas et talle ei meeldi kui keegi käperdab tema naist, Olaf ütles lahe tüüp oled. Ja sealt edasi hakkas asi allamäge minema. See Olaf, mõnipäev hiljem pakkus talle narkotsi, müügiks. Sealt mingi osa annab Olafile ja ülejäänud endale. Sellega saavat raha küll, ja saigi. Samal ööl, ta oli Olafi juures ühe sõbra ja bossi õega, tõmbasid ennast pilve. Hommikul Olaf tõusis ja karjus nende peale
See raamat räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pudelid ja toad olid väga sassis
kombekohase balli. Hakkab seejärel lalisema ning tantsib üksinda. Sõimab pillimehi, et need ei suuda temaga taktis püsida ning mängivad liiga tormakalt jne. Jodelet teeb sama asja ning tema põhjenduseks, et miks pillimehed ei peaks nii kiiresti mängima on, see et ta tõusis just haigevoodist. KOLMETEISTKÜMNES STSEEN La Grange tuleb karjudes sisse, kepp käes. Röögib, et mida nad tevad ning et on neid sulisid juba kolm tudi taga otsinud. Mascarille karjub peksa saades, et ta ei teadnud, et see nii võib lõppeda. NELJATEISTKÜMNES STSEEN Madelon ja Cathos on mõlemad shokis ning ei mõista, et miks nad ennast peksta küll lasid. Jodelet ütleb ,et see oli kihlvedu ning Mascarille,et ta ei tahtnud vihastuda, kuna tal on äge iseloom. VIIETEISTKÜMNES STSEEN La Grange ja Du Croisy sajavad veelkord sisse, koos kolme-nelja löömamehega. Teatavad, et need kaks härrat (Jodelet ja Mascarille) on nende toapoisid. Paluvad neil oma riided tagastada
Jaan läheb kõrtsi ja ostab viina aga ei julge tagasi minna ja jääb koera kuuti magama. Kaarel läheb hommikul ise körtsi Jaani otsima.Kui Jaan ärkab kuuleb peremehe häält kõrtsist ning ei julge sinna minna ja läheb selle asemel marti Imbi ja Ärniga jooksma aga teda ei võeta kampa. Kiltri lesk jagab poegadega viimast vara, kui tuppa tormab kodukäia ja nõuab liha, seda ta ei saa ja läheb lauta hobust sõõma aga selle peale saab ta peksa ja põgeneb metsa rebenenud lõuaga. Järgmine päev tuleb mõisapreili, kes naerab Luise vanamoelist kleiti, aga Hans armub preilisse. Hans uurib Intsult kuidas õhtul saada preili tuppa. Õhtul ta käibki preili toas ja hiljem läheb Intsuga sigareid suitsetama. Imbi ja Ärni püüavad merilehma aga oskar varastab selle kui nad sidusid lehma puu külge ja läksid pooduid otsima. Liina läks liba hundiks ja vaatas kuidas Hans preilile akna all armastust avaldas
vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kiki haigusi. D`Artagnan jttis vanematega hvasti ja lahkus. Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele jrgi, kes talt kirja varastas) Athose lga ja Porthose mgarihma
Algab suur töötegemine. Andres hakkab põldu kündma ja ehitab õue ümber aeda. Ta lööb ukse ette paar lauda, et lävepakk oleks kõrgem ja sead tuppa ei saaks. Põllud on märjad ja kivised. Andres otsustab kividega võitlema hakata. Ta käib koos Krõõdaga kõrtsis tutvusi sobitama ja leiab endale sealt ka sulase ja tüdruku. Tagaperes (Oru) tuleb Pearu peale pikka kõrtsis olekut koju. Ta sõidab värava puruks ja hakkab siis naist taga ajama, et talle peksa anda. Naine põgeneb aita. Siis tahab ta kaevu sittuda. Kogu pere tuleb paluma, et ta nii ei teeks. Lõpuks tuleb sulane, ja ütleb, et peremees lollused lõpetaks. Lõpetabki. Siis jagab Pearu kõigile saia. Tal tuleb tahtmine uute naabrite poole minna, kuid eit hoiab tagasi. Andres hakkab Pearuga nõu pidama, kuidas kraavi kaevata. Ta saab viimase lõpuks nõusse, et kahepeale maksavad, Madis kaevab. Aga kaevatud muld tuleb Pearu poole ajada.
võiduga, või hoopis täieliku kaotusega? Kirjavahetus oli muutunud kahe armastaja vahel ohtlikuks, kirjade järele oli tekkinud meeletu kirg, elades kaksikelu paberist suudluste kaudu. Õigepea Milena aga lõpetas selle, sest Kafka ei soovinud reaalset kooselu, vaid hingede sõbrutsemist ning vaimset lähedust. Niisugune enesenarrimine ei sobinud aga Milenale. Milena Jesenka ning Franz Kafka olid selles elus mõlemad kaotajad, armastuselt peksa saanud. Ainsad õnnelikud hetked olidki neil ainult koos olles ning paberist suudluseid vahetades, sest pärast nö lahkuminekut, läksid mõlema elud ainult allamäge. Jesenka küll elas mõnikümmend aasta kauem kui Kafka, kuid katkise hinge ja valusate mälestustega. Kurb lugu, eriti teades, et see on tõestisündinud. Tekib küsimus millega on inimesed sellise ebaõnne ärateeninud. Vähem järele anda soovidele, ihadele, kirele? Getri Mitt g3b
rahvale; · Valitsuse abi talude · rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5. Karistamine · Sõjaseisukord (kuni 1908.a .) liikumisvabadus piiratud · Karistussalgad · Sõjakohtud · 300 hukatut, 600 sai peksa · suleti ajalehed, keelustati sotsiaalsed organisatsioonid 1905. a revolutsiooni tähtsus (ei saavutatud neid eesmärke, mis sooviti) · esimest korda venemaal kutsuti kokku parlament · vene impeeriumis kehtestatakse kodanlikud demokraatlikud õigused · taastati eesti keelne kooliharidus · parandati talupoegade renditingimusi 2
Koolis mulle 6petati: Vaata h2sti ette, Kui on tundmatu sul koht, Siis 2ra hyppa vette! Ma siis hyppasingi vette keset tuntud randa, t2pselt otsa onule, kes lubas peksa anda. Luuletuse s6num oli see, et 2ra hyppa tundmatus kohas vette, see on ohtlik. See luuletus oligi minu lemmik, kuna see oli lyhike ja humoorikas. Selle luuletuse meeleolu on r66mus ja naljakas. Restoran Liisu m2ngis restorani, Pakkus maitsvat s99ki. Neli praadi teise lauda! H6ikas valjult k99ki.
... muul ... suul! Kajad kandusid saali tagaotsa selgete lainetena. ,,Kanepipläru otsa kutsutakse prussakaks, sest see meenutab prussi ... trossi ... prossi." ,,Miks nad sellist õiget jama ajavad?" sosistas mu kujutletav kaaslane. ,,Sa oled täie mõistuse juures inimene, kui pläru meenutab sulle prussi." Ma noogutasin peaga. Oli selge, et olime sattunud eelajaloolisele kogunemisele. Ühe ,,uimastieksperdi" hääl tema nimi oli Anti Peksa lendles läbi kõlarite: ,,... nendest kordustrippidest teavad patsiendid kõike. Ta arvab, et see pole läbi ja hoiab end kuus kuud uimas, ja siis, pagan võtku, tuleb kogu tripp tagasi ja ta jääb elu lõpuni puhtaks!
Varastamine, narkootikumid, suhted tüdruksõbraga, peategelase suhted isaga, peategelasel puudusid hoolivad ja lähedased sõbrad. 7. Millised olid Rassi unistused? Pere loomine, saada hea haridus ja hakata töötama arstina, leida enda kõrvale õige elukaaslane. 8. Millises koolis käis Rass, kuidas ta sinna õppima sai? Rass õppis eliitkoolis. Ta sai sinna õppima tänu oma surnud ema tuttavatele. 9. Miks sai Olks surma? Sest Rass valetas ta peale ning ta sai peksa ja seejärel surma. 10.Minu arvamus raamatust. Minu arvates oli raamat põnev ja õpetlik. Väga palju oli roppe sõnu, kuid mind see ei häirinud. Põnevalt ülesehitatud sündmustik ja selle põhjalik kirjeldus. Kindlasti mõjub see raamat noorematele inimestele teisiti, kui vanematele inimestele. Raamatus on hästi näha, mis võib noore inimesega juhtuda, kui tal pole hoolivaid sõpru ja toetavaid vanemaid. See on kindlasti raamat, mis võiks lugeda veel mitu korda.
See film räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pudelid ja toad olid väga sassis
probleemid, mida oli kainena talumatult raske ära kannatada, olid viimase kolme päeva jooksul hakanud justkui lumepallina edasi veerema ning olid eriti teravaks muutunud. Alustuseks räägib mees, kuidas ta noorena oma naise rasedaks tegi ning seejärel temaga abielluma oli sunnitud. Seejärel oma viimasest kolmest päevast - oma bossist, keda ta ei sallinud ning kelle auto pihta oma tööarvuti viskas, kuidas ta oma naistelt poes peksa sai, seiklustest baarides, kuidas ta ühel kontserdil maailma kõige ilusamat naist nägi, kellega tal koheselt oli nähtamatu side (,,Kuidas nad siis ei näinud, et meil oli ju nähtamatu side!") , millest hommikuks aga midagi järgi polnud. Ning lõpuks ka sellest, kuidas ta koju tagasi jõudis oma kahe imearmsa tütre juurde. Terve etenduse aja on laval vaid Sepp üksinda, kes istudes oma kahe tütre toas lastelaua ääres,
siis märkab mööduv isik abivajajat, mille peale võtab relva ja laseb kurjategijat - tegu pole hädakaitseolukorraga, sest tegu oli lõpetatud. Seaduses on välistatud hädakaitse poksijatel ja maadlejatel. See on jällegi märk sellest, et hädakaitsepiirid ei ole selged. Näiteks, kui isikut, kes tegeleb maaldusega, ründab kurjategija. Siis sellisel situatsioonil ei tohi maadleja midagi ette võtta. Ma ei mõista seda. Kas ta peaks siis laskma endale peksa anda, ulatama veel oma rahakoti ja kurjategijale järele lehvitama? Ma arvan siiski, et kõikidele inimestele peaksid kehtima täpselt samasugused hädaseisundi seadused, olgu ta siis maadleja, poksija või lihtsalt tavaline inimene. Minu jaoks on maadleja kui ka poksija samuti tavalised inimesed. Siiski, ma arvan, et igalühel peaks olema õigus hädakaitsele. See peaks olema kõikide jaoks võrdne. Me kõik oleme inimesed ja meil kõigil on õigus elule.
Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid tänu sellele muutnud usaldamatudeks. Alles nüüd kui oleme demokraatlik olnud, hakkame tasapisi õppima usaldama. Võttes nüüd seda aga kui isiku põhiselt siis hakkan ka ise alles pika aja peale teisi usaldama. Usaldus tuleb ajaga välja teenida. Võrreldes seda umbusaldust aga näiteks Norraga siis ka jooniselt 7.3 on seda erinevust väga selgelt näha. Ometi oleme geograafiliselt suhteliselt lähedal
annaabi.ee 
