Töökeskkonna ohutus (0)

Töö tervisehoid ja tööohutus
Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa:
1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle.
2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus , murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon .
3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus.
4.Tule ohutus – põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine.
Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele.
Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid , nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud.
Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika .Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada toote ohutuse seaduse kuid me ei saa keelata töö tegemist.Kuni ei ole piisavalt kaitstud vaikselt töötavaid hermeetilisi seadmeid seni jätkuvad ikka õnnetused ja haigestumised töökeskkonnas.Töökeskkonna jaoks välja töötatud seadus pärasusi ja tõekspidamisi on võimalik kasutada ka ennetus tegevuse organiseerimiseks vabalajal tööd tehes või puhates, kus õnnetuste ja haigustumiste arv on oluliselt suurem kui tööl.Kogu töökeskkonna alase kirjanduse eesmärgiks on inimese tähelepanu juhtimine ohtudele ja nendega seotud riskide vältimisele ja vähendamisele. Ergonoomia on tööviiside,töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks.Sõna ergonoomia tuleb kreeka kellsest sõnast ergon-töö ja nomos -loodus seadus.Ergonoomias kahandatakse inimest puudutavat teavet töötegemise,töötingimuste, töö tingimuste , töö meetodite ja töö organiseerimise kavandamise ja teostamise osas.Eesmärk on, et töö kogu summa vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja psüühilistele eeldustele.Ergonoomias uuritakse inimese ja töö vahendite vastastikust mõju.
Tööleping
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööandja tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustab maksma töötajale tasu, ning kindlustama talle seaduses ettenähtud töötingimused.
Poolte vastastikkused kohustused
Tööanja ja töötaja on vastastikku kohustatud:
1.Täitma töö ja kollektiiv lepingu tingimusi.
2.Täitma töö sisekorra, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid.
3.Olema teine-teise suhtes viisakas.
Tööanja kohustused:
1.Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga.
2.Maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.
3.Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkuse tasu.
4.Kindlustama ohutud töö tingimused.
5.Tutvustama tööle võtmisel,samuti töötamise ajal töötajale töötaja töö sisekorra, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid.
Töötaja kohustused:
1.Tegema kokkulepitud tööd.
2.Täitma töö norma ja kinni pidama ettenähtud töö ajast.
3.Õigesti ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi.
4.Teatama tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust, ning võimaluse korral eri korraldusteta kõrvaldada niisugused takistused.
5.Hoidma tööandja äri ja tootmis saladusi.
Töö ohutuse mõiste
Töö ohutus on õiguslike, majanduslike, tehniliste,ergonoomiliste,töö ohutus korraldulike, ning vahendite kogu, töö keskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks,ning inimeste töövõime tagamiseks.
Tööandja ja töötaja põhikohustused
Tööandja on kohustatud:
1.Tagama töö korraldamise ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töö ohutus alastele aktidele.
Töö tervisehoiu ja töö ohutuse seaduse on suured kohustused pandud töö andjale:
1.Töö andja on kohustatud viima läbi töö keskkonna tervise riskide hindamise,teostama süstemaatilist töö keskkonna sisekontrollimist, teavitama töötajaid töö keskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid isikukaitse vahenditega.
Töö keskkonna spetsialist on tootmis ettevõttes pädev insener töö keskkonna alal või tootmis tegevusega mitte tegelevas ettevõttes ka muud töö keskkonna alast õpetust saanud spetsialist,keda tööandja on volitanud täitma töötervisehoiu ja töö ohutus alaseid ülesandeid.Töö keskkonna spetsialist peab tundma töö tervisehoidu ja töö ohutust reguleerivaid akte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele meetmeid ja abinõusid töö keskkonna ohu tegurite mõju vähendamiseks.Töö keskkonna speatsialistist on kohustatud peatama töö ohtlikus töölõigus või keeleama ohtliku töövahendi kasutamise kui on tekkinud oht töötaja elule või tervisele.Ohutu töö keskkonna loomise eesmärgiks teeb ta koostööd töötajatega ning töö keskkonna volinikuga,töö keskkonna nõukogu ja töö tervisehoiu arstiga.Töö andja võib väiksemas ettevõttes ka ise täita töö keskkonna spetsialisti kohustusi (kuni 10 inimest). Töö andja on kohustatud teavitama töö inspektsiooni tööle võetud töö keskkonna spetsialistist 10 päeva jooksul.
Töö keskkonna volinik on töötajate valitud esindaja töötervisehoius ja töö ohutuses ,ning tema volitused kestavad 2 aastat.Rohkem kui 10 töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töö keskkonna voliniku.Töö andja korraldab töö keskkonna voliniku valimiseks töötajate üldkoosoleku,valimised loetakse toimunuks kui neis on osalenud kõigist töötajatest vähemalt 50%.Töö andja teeb valitud voliniku nime ja ametid töö inspektsiooni asutusele teatavaks 10päeva jooksul.Töö keskkonna voliniku kohustuseks on jälgida, et töötajad oleksid varustatud isiku kaitse vahenditega ja kannaksid neid,pidada sidet töö andja töö keskkonna spetsialisti ja töötajate vahel,jagada töötajatele infot neid huvitavate töö keskkonna ohutust puudutavates küsimustes.Töö keskkonna volinikul on õigus nõuda töö andjalt ohtude vähendamist töö kohal,pöörduda asukoha järgse töö inspektsiooni poole,peatada töö ohtlikus töölõigus.Töö andja korraldab omal kulul töö keskkonna voliniku koolituse ja täien õppe.
Töö keskkonna nõukogu on töö andja ja töötajate esindajate koostöö kogu, kus lahendatakse ettevõtte töö tervisehoiu ja töö ohutusega seotud küsimusi.Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töö keskkonna nõukogu kus on võrdselt töö andja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid.Nõukogu liikmeid on vähemalt 4 ja nende volitused kestavad 2 aastat.Töö inspektsioonil on õigus nõuda töö keskkonna nõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.Töö keskkonna nõukogu analüüsib ettevõtte tingimusi,registreerib tekkivad probleemid ja teeb töö andjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmise töö keskkonna nõukogu osaleb ka uute seadmete muretsemisel, et oleks võimalik ka arvestada nende ohutuse tastet, ta analüüsib töö õnnetusi ja kutsehaigusi, muid sagedasi haigestumisi ja püüab leida abinõusid nende ennetamiseks.Töö keskkonna nõukogu liikmete täiend koolitust töö ohutuse alal finantseerib töö andja.Töö keskkonna nõukogu informeerib oma tegevusest igal aastal kirjalikult töö inspektsioono kohalikku asutust.
Töö tervisehoiu teenistus on sotsiaal ministi tegevu loa alusel loodud töö tervisehoiu teeneid osutav asutus.Töötervisehoiu teenistus aitab läbi viia töökoha riski analüüsi,mõõdab töö keskkonna ohutegurite parameetreid,kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit,et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi.Töö tervisehoiu teenistuses töötavad töö tervisehoiu arstid ja õed, töö hügeenikud,psüholoogid, insenerid ,ergonomistid ja juristid et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse.Töö ohutuse järelvalve organ on töö inspektsioon millel on kõigis maakondades oma all asutused.Töö inspektsioon tegutseb töö inspektorite kaudu.
Töö keskkonna alase koolituse korraldamine
Töö tervisehoiu ja töö ohutuse alase välja-ja täiend õppe üldine kord reguleerib töö keskkonna volinike ja töö keskkonna nõukogu liikmete töö tervisehoiu ja töö ohutus alast välja-ja täiendõppet,ning ettevõttes esmaabi andjate väljaõpet.Töö keskkonna alane koolitus jaguneb kaheks:
1.Tööandja ja tema esindajate,töö keskkonna spetsialistide,töö keskkonna volinike ja töö keskkonna nõukogu liikmete koolitamine.
2.Töötajate koolitamine.
Ettevõttes toimuvad töötajate töö ohutus alased osad on järgmised:
1.Väljaõppe 2.täiendõppe 3.juhendamine 4.teadmiste kontroll 5.praktika
Üldvastutaja on ettevõtte juht, töö ohutus alaseid teadmisi kontrollitakse enne tööle asumist.Töö ohutus alane täiendõpe on nõutav:
1.enne tööle asumist.
2.teisele tööle üleviimisel
3.töötaja nõudmisel
4.töö keskkonna spetsialisti nõudmisel
Sissejuhatav juhendamine-Tuleb läbi viia ettevõttes koostatud ja tööandja poolt kinnitatud juhendi alusel, mis peab sisaldama vähemalt:
1.informatsiooni tööohutuse korralduse kohta ettevõttes.
2.ettevõtte ja tema tootmis tegevuse üld ja tööohutus alase iseloomustuse,põhiliste ohtude ja kahjulike mõjurite tutvustuse ja nende praofülaktika.
3.Töösisekorra eeskirjade tutvustuse.
4.informatsiooni töötajale täitmiseks kohustuslike õigus aktide kohta.
5.Toimuda võivate või juba toimunud iseloomulike õnnetus juhtumite,avariide,kutse haigestumiste ja tulekahjude asjaolude ja põhjuste tutvustuse.
6.kollektiiv lepingu töö ohutuse osa tutvustuse.
Sissejuhatava juhendamise viib läbi kas töö andja või tööohutus spetsialist.
Esmane juhendamine töökohal-selle viib läbi töö ohutuse juhendite alusel läbi tööjuht(meister).Esmasel juhendamiseltöökohal tutvustatakse töötajale tööohutus juhendeid ja töötaja kutse alal kohustuslikke töö ohutus eeskirju.Töö ohutus juhend koostatakse kõigi töölis kutsealade ja tööde kohta.Töö ohutus juhend peab sisaldama:
1.töö ohutus alaseid nõudeid töötaja koolitusel,tervise kontrollimisel,tegevusele enne tööle asumist,töö ajal avarii ohtlikus ja avarii olukorras ning pärast töö lõpetamist.
2.töötaja vastutuse töö ohutuse nõuete täitmata jätmise eest.
3.Töötaja poolt tehtavate tööde kohta kehtivate kohustuslike töö ohutus alaste õigus aktide loetelu ,töö ohutus juhendi koostavad vastava tegevuse ala spetsialistid ja selle kinnitab ettevõtte juht.
Täiendav juhendamine-korraldatakse:
1.Uute või muudetud töö ohutus alaste juhendite ja eeskirjade kehtestamise .
2.Töö korralduse,seadmete,töö vahendite muutmisel(kui see mõjutab töö ohutust)
3.Töötaja umber paigutamisel teisele töö kohale.
4.Kui töötaja on rikkunud töö ohutus nõudeid(mis võib põhjustada või põhjustada trauma ,avarii,plahvatuse,tulekahju,mürgituse vms.)
5.Kui töös on olnud pikem vaheaeg(vastavalt töö keerukusest määrab tööandja)
6.Erakorraliste tööde või tegevuse korral mis ei kuulu tööandja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka(1 kordsed töö käsud-loa alusel tehtavad tööd,avariide,loodus õnnetuste ja tulekahjude likvideerimine)
7.Kui töö juht peab seda vajalikuks.
8.Tööandja nõudmisel
9.Töötaja nõudmisel
Täiendava juhendamise sisu ja mahu määrab igal konkreetsel juhul tööandja(struktuuri üksuse juht sõltuvalt asja oludest ja täiendava juhendamise põhjusest.)
Praktika-pärast esimest või täiendavat juhendamist korraldatakse töötajale tema töökohal praktika ohutute töö võtete omandamiseks.Praktika viiakse läbi ettevõtte juhi korradusel,spetsialistide või kogenud töötajate hulgast määratud juhendaja järelvalve all.Praktika korraldamine ja kestvus (üldjuhul 2 nädalat)määrab tööandja sõltuvalt ameti või kutseala spetsiifikast,keerukusest,trauma ohtlikusest ja tervise kahjulikkusest.Pärast praktikat lubab tööjuht(meister) töötaja iseseisvalt tööle kui ta on veendunud et töötaja tunneb tööohutus nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.Töötajale kes on varem töötanud sama laadsel tööl ja valdab ohutid töö meetodeid ja võtteid,või ainult vaimset või kontori tööd tegevale isikule võib tööandja praktikat mitte määrata.Juhendamine,praktika ja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse.
Õnnetus juhtumite uurimis mudelid
Õnnetuste ennetamise eesmärgil on välja täätaud mitme suguseid õnnetuste uurimis mudeleid mis põhiliselt kuuluvad kahte rühma:
1.Alustatakseõnnetusest ja otsitakse selle põhjusi.
2.Valitakse algsündmus mille tulemusena õnnetus võib juhtuda ja liigutakse edasi põhjuste ja tagajärgedesuunas kus juures arvestatakse võimalike sündmuste esinemise tõenäoosusest.
Õnnetuste maksumus
Majanuslikud kahjud rahva majandusele avalduvad ettevõtte tootlikuse vähenemises,vigastatute poolt tulevikus omandamata jäävas toodangus.Selle tulemusena väheneb kasu ja SKT.Õnnetus juhtumitega seotud kulud jaotatakse otsesteks ja kaudseteks,samuti õnnetus ja ennetus kuludeks.Põhiküsimuseks õnnetuste maksumuses ongi enetus ja õnnetus kulude vahekorra määramine ja tööandja teadlikkus sellest,et ennetu kulude suurendamine vähendab õnnetus kulusid .Kõige nähtavam ehk otsene kulu on kindlustus mille firma teeb kaitsmaks ennast süüdistuste eest võimalike õnnetuste puhul.See on otsene ja tuntud kuna kindlustus maks tehakse teatud aja punktis.Turumajandusele orjenteeritud maad kohustuvad firmasid ostma sellise veatu kaitse riiklikust või era kindlustusest,et katta vigastatute meditsiini abi kulusid,samuti ka kompenseerimaks päeva raha näol kaotatud palka töölt puudumise ajal.Kindlustus varustab firma kaitsega finants kadude vastu kui õnnetus tõesti juhtub.Sageli jäetakse märkamatta, et kindlustus ei tee midagi õnnetuste riski vähendamiseks.Töö õnnetusega kaasneb terve rida teisi nii nimetatud kaudseid kadusid :
1.Palga kulud(õnnetus päeval) hõlmavad aega mille eest tuleb maksta kuigi sel ajal ei tehta tööd.
2.Töö kaaslased jätavad oma töö ja vaatavad või abistavad ohvrit ja seda aega ei sregistreerita.
3.Mõned koleegid ei saa teha tööd, kuna nende töö oleneb ohvri töö tulemustest kuid ka neile peab maksma.
4.Töödejuhataja tuleb ka kahtlemata kohale nii väheneb tema töö osa normaalses töö protsessis.
5.Tuleb pöörduda abi saamiseks arsti, meditsiini õe või esmaabi andja poole.Esialgsest uurimisest võtab osa ka ameti ühingu esindaja ja selletõttu ei saa ta ajutiselt tegeleda oma regulaarse tööga.
2.Materjaalsed kaod sisaldavad masinate parandamist, tooraine kadusid,tootmises olevate ja valmis toodete riknemist,ning karistus kulusid.
3.administratsiooni ajakulu: aega kulub juhtkonnal,arstil või õel õnnetusele järgnevatel päevadel selle regitreerimisele,tunnistuste võtmisele(see on osa uurimis protsessist mille eesmärgiks on ära hoida edasisi õnnetusi).Otsene ülemus peab reorganiseerima tootmise,asendus tööline tuleb välja õpetada.Personal ja töö tervisehoiu teenistus võivad pidada vajalikuks konsultatsiooni väljaspool ettevõttet seal hulgas koostööd töö inspektsiooniga ,ameti ühingu, tervisehoiu asutuste ja kindlustud firmadega .
4.Tootmis kaod õnnetuse päevale järgneval perioodil mis tulenevad asendus töötaja väiksemast tootlikusest tema õppimise ajal kannatanu madalamast tööjõudlikusest pärast etma tagasi põõrdumist tööle ja kaas töötajate alanenud tootlikusest kuna töö keskkond ei oel tavaline.
5.Muud kulud mida kindlustud ei kata on esmaabi vahendid,transport haiglasse, kiirabi ,takso,ohtu kulud, meditsiiniline ekspertiis uurimisest ja kõrval hüvitised mille andmine jätkub ohvri puudumise ajal. Materjaalsetest kuludest sisalduvad ettevõtte kahjustatud maine,halvenenud töö suhted,alanenud moral.Õnnetus juhtumite majanduslik uurimine sai alguse USAst.Soomes ja teistes põhja maades sai see alguse alles 1980-1990 ndatel aastatel.Õnnetus juhtumite vältimine ühiskonnas ongi poliitilise tahte asi, teiste sõnadega milline on ühiskonnas heakskiitedav õnnetus juhtumite arv ja kui palju ollakse valmmis nende eest maksma.
Kontrolltöö küsimused!
Riiklik järelvalve
Töö keskkonna alase koolituse korraldamine
Õnnetuste maksumus
Töö õnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvele võtmise kord.
Uurimesele ja arvelevõtmisele kuuluvad kutsehaigused ja töö õnnetused mis leidsid asset:
1.ettevõtte teritooriumil tööajal, enne ja peale töö lõppu,töövaheaegadel ja ka väljas pool ettevõtte teritooriumi tööandja huvides tegutsemise ajal.
2.Praegu kehtiva Eesti seadusandluse järgi kuuluvad uurimisele ka teel tööle ja ka tagsi teel toimunud õnnetused.(varem nõukogude ajal kuulusid õnnetused teel tööle arvele võtmisele koos olme õnnetustega kuigi nende puhul maksti haigus toetust 100% palgast kui inimene oli kaine ).Õnnetus juhtumi korral tuleb õnnetuse pealt nägijal:
1. teatada tööandjale
2.anda kannatanule esmaabi, vajadusel korraldada tema transport ravi asutusse.
3.säilitada töökoht ja seadmed,töö õnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras,nagu nad olid töö õnnetuse momendil (kui see ei ohusta teisi töötajaid ega põhjusta avarii ohtu).
Uurismis materjalid on:
1.tööde juhataja
2.pealnägijad
3.kannatanu ja teiste seletused ,plaanid, skeemid ,fotod,ekspertiisi dokumendid ,töökeskkonna mõõtmis tulemused, raport .
Raport koostatakse töö õnnetuse või vigastuse korral kui see põhjustab kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks töö päevaks.Raport koostatakse 5 eksenplaris millest 4 saadetakse tööandja poolt haige kassale 3 ööpäeva jooksul pärast uurimise lõppemist.Pärast ajutise töövõimetuse lõppemist saadab haige kassa raporti ühe eksemplari:
1.töö inspektorile
2.kannatanuke
3.kutsehaiguse puhul tervise kaitse talitusele,püsiva töö õnnetuse või surmaga lõppenud töö õnnetuse või kutse haiguse korral tuleb toetada pensioni ametile raske tervise kahjustuse või surmaga lõppenud töö õnnetuse korral peab tööandja viivitamatult teatama:
1. politseile
2.töö inspektsiooni
3.teistele riiklikele jäerelvalve organiltele
Kui on kuriteo tunnused peab uurimis komisjon peab esitama komion materjali kriminaal asja algatamiseks.Töö tervisehoiu ja töö ohutus nõuete rikkumist nende täitmise eest vastutava isiku poolt menetletakse kriminaal menetluse koodeksi või haldus õiguse rikkumiste seadustiku järgi.
Kahju hüvitamine õnnetus juhtumi korral
Ettevõtted,asutused ja organisatsioonid kannavad nende süü korral materjaalset vastutust töölistele ja teenistujatele töö ül. Täitmisel nende teritooriumil.Kui ka väljas pool seda saadud vigastuste või muu tervise kahjustuse eest.
Organisatsiooni süüd kinnitavad tõendid:
1.tootmises asset leidnud õnnetus juhtumi kohta koostatud akt(raport)
2.kohtu otsus
3.töö inspektsiooni arvamus tervise kahjustuse põhjuste kohta
4.meditsiiniline otsus kutse haiguse kohta
5.otsus süüdi olevate isikute administratiiv või disiplinaar karistuste määramise kohta.
Kahju hüvitamine seisneb kannatanule raha summa välja maksmises sisse tuleku ulatuses millest ta jäi ilma töö võime kaotuse või selle vähenemise tagajärjel,kus hüvitusest arutatakse maha töö vigastuse tõttu saadav invaliidsus pension ning tervise kahjustusest tingitud lisa kulude kompentatsioon
Ergonoomia
Eesmärk on et töö kogu summas vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja psühilistele eeldustele.Ergonoomias uuritakse inimese ja töö vahelist vastastikust mõju.Ergonoomia on teadmised inimse võimetest,võimete piiridest ja inimese iseloomustavatest näitajatest.Eesmärgiks on luua:
1.töö võtted
2.töö asend
3.töö keskkond mis vastaks inimese keha ehitusele,omadustele,töövõimele.
Füüsiline ülekoormus
Antropameetria on inimese mõõtmeid tööga säilitav uurimis ala.Antropameetrilised mõõtmed jaotatakse staatilisteks ja dünaamilisteks.Staatiliste mõõtmete all mõeldakse paigal oleva tavaliselt seisva või istuva inimese mõõtmeid nt. Pikkus,laius,ümbermõõt,mahutavus ja massi mõõde.Dünaamiliste mõõtmete all mõeldakse inimese tegevusega seotud mõõtmeid nt. Ulatus mõõtmeid ja inimese eri asendites tingitud mõõtmeid.Ülekoormus trauma on eestis praegu kutsehaiguste kohapealt teasel kohal(vinratsiooni tõve järel).Ülekoormuste vähendamiseks tuleks töö organiseerimisel arvestada järgmist:
1.raskuste käsitsi teisaldamist vältida nii palju kui võimalik.
2.töö koha kujundust või paiknemist muuta selliseks et raskuste kandmise teed lühendada.
3.töö tasandi vertikaalne ja horisontaalne paigutus muuta töötajale parajaks.
4.Püüda käsitsi tööd võimalikult palju mehaniseerida.
5.töötajale puhkepauside võimaldamine.
6.töötajaid vahetada perioodiliselt suure füüsilise koormusega töö kohalt,et anda lihastele võimalust taastumiseks.Töötajale korraldatakse töö ülesande ohutuks täitmiseks vajalik täiendõpe.
Soovitused selleks et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist:
1.hoida selg võimalikult sirge
2.hoida raskus kehale võimalikult lähedal.
3.hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud.
4.pöörata keha jalgadest mitte kehast.
5.vältida tõstmist istudes .
6.vältida tõstmist õlgadest kõrgemale.
7.vältida korduvat ühe käega tõstmist.
8.vältida tõstmist liiga madalalt.
9.hoiduda juhuslikest tõstetest.
Töö ül. Peavad vahelduma ja töötajale tuleb anda võimalust puhke pausideks.Raske on töötada kui kogu keha või mõni lihas grupp on väsinud,liigutuste kordinatsioon on raskendatud,lihaste töövõime langenud,väsimus on tunnus ülepingest.Ülepinges olevad lihaseid tuleb lasta puhata ja lasta neil normaalseks taastuda ,seda saab teha ka tööliigutuste muutmisega ja töö asendi muutmisega.Ülepinge vältimise seisu kohalt on vajalik pidada puhke pause,sagedased lühikesed puhke paused kestvusega 5-10 minutit on organismile kasulikumad kui pikad ja harvad paused.Pikkade puhke pauside pidamine on vajalik sellistel juhtudel kui töötadakse külmades või kuumades tingimustes.Töö peaks olema korraldatud nii et töötaja saaks pidada puhke pause kui ta tunneb selleks vajadust.Puhke pauside taastavat toimet suurendab kõndimine,sirutamine ja lõdvestavate harjutuste tegemine.
Psüühiline koormamine
Kõige suuremat psüühilist koormust põhjustab info läbi töötamine parima variandi valimine ning toimumine sellele vastavalt.Tööd jaotatakse gruppidesse :
1.kiirust ja täpsust vajav käsitsi töö nt. Toodete komplekteerimine väiksematest detailidest.
2.kvalideedi kontroll, vigade praak detailide otsimine,kangaste kontroll kudumisel.Töö seisneb vigade otsimises,tegutsemise kiirus on erinev.
Ergonoomia
See on teadus mis uurib süsteemi,keskkonda,inimest ja masinat ja see püüab seda optimiseerida .Tänapäeval on saanud selgeks,et inimese osa paremaks mõistmiseks töö protsessis ei piisa üksikute teaduste rakendamisest vaid on tarvis neid teadusi kasutada ühendatult komplekselt.
Optimaalsete töötingimuste mõiste
Töö protsessi mõju inimesele oleneb:
1.töö intensiivsusest
2.keskkonna tingimustest
3.töö ohutusest
Töö intensiivsust iseloomustab inimese poolt töö sooritamisel aja ühikus kulutatud füüsilist ja vaimset energiat, mida suurem on energia kulu sseda intensiivsem on töö.Töö tootlikus ei pruugi aga ühe ja sama töö teostamisel ning ühesugusel energia kulul olla ühesugune.Kõige suurem töö võime ja hea enese tunne saavutatakse mugavates tingimustes.Need tingimused loodakse soodsa mikrokliimaga töö kohal:
1.optimaalse valgustusega.
2.puhta õhuga.
3.müra,vibratsiooni ja kiirituse puudumisega.
4.sobivates värvi toonides töö ruumi ja töö koha kujundamisega.
Töö tingimused olenevad ka töö ohutusest.Ohutu töö puhul tötab inimene tootlikumalt erilise tähelepanuvajalikkusega tööajal.
Töö raskus ja pingelisus
Töö füüsilise raskuse üle saab otsustada inimese poolt kulutatud energia hulga järgi antud töö sooritamisel.Puhke olukorras kulutab inimene energiat kuni 80 kilokalorit tunnis,see energia kulub elu tegevuse säilitamiseks-hingamiseks, vereringe ja muskulatuuri tööks,seede trakti tegevuseks.Töötamisel suureneb energia kulu puhke olukorraga mitme kordseks.Kui kogu töö juures kulutatud eneria hulgast lahutada oma tarbeks kulutatud energia saame ligikaudselt tööks kulutatud energia hulga.Nii kulutatakse:
1.kirjutamisel laua taga 100-120 kilo kalorit tunnis .
2.joonestamisel joonestus laua taga 120-150 kilo kalorit tunnis.
3.väikeste detailide monteerimisel 150-180 kilo kalorit tunnis.
4.treimis, freesimis töödel 200-220 kilo kalorit tunnis.
5.sepa töödel 250-300 kilo kalorit tunnis.
Sanitaar normide kohaselt kerged tööd energia kuluga 150 kilo kalorit tunnis,keskimse raskusega tööd 150-250 kilo kalorit tunnis ja raske raskusega tööd üle 250 kilo kalori tunnis.Tegelikult ei olene töö raskus mitte ainult üldise energia kulust vaid samuti lihaste pingutuse iselomust umber paigutatava koormuse massist ja ilma puhkuseta toimiva töö kestvusest.Inimesele on eriti väsitav staatiline töö mille puhul on pingul ühed ja samad lihased ning on takistatud vere ringvool pinge all olevates lihastes.Tootmis protsessides mehaniseerimise ja automatiseerimise käigus väheneb füüsilise töö hulk ja suureneb vaimse töö hulk, teiste sõnadega väheneb lihaste koormus ja suureneb närvi pinge.Vaimse töö raskust hinnatakse inimse mõtte tegevuse analüüsi ja psüho-füsioloogse koormuse alusel.Informatsiooni hulga hulga ühikuks on bit.1 biti informatsiooni saame juhul kui sõnum (või signal ) teatab kahest võrd võimalikust sündmusest nt. On mündi kukkumine või poolega alla poole.Informatsiooni hulka mida inimene on suuteline ajaühikus vastuvõtma nim. Info vastuvõteks (bit/sekundis).See on erinev info. Vastuvõtmise-töötlemise ja edasiandmise operatsioonidel,lühiajalisel täht ja arv märkide pasiivsel ära tundmisel on vastuvõtu võime 30-60 bit/s.Ülesande keerukamaks muutmine vähendab vastuvõtu võimet.Mõtte tööd nõudva info. aktiivsel vastuvõtmisel on operaatori vastuvõtmis võime 5bit/s, kui operator saab pidevalt infot vähem kui 1/3bit/s,siis hakkab töö talle tunduma igavana, omaette lugemisel on tempoks kuni 45bit/s.
Töö ja puhkuse vaheldumine
Inimese tööga kaasnev väsimine-see on normaalne nähtus,kahjulikuks on üleväsimus kui väsimus on nii suur et ei kao tööst vabal ajal ja pärast und siis langeb töö tootlikus.Vaimse ja füüsilise väsimuse erinevus seisneb selles, et füüsiline pinge lakkab töö lõppemisel,vaimne õleväsimus kutsub aga esile ärritus seisundi ja negatiivseid emotsioone mis võivad säilida pikkemat aega.Inim organism ei ole veel välja töötanud kaitse reaktsiooni vaimsele tööle.Vaimset tööd võib vahet pidamata teha kauem kui füüsilist kuid ta nõuab pikema ajalist puhkust ja umber lülitumist füüsilisele koormusele.Töö päeva kestel inimese töö võime muutub:
1.sisse töötamine(ligikaudu 30 min)
2.kohaneb tööga,paraeb liigutuste kordinatsiooni taju kiirus ja täpsus.Sisse töötamine kiireneb kui inimesel on tugevad töö harjumused.
3.püsiva töö võime faas,kõrge töö tootlikus(mõni tund)
4.selle järel tähelepanu hakkab hajuma ,liigutused aeglustuvad,suureneb vigade arv.Harilikult algab sel ajal lõuna vaheag.Pärast lõunat peab inimese organism uuesti sisse töötama, nüüd toimub see kiiremini kui tööpäeva algul.Püsiva töö võime faas on päeva teasel poolel lühem,see asendub väsimusega.Väsimust võib väendada töö ja aktiivse puhkuse vaheldumisega,perioodilise vaimse ja füüsilise töö vaheldumisega ja töö monotoomsuse kõrvaldamisega.Puhke vaheaegade määramisel arvestatakse töö raskusega,puhkus tuleks ette näha ennem töö võime languse perioodi.Häid tulemusi annab aktiivne puhkus-võimlemine.Raskel füüsilisel tööl on õigem kasutada lühiajalisi sagedasi puhke pause(5-10min).Nende efektiivsus on suurem kui ühe pika puhke pausi puhul.Vaimsel tööl on efektiivsemad pikemad puhke paused koos füüsilise töö tegemisega.Mitte regulaarsed(töötaja enese äranägemisel) puhke vaheajad annavad vähe kasu.Juhuslikku töö seisakut ei saa lugeda puhkuseks kuna ta rikub ära töö rütmi.Ümbritseva keskkonna temperatuuri puhul nähakse ette vaheajad puhkuseks ja südame töö tasakaalu taastamiseks nt.kütte koldes 50-60C lubatakse tööd etha 20 min, ja selle järgneb vähemalt 20 min. puhkust.Sumaarne puhkuse aeg määratakse protsentides töö vahetuse kestvusest nt. Füüsilise töö korral kuni 20% kõrgendatud närvipingega tööl kuni 25%,vaimsel tööl 10%.
Töö tempo ja rütm
Füüsilisetöö tempot iseloomustab töötaja käte,jalgade ja keha liigutuste hulk ajaühikus.Vaimsetöö tempot iseloomustab info hulk ajaühikus.Töö kõrgel tempol suurendab närvisüsteemi pinget,ka liiga madal töö tempo ei ole inimesele soodne.Sünnipärane tempo ei ole ühesugune,erinevused ületavad 30%.Kui töö tempo(kiirus) on individuaalne ja selle range fikseerimine ei ole otstarbe kohane siis töö kindel rütm avaldab avaldab töötajale soodsat mõju.Harjumuspärase töörütmi rikkumine (töö seisakute tõttu)kutsub esile töö tootlikuse alanemise.
Monotoonsus -see on ühesuguste lihtsate operatsioonide teostamine mis ei nõu töötajalt loomingulist initsatiivi.Toimub piiratud lihaste grupi kurnamine ja enneaegne väsimus .vähene liikuvus ja monotoonsus avaldavad ebasootsat mõju ,uinutavad inimest.monotoonsusest ja vähesest liikvusest vabanemiseks peavad vahelduma tööd, mis nõuavad erinevate lihaste osavõttu.Täpsed tööd vaheldugu lihtsatega. Vahel kasutatakse tähelepanu ümberlülitamist muusikale .
Töökoht-töökoha planeerimine -töökohaks nim. Töötamis kohta mis on varustatud kõige vajalikuga teatud tööde tegemiseks.töökoha projekteerimisel tuleb püüda inimsese tööd kergendada,luua talle max. mugavused ja garanteerida ohutus.Tuleb arvestada inimese keha mõõtmeid ja kuju,massi,käte ja jalgade liikumise suunda ja jõudu,nägemise ja kuulmise iseärasusi.Tuleb arvestada töö tsooni optimaalsete mõõtmetega, instrumentide materjalide,seadmete ja rakiste paigaldamiseks ning töö operatsioonide sooritamiseks.Töökoha planeerimisel tuleb arvestada keha biomehaanika nõuetega,energia maksimaalse ökonoomiaga.Töö liigutused on ratsionaalsed seljuhul kui neid teostatakse üheaegselt, sümeetriliselt, loomulikult, rütmiliselt ja harjumuspäraselt.Füsioloogiliselt on kasulik mõlema käe sümeetriline vastasuunaline liikumine, kuna seljuhul saavutatakse keha tasakaal, mis kergendab tööd.Ratsionaalsed on liikumised mõõda keha liigeste vastavad kaart mitte aga sirgjoonelised liikumised.Kasulikumad on lihtsad ja harjumuspärased liigutused.Töökoha planeerimine peab tagama lühikesed mitte väsitavad käte liigutused vältimaks instrumentide ja detailide paigutamist ühest käest teise.Paremakäega haaratavad esemed paigutatakse paremale,vasakuga haaratavad vasakule.
Töö poos(asend) –liigutuste efektiivsus sõltub suurel määral töö asendist.Ebamugav tööasend võib tingida vereringe ja hingamis häireid,selgroo kõverdumist,veenidelaienemist jalgadel.Samuti esineb ebamugavas asendis töötamisel rohkem töö õnnetusi.Peamised füsiloogilised nõuded tööasendile: 1.sirge keha hoid 2.võimalus muuta kehaasendit(istudes ja seistes) 3.keha,pea ja jäsemete mugav asend 4.vabad ja ekonoomsed liigutused 5.hea ülevaade tööst.Töötamisel seistes või kõveras tuleb kulutada energiat keha hoidmiseks vertikaal või kald asendis ligikaudu kaks korda rohkem kui istudes.Kõige mugavamaks ja vähem väsitavaks võetakse istumis tööks (nõuab vähem energiat asendi säilitamiseks) kuid ka iste asendis ei saa inimene töötada väga pikka aega. Seepärast on õigem töötada vaheldumisi : istudes ja püsti. Tööasendite vahetamine aitab kaasa koormuse jahutamisele, närvikeskuste ja lihasegruppide vahel.Kui tööks rakendatav jõud on alla 5 kilogrammi siis on isteasendi töö viljakus püstiasendiga võrreldes kuni 10% suurem(töö täpsem).Jõu puhul 5-10 kg on iste-ja püstasend võrdväärsed.Üle 10 kg jõu puhul tuleb eelistada püstiasendit.Püstiasendis peaks töötaja seisma väikese kallakuga(10-15 kraadi ette poole).Suurem kalle tingib staatilist pinget.Püstiasendis töötamisel peab töökoht olema varustatud istmega lühiajaliseks puhkuseks.Pikkali,tõstetud kätega ja põlvili teostatavaid töid tuleb võimaluse korral vältida,tekkitavad tööõnnetusi.Töötamisel kasutatav iste peab olema mugav.Mugavus saavutatakse iste õige konstruktsiooniga mis jaotab keha massi ühtlaselt kogu istme pinnale,seljatoega,mis vabastab selja musklid pingest,jalgade mugava paikutusega.
Vaate tsoon – kujutab endast nurka mille tipp asub silma tsentris .Külgedeks on aga piirid kus inimene silmade fikseeritud asendis eristab hästi esemeid ja nende asukohti.Horisontaal tasapinnas on selleks nurk 30-40%. Operaatori töökoha planeerimisel soovitatakse vaatenurka 50-60% mis haarab ka vähema selgusega tsooni.Suurim lubatav nurk mitte üle 90%.Vertikaal tasapinnas on optimaalseks vaatenurgaks 10% ülesse ja 30% alla vaatejoont.
Õhuniiskust saab alandada ventilatsiooniga,kui soe õhk jahtub siis võib niiskus seadmete pinnale välja sademeda .Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetriga- riist õhuniiskuse mõõtmiseks.Koosneb kuivast ja märjast termomeetrist,nende näitude vahe järgi,määratakse spetsiaalsete tabelite ja graafikute järgi õhuniiskus .Õhu liikumis kiirus,on optimaalne kuini 0,3m/s.Soojal ajal ja raskel füüsilisel tööajal on piirnormiks 0,6m/s.Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.Tööruumi õhutemp. 18-20 kraadi toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel,inimene allub kiirgus jahtuvusele .Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene siis saab ta soojust juurde.Soojusallikad: tehnoloogilised seadmed ,( ahjud ,pliidid) Lühilaineline soojuskiirgus 0,75-1,5 mikro /m ,kutsub esile närvisüsteemi häireid,silmade kahjustusi.Seadmete pinna temp.töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 kraadi celsuse.Suurema soojuskoormuse korral kasut. Õhkdussi.Õhuhapniku sisaldus,tavaliselt on õhus 23,1 kaalu % ,hingamine muutub raskeks,kui hapniku sisaldus langeb alla 18% .Õhuionatsioon ,õhus on pidevalt ioone .Need tekivad pinnasest radioaktiivsetest elementidest,kosmiliste kiirte ja päikese kiirte mõjul.Nn värskeõhk sisaldab kergeid ioone.Kerged negat. Ioonid intensiivistavad ainevahetust ,vähendavad vaimset aktiivsust,tekitavad peavalu. Kerged posit iooni allikateks on lahtised küttespiraalid väga kuumad radiaatorid.Rasked posit. ioonid füsioloogilist mõju ei avalda.Õhu parameetrite parandamiseks,kasut õhukonditsioneerimist.Olenevalt tööraskusastmest on määratud max ja min töötemp.
MÜRA-erineva sageduse ja tugevusega helide kaootiline olenevalt sagedusest jaot kolme klassi,madalsageduslik müra 0-350Hz,keskmisesagedusega müra 350-800Hz,kõrgsagedus müra üle 800Hz.Igale klassile on kehtestatud nivoo(db).Lubatud müra piirnorm on 85db.Erineva sageduse ja tugevusega helide valljuse võrdlemiseks kasut. Spetsiaalset valjusemõõtühikut( foon ). Võrdlus ühikuks võetakse helisagedusega 1000 Hz.Kui müra,heli mille sagedus on 100 Hz ja tugevus 50db tundub sama valjunua kui 20 db tugevusega standard heli (1000) Hz -on tema valjudus 20 fooni .kuna nendest saadud valljuse vaisting on võrdne. Kuigi müra tuleb vähendad niipalju kui võimalik ei ole soovituslik seda lasta madalame kui 30 db,kuna ootamatult lisanduv heli muutub seljuhul ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Nuri kuulmine kui kutsehaigus on eestis esinemis sageduselt kolmas.Audioloogia-on teadus mis uurib müra mõju inimese kuulmisele . Kuuldava helissagedus 16-2000Hz.Kõne 500-2000 Hz, muusika 400-8000Hz. Kuulmise nõrgenemine algab 20a ja jätkub kogu elu jooksel. Intensiivne nõrgenemine algab 10a töötamise järel pideva müra järel.
Esmalt kahjustub helisagedustepiirkond 4000 Hz,kõnekuulmisepiirkond 500-2000Hz ei ole kahjustatud,see tekib hiljem.albul on raskused es ja h häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel. infraheli on sagedusega alla 16Hz, ultraheli on sagedusega üle 20 000Hz.Füsioloogiliselt on heli mehhaaniliste võnkumiste poolt inimese kõrvas esile kutsutud haisting.Mida iseloomustavad üks helikõrgus,valjus,toimimise aeg. Helirõhk on see rõhk mis kaasneb helilainetega õhukeskkonnas on väike kui on (alla 0,01 Mpa.). Helitugevuse füsioloogilisteks piirväärtusteks on kuulde ja valu lävi. Kuulde lävest nõrgemat heli inimene ei kuule. Valulävest tugevamat heli tekitab valu tunde kõrvades. Läve olenevalt helisagedusest,inimese vanusest ja individuaalsetest iseärasustest. Näited mürade valjususe kohta:taskukella käik 1m kaugusel-20db,sosin-0,3m kaugusel-40db,vaikne kõne 1m kaugusel-50db. Inimene talub müra kuni 140db.
Müra kahjulik toime: segab inimeste vahelist suhtlemist-kui taust müra ületab kõnevaljuse 10db võrra muutub vestlus võimatuks,75Db juures ei ole kuulda telefoni,85db juures on tavakõne võimatu.
Põhjustab kuulmis häireid.
Viib tähelepanu põhitööst kõrvale,vähendades töö tootlikust ja põhjustades tööõnnetusi.
Müra mõju kesknärvisüsteemile-tõstab psühilist pinget ja kutsub esile enneaegse väsimuse.
Füsioloogilised nihked organismis-tugev väsimus pärast tööd,peavalud,kumin kõrvus, iiveldus ,pea pööritus.
Müra pikaajalisel toimimisel tekkivaid kuulmis kahjustusi töötaja algul ei märka. Madalama heliga on suhteliselt kahjutumad. Tugeva müra puhul võib normaalne kuulmine mõneks ajaks kaduda. Viibimisel 1h 120db müras taastub kuulmine 5h pärast. Viibimisel 4h 120db helis ,taastub kuulmine 20h pärast.
Viibimisel 2min 140db müras kaob kuulmine 2h.
Müra kahjulike toime vähendamiseks:vali vaikne töömeetod(vasarate asemel pressid)
Kasuta vaiksemaid seadmeid
Katta mürarikkad masinad (puudus on ligipääs).
Müra vähendamine augustiliste ekraanidega,effektsem koos helisummutava laega.
Ekraan on vähe effektiivne kui ta on müra allikast kaugel.
Eralda mürarikas töö vaiksest tööst.
Kasuta isikukaitsevahendeid.
Müra vastased individuaalsed kaitsevahendid jagunevad:kõrva pealsed ,klapid(pikem töö müras).
Kõrvasisesed tropid(palju lühikesi töid müraga).
NB 3. kontrolltöö-Optimaalsed töötingimused-vaatetsoon-müra
Vibratsioon -tekitab vibratsiooni tõve,peamised näitajad:
1.võnkesagedus
2.võnkeulatus
3.kestvus tööpäeva jooksul
Üld vibratsioon avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Tekib seadmete aluste ja platvormide samuti kandub masinate( traktor )töötamisel kabiini põrandale,istmetele,ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile.
Koht vibratsioon -toimib töövahendi(puur)kaudu kätele,põhjustatdes peamisiselt väikestele veresoonte ja närvide kahjustusi.
Vibratsiooni kahjulikku mõju soodustavad ,madalal temp.töötamine ,füüsiline pingutus ,suur müra tase. Mõju sõltub ka inimese tervislikust seisundist,vanusest. Koht vibratsioon põhjustatab käte suremis tunnet eriti öösel,valusi kätes,käed kardavad külma,sõrme otsad lähevad külmas valgeks,labakäed on niisked,jahedad.