eeldusi audiitor tegevuse arenguks, vande audiitori kutse tegevuse kvaliteedi tõstmiseks ning audiitorite kaitseks. Järele valve nõukogu funktsioon on uus ja pm asendab see varasemat rahandusministri riiklikku järelevalve süsteemi. Järele valve nõukogu on 7 -9 liikmeline haldus organ kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid, mille kaudu saab infot avalik huvi, seega on audiitor kogu liikmed allutatud järelvalvele, millega hälmatakse muu hulgas kutse tegevuse kvaliteedi kontroll disiplinaar menetlus, kaebuste manatlemine ja uurimine. Vastavalt audiitor tegevuse seadusele teevad järelevalve nõukogu koosseisu kohta ette paneku rahandus ministrile. Finants inspektsioon 1 liikme kohta , riigi kontroll 1 liige, justiits ministeerium 1 liige, audiitor kogu 2 liiget. Rahandus minister moodustab kuni 5 liikmelise nõuandva komisjoni siseaudiitorite kutse tegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks
töötajal nõuda:1Ennistamist endisele tööle ja muude töötingimuste taastamist.2Lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud töötasu (palgavahe) maksmist. Kui töötaja jätab oma süü tõttu täitmata tööandja õiguspärase korralduse teisele tööle üleviimise kohta on ta kohustatud hüvitama tööandjale sellega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem kui ühe keskmise kuupalga ulatuses. Töökohustuste rikkumise eest kannab töötaja ka disiplinaar vastutust.Töölepingu lõppemine:Töölepingu seadus näeb ette järgmise töölepingu lõppemise alused:1Poolte kokkuleppel 2Tähtaja möödumine 3Töötaja algatus 4Tööandja algatus 5Kolmandate isikute nõudmine 6Pooltest sõltumatud asjaolud Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel:Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igalajal, kui üks pooltest esitab vastava kirjaliku taotluse ja teinepool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Seega algatus
töölistele ja teenistujatele töö ül. Täitmisel nende teritooriumil.Kui ka väljas pool seda saadud vigastuste või muu tervise kahjustuse eest. Organisatsiooni süüd kinnitavad tõendid: 1.tootmises asset leidnud õnnetus juhtumi kohta koostatud akt(raport) 2.kohtu otsus 3.töö inspektsiooni arvamus tervise kahjustuse põhjuste kohta 4.meditsiiniline otsus kutse haiguse kohta 5.otsus süüdi olevate isikute administratiiv või disiplinaar karistuste määramise kohta. Kahju hüvitamine seisneb kannatanule raha summa välja maksmises sisse tuleku ulatuses millest ta jäi ilma töö võime kaotuse või selle vähenemise tagajärjel,kus hüvitusest arutatakse maha töö vigastuse tõttu saadav invaliidsus pension ning tervise kahjustusest tingitud lisa kulude kompentatsioon Ergonoomia Eesmärk on et töö kogu summas vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja psühilistele
1. Ennistamist endisele tööle ja muude töötingimuste taastamist. 2. Lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud töötasu (palgavahe) maksmist. Kui töötaja jätab oma süü tõttu täitmata tööandja õiguspärase korralduse teisele tööle üleviimise kohta on ta kohustatud hüvitama tööandjale sellega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem kui ühe keskmise kuupalga ulatuses. Töökohustuste rikkumise eest kannab töötaja ka disiplinaar vastutust. Töölepingu lõppemine: Töölepingu seadus näeb ette järgmise töölepingu lõppemise alused: 1) Poolte kokkuleppel 2) Tähtaja möödumine 3) Töötaja algatus 4) Tööandja algatus 5) Kolmandate isikute nõudmine 6) Pooltest sõltumatud asjaolud Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel: Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igalajal, kui üks pooltest esitab vastava
määratletud. Õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehkkäsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendavate vahendite iseloomu ja nenede rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, disiplinaar- ja varalisi e. tsiviilõiguslikke sanktsioone. Määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioone liht- ja alternatiivsseteks sanktsioonideks. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava