....................................................................................6 Töökeskkonnanõukogu.............................................................................................6 Töötervishoiutennistus..............................................................................................7 Töötajate terviskontroll.............................................................................................7 Keevitus ettevõtte KUULAPUU GRUPP OÜ tervishoiu ja tööohutus.................8-9 Riskianalüüs..........................................................................................................9-10 Kokkuvõtte..............................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................................12 Sissejuhatus
Kui õnnetuse või haigestumise ohtu pole võimalik vältida või kui TKK ohuteguri parameetrit pole võimalik viia vastavusse piirnormiga- annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. N: kummikindad, eririietus, eripõlled, peakatted, turvajalanõud, maskid, resperaatorid. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust on vaja , sest see sätestab töötaja kohustused ja võimalused, ohutu töökeskkonna loomise. TTOS eesmärk sätestab: Tööle esitatavad TTH ja TO nõuded; Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused; Tervisele ohutu TKK loomine ja tagamine; TTH ja TO korralduse ettevõtte ja riigi tasendil; Vastuse TTH ja TO nõuete rikkumise eest; Töökoht Töötamise koht ja selle ümbrus, mis asub: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 2. Äriühingu ettevõte (AS,OÜ) 3. Riigi või kohaliku omavalitsuse (KOV) asutuse; 4. Mittetulundusühingu (MTÜ) või sihtasutuse (SA) territooriumil või ruumis;
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi.
Tervishoid ja tööohutus: kordamine tööks 1. TTOS Tervishoidu ja tööohutuse seadus, mille eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja turvaline töökeskkond. 2. TKK Töökeskkond ehk koht, kus inimene oma tööd teeb, seal võivad olla erinevad ohutegurid, kuid need ei tohi ohustada inimest ega ületada piirnorme. 3. TTH Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Näiteks: tervisekontroll, tervisetõend, hügieen, kätepesu, vaktsineerimine. 4. TO Tööohutus ehk erinevad meetmed, abinõud, et töökeskkond oleks ohutu ja turvaline.
maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine elektriseeruvate pindade niisutamine gaaside, vedelike puhastamine saastunud hõljuvosakestest riietuse valimine (mitte kanda sünteetilisest materjalist, nailonist, perlonist rõivaid, varustada töötajad nahktaldadega jalatsitega). TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Tööandja Üldsätted Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja
(suund haiguste ravimisele, mitte nende ennetamisele). Vabaaeg- elu- tööaeg * Inimene töötab oma elus 1/3. 1/3 puhkab ja viimase kolmandiku moodustab vabaaeg. Töötingimused seega väga olulised. * Tervis annab produktiivsuse. * Soodustused tööandja poolt. Olulised faktorid töökoha juures: 1. Tööandja 2. Palk 3. Töötingimused 4. Kaastöötajad 5. Tööaeg 6. Töö kaugus 7. Soodustused Oht tervisele * Töötamine peale tööaega kodus. * Arstid on töötervishoiu osas halvasti ettevalmistatud Töökeskonna spetsialist * Peamine nõue, et oleks töökeskonnaalast koolitust. * Ametisse määrab firma juht. * Tasustatud amet. * Peab tundma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusakte ja ettevõtte tööspetsiifikat. * Täiendõpe üks kord viie aasta jooksul. * Lõplik vastutus lasub tööandjal. * Töökeskonnaspetsialisti ametisse määramisest peab teavitama Tööinspektsiooni (10 tööpäeva). Töökeskkonnavolinik
KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
Kõik kommentaarid