Töötervishoiu (TTH) ja tööohutus (TO) (0)

I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO)
Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, vastutuse nõuete rikkumise eest.
TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
TÖÖKESKKOND (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. TKK’s toimivad igasugused tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised.
Füüsikalised – temperatuur, valgustus , müra, vibratsioon, tuuletõmbus, kukkumisoht, komistamine.
Keemilised – kahjulikud aurud , vedelikud
Bioloogilised – parasiidid , mürgised taimed
Psühholoogilised – suhted, palga suurus, töökoormus
Füsioloogilised – raskuste tõstmine, tööasend
TÖÖKOHT seaduses mõistetakse töökohana asutuse territooriumil või tööruumis piknevat töötamise kohta ja selle ümbrust.
TÖÖVAHEND seadmed , veokid vm vahendid, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine/reguleerimine ei tohi ohustada kasutaja ja teiste isikute tervist ega TKK’d.
II. Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus
Üldsätted
1. Tööandja tagab TTH ja TO igas tööga seotud olukorras.
2. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialased teadmised ja oskused ning TTH ja TO alased teadmised.
3. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks neist korraldab töid, siis vastutab ka see tööandja TO nõuete täitmise eest.
4. Tööandja ja töövõtja on kohustatud ohutuse nimel tegema koostööd.
Tööandja ennetustegevus
See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Põhimõtted
1. Riskide tekkimise vältimiseks ja vältimatute riskide hindamine.
2. Riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või nende vähendamine vastuvõetava tasemeni.
3. Ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtliku teguriga.
4. Töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks .
5. Töövahendite ja meetodite kohandamine tehnika arengule.
6. Ühiskaitse meetmete ja vahendite eelistamine isikukaitse vahenditele.
TTH ja TO meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajale rahalisi kulutusi.
Tööandja kohustused
1. Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna (TKK) sisekontrolli.
2. Korraldama TKK riskianalüüsi.
3. TKK riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava.
4. Tagama, et kogu alal töötab asjakohase erijuhendamise või eri väljaõppe saanud töötaja.
5. Teavitama töötajaid ohu teguritest ning riskianalüüsi tulemustest ja kavandatud abinõuetest.
6. Korraldama töötajatele teenuste osutamise ja kandma sellega kaasnevad kulud.
7. Määrama ettevõttesse esmaabi andmiseks töötajad ning korraldama nende väljaõppe enda kulul.
8. Tagama esmaabivahendite saadavuse kõigile töötajatele.
9. Omal kulul andma töötajatele tööriietuse, puhastus- ja pesemisvahendid juhul, kui töölaad seda nõuab.
10. Tutvustama töötajatele TTH ja TO nõudeid ning kontrollima nende täitmist.
11. Korraldama töötajale enne töö alustamist TTH alase väljaõppe.
12. Korraldama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja vahendite kasutamiseks
13. Kõrvaldama töölt alkoholi- ja narkojoobes töötaja.
14. Kohustatud täitma tööinspektori ettekirjutisi ning teatama töötajaid neist.
Tööandja õigused
Määrata töötajale TT ja TO nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristus.
Töötaja kohustused
1. Osalema ohutu TKK loomisel järgides TT ja TO nõudeid.
2. Jälgima tööandja kehtestatud tööaega.
3. Läbima tervisekontrolli vastavale korrale.
4. Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras.
5. Tagama, et tema töö ei ohustaks enda ega teiste elu ning ei saastaks keskkonda.
6. Kohe teatama tööandjale või tema esindajale töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust.
7. Täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti ja tööinspektori ohutusalase korralduse.
8. Hoiduma omavoliliselt muutmast, eemaldamast, lahtiühendamast töövahendeid ja ohutusalaseid vahendeid.
9. Töötajal on keelatud alkoholi- ja narkojoobes töötada.
10. Nõuete rikkumisel kannab töötaja vastutus distsipliini korra alusel.
Töötaja õigused
1. Nõuda tööandja TTH ja TO nõuete vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid.
2. Saada teavet TKK ohu teguritest, riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest nõuetest.
3. Tõsise ning vältimatu õnnetuse ohu korral lahkuda töökohalt.
4. Õigus keelduda/peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamatult tööandjale või töökeskkonnavolinikule (TKKV).
5. Nõuda Tööandjalt arsti kirjutisel viia end ajutiselt teisele tööle.
6. Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitust.
7. Õigus pöörduda TKKV kuni tööinspektorini välja.
III. Riskianalüüs (RA)
Tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib TKK ohu tegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada.
Eesmärgid
1. Olukorra fikseerimine, mille tulemused on aluseks toimuvate muutuste mõju hindamisel.
2. Tööga seotud tervist ohustavate tegurite avastamine, nendele hinnangu andmine ning vajadusel kirjaliku tegevuskava koostamine riski vähendamiseks.
3. Töötingimuste muudatuste mõju hindamine.
Üldpõhimõte on avastada tervist ohustatavad tegurid enne, kui nende toime realiseerub.
Põhietapid
1. Kirjeldav osa vaatluste ja küsitluste põhjal.
2. Mõõtmiste plaani koostamine ja teostamine .
3. Tervisekontrolli teostamine, kusjuures arst peab olema eelnevalt tutvunud vaatluste ja küsitluste tulemuse kirjaliku osaga.
4. Koondhinnang kogutud materjalide põhjal.
Vaatlus ja üldhinnang seisneb töötingimuste erapooletus kirjeldamises.
Töötajate küsitlemise eesmärgiks on saada töötajate arvamus töötingimuste kohta.
Tervisekontrolli eesmärgiks on tervisekahjustuste varajane avastamine.
Analüüs
1. Tegurite allikate määramine.
2. Tegurite toime iseloomustamine.
3. Välja selgitada teguritega kokkupuutemäära kirjeldus.
4. Inimeste riskikäitumise kirjeldamine.
Olukorrale hinnangu andmine
Hinnangu andmiseks RA’is on viis taset
1. Vähene risk – oht tervisele on ebatõenäoline ja ei vaja erilisi abinõusid rakendada.
2. Vastuvõetav risk – oht tervisele on kas tagasihoidlik tervisehäire mõõduka tõenäosusega või väike tervisehäire. Ei ole vajalik lisaabinõude rakendamine.
3. Keskmine risk – tervisehäire tekkimise tõenäosus on suhteliselt suur, kahjustused võivad olla tagasihoidlikust tõsiseni. Abinõud tuleb tarvitusele võtta 3-5 kuu jooksul.
4. Suur risk – tervisekahjustus on suur, tagajärg raske või mõõdukas. Abinõud rakendada 1-3 kuu jooksul.
5. Talumatu risk – oht tervisele suur ja tõenäosus suur. Tagajärjed rasked, kuni surmani välja. Tööd ei tohi alustada enne, kui risk kõrvaldatud.
Riskide vähendamise üldised põhimõtted
Kui riskid on hinnatud, järgneb tegevuskava koostamine suuremate probleemide kõrvaldamiseks.
Tegevuskava koostamisel:
- vältida ajutisi lahendusi
- eelistada lahendusi, millest võidavad rohkem töötajad
- tõsisemad tervisehäireid põhjustavad tegurid kõrvaldada esmajärjekorras
- tegevuskava peab paratamatult arvestama realistlikke võimalusi
Abinõude grupid
1. Organisatsioonilised meetmed
2. Tehnilised ja tehnoloogilised meetmed
3. Hügieenilised meetmed
4. Arhitektuurilised ja planeerimismeetmed
5. Meditsiinilised meetmed
6. Individuaalsed meetmed
Uue RA korraldamine
Riskide hindamine on olemuselt lõputu protsess, sest kõik muutub aja jooksul.
IV. Juhendamine
1. Tööandja korraldab kõigile ettevõttesse tööle asuvatele töötajaile sissejuhatava juhendamise enne tööle asusmist. Sissejuhatus peab sisaldama:
- Ettevõtte töökorralduse
- sisekorra eeskirjade tutvustamist
- TO’t reguleerivate õigusaktide tutvustamist
2. TTH ja TO tagamiseks rakendatakse abinõude tutvustamist.
3. Juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral
4. Juhiseid keskkonna saastamise hoidumiseks
5. Töötaja kohustusi ja õigusi
6. TKKV, esmaabi andja ja tööinspektsiooni kontaktandmed
Esmajuhendamine
Toimub töökohal tööjuhi poolt. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
1. Tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta.
2. TKK ohutegureid ja vajalikke isikukaitsevahendeid.
3. Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja võtteid.
4. Töötajale ettenähtud töökorraldust, aga ka tule- ja elektriohutus nõudeid.
5. Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta.
6. Töökohal kasutatavaid ohutusmärgistusi ja evakuatsiooni teid.
Väljaõpe - Selle käigus õpitakse rakendama ohutusjuhendis esitatut praktiliselt.
Täiendjuhendamine – Teostatakse uute TTH või TO nõuete rakendamisel või õigusaktide muutmisel, töökorralduse muutmisel, tehnoloogia muutmisel, töötaja ümberpaigaldamisel teisele tööle või siis kui töötaja rikkus TO nõudeid, mis põhjustas/oleks põhjustanud tööõnnetust. Kui tööjuht peab seda vajalikuks või kui seda nõuab tööinspektsioon.
V. TTH ja TO korraldus
Töökeskkonnaspetsialist (TKKS) – see on TKK alal pädev insener või muu TKK õpetuse saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma TTH ja TO alaseid ülesandeid. Lisaks, tööandja peab TKKS’i määrama oma töötajate hulgast, või pädeva isiku puudumisel, võtma tööle väljaspoolt ettevõtet. On oluline teada, et TKKS’i ametisse määramine ei vabasta tööandjat vastutusest. TKKS peab tagama, et tööandja varustab ohutuseks vajalike vahenditega. Tööandja võib täita ka ise TKKS’i ülesandeid, kui on saanud vastava koolituse. Tööandja peab teavitama 10 päeva jooksul tööinspektsiooni TKKS’i ametisse määramisest.
Töökeskkonnavolinik (TKKV) – töötajate valitud esindaja TTH ja TO küsimustes ning tema volitused kehtivad 2 aastat. Ettevõttes, kus on üle 10ne töötaja, valivad töötajad enda hulgast TKKV. Kui töötajaid on vähem, tegutseb sel alal tööandja ise. Tavaliselt valitakse TKKV allüksuste kaupa nii, et igasse allüksusesse oma TKKV. Selleks korraldatakse TKKV valimised, millest peab osa võtma vähemalt 50% töötajatest. TKKV ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja töötajate vahel konflikt.
TKKV kohustused
1. Jälgida, et töökohas oleks rakendatud TTH ja TO eeskirju ja töötajad oleksid varustatud isikukaitsevahenditega.
2. Osaleda tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel.
3. Teatada ohuolukorrast või puudustest tööandjale ning nõuda puuduste kõrvaldamist.
4. Tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid.
5. Jälgima, et töötaja saaks TTK valdkonnas väljaõppe ja juhendamise.
TKKV õigused
1. Nõuda tööandjalt TTH nõuete rakendamist ja töötajatele isikukaitsevahendeid.
2. Pääseda ettevõttes kõikidessse töökohtadesse, saada vajalikku teavet.
3. Pöörduda asukoha järgse tööinspektsiooni poole.
4. Peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus ohu korral, kui seda pole võimalik kõrvaldada. Ohust peab teatama tööandjale.
Töökeskkonnanõukogu (TKKN)
Töötaja ja tööandja esindajate koostöönõukogu, kus lahendatakse TTH ja TO küsimusi. Nõutud on, et TKKN peab olema ettevõttes, kus on üle 50 töötaja, väiksemas ettevõttes võib olla. Nõukogu liikmed valitakse võrdsuse alusel tööandja ja töötajate poolt.
1. Analüüsib korrapäraselt ettevõtte töö tingimusi. Registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekud nende lahendamiseks ning jälgib otsuste täitmist.
2. Osaleb ettevõtte TTH ja TO arenduskava ja muude probleemide koostamisel.
3. Tutvub ettevõtte TKK seisukontrolli eeskirjadega, vajadusel likvideerib puudused.
4. Analüüsib tööohutust ja keskkonnaohutust.
5. Aitab luua nais -, alaealiste- ja puuetega töötajatele võrdsed töötingimused.
TTKN liikmed tuleb välja koolitada tööandja kulul.
VI. Esmaabi korraldus (EK)
EK seisukoha 3 tähtsat momenti:
1. Tööandja peab määrama EA andjad, korraldab neile koolituse ja teeb töötajatele teatavaks EA andjad.
2. Tagada ettevõttes, et töökohtades oleks EA vahendid ja oleks määratud EA vahendite korrasoleku eest vastutaja.
3. On välja töötatud tegutsemisjuhendid tööõnnetuste korral.
EA vahendid peavad olema kättesaadavad kogu tööaja jooksul ja nende asukoht peab olema selgelt ja nõuete kohaselt märgitud. Töökohas tuleb valida ruum, kus anda esmaabi ja hoida kannatanut arsti saabumiseni. EA kursuseid peab läbima iga 3 aasta tagant 16 tundi ettevõtte kulul. Samuti on ettevõttesse kohustuslik panna nähtavale kohale juhend ja plakatid EA andmise ja viiside kohta. EA vahendite hulgas ei ole ravimeid.
1. Elustamine – alustada kohe, kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga.
- Ava hingamisteed , kalluta kannatanud pea taha ja tõsta alalõug ülesse.
- Aseta käed kannatanu rinnakorvi keskele . Alusta kompressiooni e surumist. Suru nina pehme osa sõrmede ja pöidlaga kinni, teosta sissepuhumine (3:2), sissepuhumise kestvus 1 sekund. Piisav on rinnakorvi mõõdukas tõus, surumise kiirus 100 korda minutis .
2. Päästev küliliasend – teadvuseta kannatanud, kes hingab , tuleb asetada külili, näoga ettepoole kaldu. Sel moel hoitakse hingamisteed lahti ja võimalik okse/ veri /löga voolab välja.
- Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine käsi pane üle rinna.
- Haara kaugemast õlast ja puusast, kõverda alla ning pööra täisnurga alla ja pööra kannatanu enda poole. Vajalik, et võimalikult vähendada kaelatrauma ohtu.
3. Verejooks
- Pane kannatanu kiiresti lamama, tõsta jäse üles, suru sõrmedega verejooksu koht kinni, tee haavale tavaline rõhkside ja jälgi kannatanut, et õigeaegselt avastada šokinähtus. Ninaverejooksu puhul pane kannatanu istuma, pea ettepoole kaldu, suru ninasõõrmed sõrmedega u 5 minutit kinni. Aseta ninale, laubale ja kuklale külma.
4. Šokk
Tekke peamised põhjused: verekaotus , vedeliku puudus, südame ja hingamise puudulikus.
Tunnused: kiire ja nõrk pulss , kahvatu ja külmahigine nahk, sage hingamine , rahutus kuni meeltesegaduseni. Janu ja iiveldus ning lõpuks teadvuse kaotus.
Esmaabi - pane kannatanu lamama, jalad tõsta 35º võrra kõrgemale. Kui on väline verejooks või luumurd, siis peata jooks ja lahasta murd . Kaitse kannatanut külma eest, ära anna kannatanule juua! Rahusta kannatanut, vii kannatanu haigalasse võu kutsu kiirabi . Selleks aega 1 tund.
5. Luumurd
Kinnise luumurru korral lahastatakse jäse riideid eemaldamata. Lahtise luumurru korral: peata väline verejooks rõhksidemega. Ära püüa haavast eemaldada luumurdu või võõrkehi. Lahasta ja vii kannatanu haiglasse. Kui lahast pole, seotakse käsi keha külge, jalg teise jala külge.
6. Võõrkehade (VK) eemaldamine hingamisteedest (HT)
Kui VK on sulgenud HT ja kannatanu ei saa rääkida, küsi kas ta on lämbumas – andku kuidagi märku, julgusta köhima. Kui erinevad võtted ei aita, tuleb teda elustada/meelemärkusel hoida kuni kiirabi tulekuni.
7. Peapiirkonna vigastus
Peahaava pese külma veega, alla 2 cm haava puhul pole traumapunkti vaja minna. Aseta haavale sidematerjal. Jälgi kannatanu seisundit , vajadusel helista 112.
8. Minestus
Lühiajaline teadvusekaotus ja kannatanu võib kukkuda .
Tunnused: Pulss muutub väga aegalseks, nahk kahvatu, kannatanu higistab. Ava aken, aseta jalad kõrgele. Jää kannatanut jälgima kuni tema täieliku toibumiseni.
9. Epilepsia (krambitõbi)
Jälgi, et kannatanu ei vigastaks ennast. Ära hoia kannatanut kinni ega topi talle midagi suhu. Kuigi kannatanu krambihoo ajal ei hinga, ei ole elustamist vaja, sest hoog kestab u 1-2 minutit. Pärast hoogu võib olla kannatanu segaduses. kui kannatanu ei tule kahe hoo vahel selgusele, tuleb kiirabi kutsuda.
10. Põletused
Jahuta kiiresti 10 min jooksul põletada saanus koht veega, kui vett pole, kasutada jahedat mittesüttivat ja ohutut vedelikku. Jahutamine on olulisem, kui igasugused vahud või salvid. Ära puuduta põletuskohta ega tee ville katki. Nakkuse vältimiseks katta põletuskoht nii puhtalt kui võimalik. Teata õnnetusest võimalikult kiiresti, püüa vältida vahendajaid.
- Selgita, mis juhtunud ja kus oled.
- Kas tegemist õnnetuse või haigushooga, kas inimene on ohus. Kas kannatanu on teadvusel või vaja teadvusele tuua.
- Helista 112, räägi lühidalt juhtunust, anna täpne aadress ning toimi vastavalt juhtnööridele. Ära katkesta kõnet enne, kui seda öeldakse.
- Hoolitse teejuhi olemasolu eest, sündmuskohale vaba juurdepääs.
- Kui kannatanu seisund halveneb, helista uuesti.
- Ära hoia telefoniliini kaua kinni, anna tagasihelistamise võimalus.
VII. Elekter
ELEKTRILÖÖK kudede ärritus elektrivoolu toimel. Kahjustavaks faktoriks vooluring , mis läbib inimese keha, aga ka voolu kestvus ja sagedus. Põhjustab lihaste tahtmatuid kokkutõmbeid, avaldab kahjulikku mõju kogu organismile. Eelkõige südamele, kopsudele, närvisüsteemile. Tuleb arvestada, et löögi tagajärjed võivad avalduda kohe või hiljem.
Õnnetusjuhtumi puhul eemdalda kannatanu enesele ohutul viisil voolu alt ja kutsu kiirabi. Kui kannatanu on voolu alt väljas, aseta ta külili asendisse, vajadusel elusta.
VIII. Tööõnnetus (TÕ)
Töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus:
-tööandja antud tööülesandeid täites
- tööandja loal tehtaval tööl
- tööaja hulka arvestatud vaheajal
- muul tööandja huvides tegutsemise ajal
TÕ liigitus: kerge, raske, surmaga lõppev. TÕ tuleb teatada tööinspektsiooni hiljemalt 5 päeva jooksul. Surmaga lõppenud TÕ kohe tööinspektsiooni ja politseid. Raske TÕ puhul ühe päeva jooksul.
kui tööandja tööandja territooriumil toimub õnnetus teise tööandja töötajaga, võtavad õnnetuse arvele mõlemad tööandjad. TÕ loetakse õnnetuseks, kui on vormistatud haigusleht kasvõi üheks päevaks. TÕ seotud asjaolusid reguleerib vabariigi valitsuse määrus. See sätestab TÕ vormistamise.
Sätestab:
1. TÕ ja kutsehaiguse (KH) registreerimist, nendest teatamist ning uurimist tööandja poolt.
2. TÕ ja KH teatamisest arsti poolt.
3. Raske võu surmaga lõppenud ja kutsehaiguse uurimist TI või tööinspektsiooni poolt.
TÕ puhul:
1. seisata seadmed
2. korralda EA andmine
3. teata tööandjat
4. säilitada töökoht muutumatuna
Tööandja tegevus tööõnnetuse kohal
1. Viib läbi koos töötaja esindajaga uurimise
- sündmuskoha ülevaatus, protokoll
- seadme vaatlus, akt seadme olukorra kohta
- asjaoluliste seletuskirjad
2. koostab raporti kümne päeva jooksul
3. väljastab raporti 3 päeva jooksul töötaja või tema esindajale, tööinspektsioonile ja kindlustusametile.
Kui tegemist pole ikkagi TÕ, tehakse ikkagi akt.
IX. Kutsehaigus
Haigus, mille on põhjustanud KH loetelust nimetatud ohutegur või tööala.
KH teeb kindlaks TTH arst ja kasutab selleks andmeid eelnevalt tehtud TTH tulemusi, RA tulemusi ja võib nõuda juurde töötaja tervisekaarti ning tema tööolude kirjaldamist.
X. Ergonoomika
- tööasend ja töörüht ning lihasjõu rakendamine. Õigete võtetega tagatakse hea ja mugav töö.
Hea töö:
- Ei ohusta inimese kehalist ja vaimset tervist
- Annab paraja koormise, mis ei kahjusta inimese tervist isegi pika aja jooksul
- On mitmekesine ja eneseteostust pakkuv . Võib kasutada erinevaid võimeid ja end arendada.
- Saab üles näidata iseseisvust oma tegutsemise kohta.
- Pakub kordamineku- ja õnnestumisrõõmu, kui töötulemusi on võimalik näha või nende kohta teavet saada.
- Võimalus kontakteeruda teiste töötajatega ja saada neilt tuge.
Et monotoonne töö oleks talutav, võtta arvesse:
- Ükski tööoperatsioon (TÖP) ei oleks liiga lühike. Kestus vähemalt 30-40 sek.
- TÖP oleks terviklik - koosneks 15-20 alaoperatsioonist. Töötajad peaksid saama tihti omavahel töid vahetada.
- Peab jääma võimalus töökohal liikumiseks.
- Piisavalt tihti vaheaeg, vähemalt 10 min tunni jooksul.
Lihase töö
Väldi:
- Suurte raskuste tõstmist lihasjõul, eelista masinaid.
- Väldi põranda pinnal või õlast kõrgemal olevate raskuste tõstmist. Sobiv haardekõrgus põranda pinnast on 70-80 cm.
- Väldi tõstmist kaugemale, kui 2 m. Suuremad lubatavad raskused tõstmise tööl on:
* mehed episoodiliselt 55 kg, regulaarselt 35 kg
* naised episoodiliselt 30 kg, regulaarselt 20 kg
Tuleb vähendada lihaste pidevat pinge all olekut.
1. Selleks valida töökoht ja töövahendid sellised , et ei peaks olema ebamugavas asendis.
2. Kasutada vajaminevaid tugiseadmeid jne.
3. Kujundada töökoht ja töö selliselt , et oleks võimalik vabalt muuta asendit.
4. Teha regulaarselt pause lihaste lõdvestamiseks.
Kui neid mitte täita, siis: lihaste kiire väsimine, skeleroseerimine, hellaks muutumine ja lihasvalu .
Tööasend
PÜSTI - loetakse õigeks, kui seistakse veidi ettepoole kaldu, kusjuures mitte üle 15° kaldenurk. Suurem kaldenurk põhjustab pinget ja väsimust. Jalgeasend peab olema õige, keha ei tohi olla pöördes. Tööpingi kõrgus sõltub inimese kasvust ja töö iseloomust. Täpse töö juures u 100-110 cm, kerge töö 90-95 cm ja raske 75-80 cm. Seismine on paratamatu, kui on vaja rakendada palju, vaja palju liikuda , tarvis suurt tegutsemisraadiust jne.
Seismise korral tuleb jälgida, et:
- Ei töötataks pidevalt kummargil või pöördeasendis.
- Tööd ei tehtaks ülestõstetud ja pinges kätega.
- Töötades toetuda mõlemale jalale .
- Töö ei nõuaks pidevalt kummardamist ja kükkide tegemist.
- Puhkepausi ajal võimalik istuda.
- Põrand ei oleks libe või ebatasane.
Seisva töö juures peavad olema sobivad jalatsid. Mitte kontsaga või kontsatud. Kontsa kõrgus 2-4 cm, tugeva tallaga, kindlalt jalas , kinnised jalanõud (kui millegi kukkumisoht).
ISTUMISEL - lõdvenevad kõhu- ja vaagnapõhja lihased, inimene võib jääda küüru, selgroog deformeeruda.
Oluline on õige ja mugav asend ning selle isevalimise võimalus. See soodustab keha raskuse ühtlast jaotust kogu istme pinnale. oluline, et oleks vaba ruum jalgadele. Vajalik jalatugi - reguleeritav nii, et põlvenurk ja sääre nurk oleksid võimalikult täisnurk.
Heal istmel on:
- Tugev ja hõlpsalt reguleeritav seljatugi.
- Lihtsalt muudetav istumiskõrgus.
- Õhku läbilaskev õhuke polster .
- Allapoole kaardu istmepinna esiserv.
Kui tingimused pole head:
- Liiga kõrge - iste-jalad tursuvad.
- Halb seljatugi - seljavalud
- Kõrge töökoht - õlad väsivad
Käe max siruulatus : meestel 65 cm, naistel 58 cm.
XI. Müra
- helide kogum ( kaootiline , db), kuuldelävi 20-30 db ei tohiks üle 85 db, 120 db lennuk, 140 valulävi.
Keskendumist nõudval tööl ei tohiks müra olla üle normaalvestluse vajaduse. Muutlik müra häirib rohkem kui ühtlane.
Tõrje:
- hoia ära müra teke
- hoia ära müra levimist
- hoia ära kaja teke
- isikukaitsevahendid
Valgustus (lx)
Tähele panna:
- Nägemisväljas ei tohiks olla suuri valguspunkte.
- Ei tohiks olla suuri valguserinevusi.
- Tööpind ei tohiks olla liialt ergas, hele, tume, läikiv. Tavaline 500-1000 lx, täpne üle 1000 lx.
Temperatuur (t °C)
Raske töö juures madal 12-17 °C
Keskmine 17-21 °C
Kerge 20-24 °C
Õhu liikumiskiirus 1m/s
XII. Töövahendite ohutu kasutamine
- peaaegu kõik, mida töö tegemiseks kasutatakse. Ohu vähendamiseks tuleb:
1. Kasutada õigeid töövahendeid.
2. Veendu masinate/seadmete turvalisuses.
3. Kontrolli, kas tööriistad on turvalised.
4. Tagada seadmete/masinate nõuetekohane hooldus.
5. Viia läbi hooldustööd turvaliselt.
6. Juhenda ja koolita seadmete kasutajaid.
Redelid - kinnitatud püsikindlalt või asend püsiplatvorm.
XIII. Ohutusmärguanded
Jagatakse alalisteks ja ajutisteks
1. ALALINE - keeld, hoiatus, kohustuslik nõue, evakuatsiooniteed, tuletõrjevahendid, esmaabivahendid, torude -, takistuste-, ohtliku koha ja liikuvate asjade märgistus.
2. AJUTINE – valgusmärguanded, helisignaalid (märguanded - valgus, heli, suuline , märk, silt , žestidega)
Märgistus
torustik – värvid:
vesi – roheline, aur – punane, suruõhk – hall, põlevad gaasid – kollane, mittepõlevad gaasid – must, happed – oranž, leelised – lillad, põlevad vedelikud – pruun, mittepõlevad vedelikud – must, hapnik – sinine
Elekter
- löök, põletus/kaarleek
ELEKTRIPAIGALDUS – kogu süsteemi talituslik kogum, ühendatud omavahel.
I maandus
II topeltisolatsiooniga
III ohutu pinge (max 50V)
Tuleohutus (TUO)
- nõuded on paika pandud teise seadusega. Baseerub „Päästeseadusele“, selle alusel kehtestatakse TUO üldnõuded ja erinõuded.
TUO’d määratletakse:
EVAKUATSIOON – inimeste sunnitud väljumine ruumist ohutusse kohta.
EVAKUATSIOONITEE – ehitise põranda mistahes punktist algava ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev ohutult läbitav liiklemistee.
EVAKUATSIOONIPÄÄS – evakuatsiooni alast otse väljaviiv uks.
VARUVÄLJAPÄÄS – evakuatsiooni pääsu nõuetele vastav teine lahkumisvõimalus.
HÄDAVÄLJAPÄÄS – võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu ohu korral, s.h ka väljaspool antava abi kasutamisega (nt aken).
MASSIÜRITUS – mistahes ruumis või piiratud alal inimeste massilise kogunemisega seotud üritus, osaleb üle 50 inimese.
PÕLEV MATERJAL – põlev aine, materjal ja tooted, mis sellest materjalist valmistatud.
TULEKAHJU – väljastpoolt spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitse eraldumine ning varaline kahju.
TULEOHTLIK PROTSESS – tegevus või protsess, milles kasutatakse põlevmaterjali ja kus tule leviku võimalus on suure tõenäosusega.
TULE- JA PLAHVATUSOHTLIK PROTSESS – peale tuleohu ka plahvatuse oht.
TUO KUJA – tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitustevaheline kaugus.
TUO MÄRK – siseministri poolt kehtestatud nõuetelevastav tule- ja plahvatusohu eest hoiatav/ keelav viide või märk.
TUO NÕUE – tehniline ja korralduslik nõue, mille eesmärk on tagada TUO.
Vastutus TUO täitmise eest objektil lasub selle omanikel või valdajal .
Nõuded TUO korraldamisele
Kõige tähtsam – objekti valdaja kehtestab kooskõlas päästeteenistusega objekti üldise TUO juhendi. Üldine TUO juhend määrab kindlaks TUO tagamise nõuded objektil ja peab sisaldama:
1. Objekti tule- ja plahvatusohtlikuse üldiseloomustust.
2. Nõudeid territooriumi tuleohutus kuja, ehituse ja tuletõrje veevõtukohtadele juurdesõidutee korrashoiu kohta.
3. Nõuded tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise kohta.
4. Nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise ja seal liikumise kohta.
5. Suitsetamiskohtadele esitatavad nõuded.
6. Nõudeid side-, tuletõrje- ja päästevahendite kohta.
7. Töötaja kohustusi tulekahju tekkimisel, kustutamisel.
8. Objekti allüksuste TUO eest vastutavad isikud.
Lisaks eeltoodule objekti valdaja:
1. Korraldab töötajate TUO alase õppe ja täiendõppe.
2. Töötab välja tulekahju ennetamist ja evakueerimist tagavad meetmed.
3. Tagab päästevahendite soetamise ja nende kontrollimise.
Nõuded füüsilisele isikule TUO tagamiseks
Peab TUO tagamiseks:
- Järgima objektil kehtestatud TUO nõudeid.
- Tundma kasutatava , töödeltava aine materjalide tule- ja plahvatusohtlikke omadusi.
- Kasutama töökorras töövahendeid ning täitma TUO eest vastutava isiku juhiseid.
- Rakendama lahtise tule kasutamisel tulekahjut vältivaid meetmeid.
- Hoidma tuletikke ja muid süütevahendeid alaealistele kättesaamatus kohas.
- Teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada side-, tuletõrje- ja päästevahendeid.
- Kohustus tulekahju korral viivitamatult teatama häirekeskust ja objekti administratsiooni.
Territooriumi ja ehitise nõuded
Territooriumil ei tohi:
1. Ladustada ehitistevaheliste TUO kuja vahele paigutada põlevmaterjali, taarat, mootorsõidukeid.
2. Ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
3. Sõita sädemapüüdjata mootorsõidukiga kergesti süttiva materjaliga hoiuruumi.
4. Ei tohi valada põlevvedelikke maha või kanalisatsiooni.
5. Ladustada põlevamaterjali isoleerimata juhtmele õhuliini alla.
Ehitises on keelatud:
1. Tõkestada evakuatsiooniteid.
2. Muuta ruumi või ehituse kasutusotstarvet ilma ehitusprojektita.
3. Sulgeda jäigalt evakuatsiooni väljapääsu. Peab olema võtmeta avatav.
4. Keelatud paigaldada evakuatsiooniteele lükand- või pöördust.
5. Katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga.
6. Trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent .
7. Kasutada põlevat viimistlusmaterjali, mis võib eritada mürgiseid põlemisjääke.
8. Ladustada põlevvedelikke ja gaase selleks mitte ettenähtud kohas.
Töökoha TUO Nõuded
Ei tohi:
1. Kasutada lahtist tuld v.a tuletööd.
2 Suitsetada väljaspool suitsetamise kohta.
3. Sulatada külmunud torustikke lahtise leegiga .
4. Kasutada põlevvedelikke ruumide koristamisel.
Elektriseadme kasutamisel ei tohi:
1. Paigaldada ajutist elektrijuhtmestikku.
2. Kasutada vigase või riknenud isolatsiooniga juhtmeid .
3. Kasutada kalibreerimata kaitsmeid.
4. Kasutada mittestandardset elektrikütte seadet või valgustit.
Kütteseade
- peab vastama ehitusprojektile.
Kasutamisel ei tohi:
1. Paigaldada suitsulõõri ventilatsiooni või kasutada ventilatsiooni suitsulõõri suitsu juhtimiseks .
2. Ventilatsiooniresti ei tohi suitsugaase juhtida.
3. Kinnitada kütuseseadme korstna külge antenne.
4. Ei tohi kütta pragunenud seinaga ahju.
5. Süüdata koldes tuld süütevedelikuga.
6. Kütta katelt, ahju/ pliiti kolde ust sulgemata.
7. Paigutada kütust, põlevmaterjali või eset välispinnast lähemal kui 0,5 m.
8. Kuivatada küttepuid, riietus või muid esemeid kütteseadmel.
9. Jätta küttekollet järelvalveta v.a automaatjuhtimisega kütteseadet.
10. Paigutada kasutamata sütt põlevmaterjali jäätmete kohta.
Nõuded tulekahju korral tegutsemisele
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
1. Teatama viivitamatult häirekeskusele: kus tulekahju on puhkenud, mis põleb, nimetama oma perekonnanime , telefoni nr’i ja vastama valvetöötaja esitatud küsimustele.
2. Hoiatama ohtu sattunud inimesi.
3. Sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni tõkestamaks tule levikut.
4. Võimalusel asuma tuld kustutama.
5. Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja päästemeeskonna juhti.
- tule tekke kohast ja ulatusest
- võimalikust ohust inimestele
- muudest ohtudest, mis võivad kaasneda
Tuletööd on kinnitatud tööd:
1. gaasikeevitus ja gaasi leektöö
2. elektrikeevitus
3. põlevvedelikuga metalli lõikamine
4. põlevvedelikuga tehtav jootetöö
5. ketaslõikuriga lõikamine
6. bituumeni kuumutamine ja kasutamine
7. gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine
8. sepatöö
9. igasugune koldevälise tule tegemine
Tuletööde ohutuse eest vastutab objekti omanik/valdaja/peatöö ettevõteja. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav töötaja. Küttekolde välist tööd võib teha kutsetunnistuseta isik. Pärast töö lõpetamist ajutisel tuletöö kohas, peab objekti omanik seda kohta jälgima 2-4 tunni vältel.
Tulekahju korral tegutsemise meelespea
1. Püüa säilitada rahu ja enesevalitsemine.
2. Kui ruumist pole võimalik väljuda, sulge uks lukustamata. Võimalusel topi kinni uksepilud, ventilatsiooniavad jne.
3. Ava aken ja hüüa appi.
4. Suitsuses ruumis või koridoris liikudes ära ole püsti, liigu roomates.
5. Koridoris liikumisel hoia seina lähedale.
6. Suitsus liikumisel kaitse hingamisteed niisutatud riidega.
7. Teadmata tulekolde asukohta tuleb meeles pidada – enne ukse avanemist katsuda käepidet/uksepinda veendumaks, et need ei ole tulised.
8. Ust avades jää alati selle varju.
9. Kui hoonest pole võimalik väljuda ja otsene oht sind ei ähvarda, jää paigale.
10. Väljas olles - hätta sattunut tuleb rahustada.
11
Kertu AV11