TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŹMajandusarvestus
Caroline Rattasepp
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö
Juhendaja :
Doris
Treier Tallinn
2012
SISUKORD
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES 3
2.TÖÖKESKKONNAALASED KOOLITUSED JA NENDE KORRALDAMINE 6
3.
OHUTUSKULTUUR 10
3.1kõikväljaselgitatud puudused tuleb kohe Riskianalüüs 11
3.2Ohutuspoliitika 11
3.3Organisatsiooni ülesanded ohutustegevuses 12
3.4Ohutuskultuuri arendamine 13
4.PRAKTILINE OSA 15
KOKKUVÕTE 17
VIIDATUD KIRJANDUS 18
SISSEJUHATUS
On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv
on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade.
Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele
muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse.
Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne
ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on
veel palju arenguruumi.
Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös üritatakse siis veidi
täpsemalt välja tuua mõningaid tähtsamaid teemasid ohutuse
tagamiseks organisatsioonis. Millised nõuded kehtivad ettevõtte
juhtkonnale ja töötajatele ohutuse tagamisel?
Esimeses peatükis käsitletakse töökeskkonna ohutuse korraldust.
Täpsemalt siis uuritakse, kes tööohutust ettevõttes korraldavad,
läbi viivad, kontrollivad ja kes vastutavad.
Teises peatükis räägitakse töökeskkonnakoolitustest ja kolmandas
peatükis
pikemalt ohutuskultuurist.
Neljas peatükk on pühendatud praktilisele näitele, kuidaskoostada
riskihindamist ettevõttes.
TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES
Töökeskkond on ruumi osa, kus töötajale mõjuvad negatiivselt ja
positiivselt mitmesugused füüsikalised, keemilised,
psühhosotsiaalsed jt keskkonnategurid (1, lk 7).
Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele , et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku
seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas?
Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat
või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud
pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks
tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude
konntsentratsioon. Müra, vibratsioon , kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme
või madalamad (2, lk 17).
Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused
pandud just tööandjale.
Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide
hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid
töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid
isikukaitsevahenditega (ib).
Töötaja on kohustatud:
- osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
- järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
- läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
- kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
- tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega ka teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
- kohe teatama tööandjale või tema esindajale töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
- täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse (3, § 14).
Töökeskkonnaspetsialist tootmisettevõttes on pädev insener
töökeskkonna alal või tootmistegevusega mittetegelevas ettevõttes
ka muud töökeskkonna-alast õpetust saanud spetsialist, keda
tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid
ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu
ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi,
neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele meetmeid
töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on
tekkinud oht töötaja elule või tervisele. Ohutu töökeskkonna
loomise eesmärgil teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd
töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja
töötervishoiuarstiga (2, lk 17).
Väikesmates ettevõtetes võib tööandja ka ise täita
töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu
ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat.
Kuni 10 töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe
töökeskkonnavoliniku (ib.).
Töökeskkonnavoliniku kohustuseks on jälgida, et töötajad
oleksid varustatud isikukaitsevahenditega ja kannaksid neid, pidada
sidet tööandja, töökeskkonnaspetsialisti ja töötajate vahel,
jagada töötajatele infot neid huvitavates töökeskkonna ohutust
puudutavates küsimustes. Töökeskkonna-volinikul on õigus nõuda
tööandjalt ohtude vähendamist töökohal, pöörduda asukohajärgse
tööinspektori poole, peatada töö ohtlikus töölõigus (ib.).
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate
koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja
tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes
moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on
võrdselt tööandja määratud esindajad ja töötajate valitud
esindajad. Nõukogu liikemeid on vähemalt neliu ja nende volitused
kehtivad kask aastat. Tööinspektsioonil on tootmise ohtlikkust
arvestades õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla
50 töötajaga ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu analüüsib
ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb
tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastvõetud
otsuste täitmist. Töökeskkonnanõukogu osaleb ka uute seadmete
muretsemisel, et oleks võimalik arvestada nende ohutuse taset; ta
analüüsib tööõnnetusi ja kutsehaigusi, muid sagedasi
haigestumisi ja püüab leida abinõusid nende ennetamiseks.
Töökeskkonnanõukogu liikmete töökaitsealase täiendusõppe finantseerib tööandja. Töökeskkonnanõukogu teavitab oma
tegevusest igal aastal kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku
asutust (2, lk 17).
Tööga seotud õnnetusjuhtumid leiavad aset ettevõtte või asutuse
territooriumil töö ajal, samuti enne ja pärast töö lõppu,
töövaheaegadel, mõnes riigis liidetakse nendega ka teel tööle
juhtunud õnnetused. Selle tõttu ei ole võimalik adekvaatselt
võrrelda tööõnnetuse arvu erinevates riikides. Eestis võtab
tööga seotud õnnetusjuhtumid arvele Tööinspektsioon (ib., lk
22).
Töötervishoiuteenistus on sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud
töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte
struktuuriüksus. Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha
riskianalüüsi, mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid,
kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada
kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi.
Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja -õed,
tööhügieenikud, psühholoogid, insenerid , ergonomistid, juristid ,
et tagada töötajate igakülgne kaitse (ib., lk 18).
Töökaitsealane järelvalveorgan on Tööinspektsioon, millel on
kõigis maakondades oma allüksused. Tööinspektsioon tegutseb
tööinspektorite kaudu.
Tööandja peab organiseerima tööõnnetuse või kutsehaiguse
uurimise. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmeid
säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta
koostatakse raport, kui tervisekahjustus põhjustas töötaja
töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vähemalt
üheks ööpäevaks.
Raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi ja kutsehaigusi uurib
tööinspektor tööandjast sõltumatult (ib.).
TÖÖKESKKONNAALASED KOOLITUSED JA NENDE KORRALDAMINE
Koolitus ja väljaõpe annavad inimesele põhilised
teoreetilised ja praktilised teadmised, mida vajatakse tema ameti-
või kutsealal edukaks tegutsemiseks ning töökeskkonda
integreerumiseks. Töötervishoiu ja –ohutuse tähtsuse tõttu
tuleks võtta meetmeid, et lülitada see ainestik kõigisse koolitus-
ja väljaõppetasanditesse, seal hulgas tehnilisse ja meditsiinilisse
kõrgharidusse ning kutseharidusse. Töötervishoiu- ja
-ohutusväljaõpe peaks rahuldama kõigi töötajate vajadusi, seda
tuleks edendada riigi tingimuste ja praktikaga kokkusobival viisil
(4).
Töökeskkonnaalaseid koolitusi korraldatakse ettevõttes selleks, et
ennetada või vähendada õnnetusi tööl. Et tagada ohutus
ettevõttes tuleb aeg-ajalt koolitusi uuesti läbida, kuna inimesed
kipuvad õpitut aja möödudes unustama või lihtsalt tuleb omandatud
teadmisi täiendada.
Töötervishoiu- ja tööohutusalase välja- ja täiendõppe üldine
kord reguleerib töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu
liikmete töötervishoiu- ja tööohutusalast välja- ja täiendõpet
ning ettevõttes esmaabiandjate väljaõpet.
Õppe korraldamine:
Töötervishoiu- ja tööohutusealane väljaõppe on mõeldud oma tegevust alustatavatele töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liikmetele vähemalt kolmepäevase väljaõppekursusena ja täiendõpe perioodiliste täiendusõppekursuste või õppepäevadena. Täiendusõppe vajaduse ja teema valiku otsustab tööandja.
Töökekkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppekursuse aluseks on 24-tunnine väljaõppekava. Täiendusõppe teemad peavad lähtuma tööandjate vajadustest .
Koolitusasutus väljastab kursuse lõpetanud töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele võ esmaabiandjale tunnistuse, kus on märgitud, millised teemad on läbitud ja millised oskused omandatud. Koolitusasutus peab olema registreeritud Sotsiaalministeeriumis (2, lk 19).
Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete 24-tunnine
väljaõppekava:
1. Õiguslikud alused
1.1. Töökeskkond: sisu, mõisted
1.2. Töökeskkonna ohutegurid
1.3. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused
1.4. Tööõnnetus ja kutsehaigus
1.4.1. Mõisted
1.4.2. Uurimine
1.5. Õnnetusoht
1.6. Riiklik järelevalve ja vastutus
2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus
2.1. Tegevuse alused
2.1.1. Struktuur töökeskkonna süsteemis
2.1.2. Seadusandlus
2.2. Korraldus ettevõttes
2.2.1. Töökeskkonna (TKK) spetsialist
2.2.2. TKK volinik
2.2.3. TKK nõukogu
2.3. Sisekontroll, töötervishoiu ja tööohutuse
tegevuskava
2.4. Töösuhted, koostöö
3. Riskianalüüs
3.1. Mõisted, sisu
3.2. Ohud, ohtude hindamine:
3.2.1. Füüsikalised ohutegurid (kliima, seadmed ,
kiirgused jm.)
3.2.2. Keemilised ohutegurid
3.2.3. Bioloogilised ohutegurid
3.2.4. Füsioloogilised ja psühholoogilised
ohutegurid
3.3. Riski hindamine, meetodid
3.4. Ennetamine, ergonoomia (2, lk 19).
Ettevõttes toimuva töötajate tööohutusalase
koolituse osad on järgmised:
Väljaõpe;
täiendõpe;
juhendamine;
teadmiste kontroll;
praktika.
Üldvastutaja on ettevõtte juht. Tööohutusalaseid
teadmisi kontrollitakse enne tööle asumist. Tööohutusalane
täiendõpe on nõutav: enne tööle asumist teisele tööle
üleviimisel töötaja nõudmisel töökeskkonnaspetsialisti
nõudmisel.
Koolituse liigid:
Sissejuhatav juhendamine.
Seda viib läbi tööandja või
töökeskkonnaspetsialist, kus tutvustatakse ettevõtte üldolukorda,
ohutegureid, kahjutegureid, õigusakte, õnnetusjuhtumeid.
Esmane juhendamine töökohal.
Seda viib läbi otsene tööjuht (meister,
tsehhijuhataja). Tutvustatakse tööohutusjuhendit, ohutuid ja
ohtlikke töövõtteid, isikukaitsevahendeid, tegutsemist avariiolukorras, tuleohutusnõudeid.
Praktika.
2-5 vahetuse jooksul töötab töötaja juhendaja
järelevaatuse all (ohtlike tööde puhul kauem). Seejärel
vormistatakse luba iseseisvale tööle üleviimiseks.
Registreeritakse päevikus või tööohutusalase koolituse kaardil.
Täiendav juhendamine.
Viiakse läbi järgmistel juhtudel:
1) tehnoloogilise protsessi muutumisel;
2) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle;
3) trauma , avarii korral;
4) kui töös on olnud pikem vaheaeg;
5) erakorraliste tööde puhul;
6) kui tööjuht peab vajalikuks;
7) töötaja nõudmisel (2, lk 21).
OHUTUSKULTUUR
Mõistet ohutuskultuur kasutatakse selleks, et kirjeldada kuidas
ohutust juhitakse ettevõttes ja üleüldiselt.
Ohutuskultuur kui termin tekkis seoses Tšernobõli katastroofi
põhjuste uurimisega.
Ohutuskultuur moodustab organisatsiooni (ettevõtte või asutuse)
tegevustavadest ja üksikisikute hoiakutest, mille tulemusena ohutust
mõjutavad tegurid omandavad tähtsuse ka organisatsiooni juhtimisel.
Ohutuse erinevaid alasid on tavaks olnud käsitleda lahus. Räägitakse
liiklus-, töö-, kodu- ja vaba aja ohutusest, toote- ja
keskkonnaohutusest. Kesksed ühiskondlikud süsteemid, seadusandlus,
juhtimine jne planeeritakse ja teostatakse iga osaala kohta eraldi.
Tehnika arenemise ja töö iseloomu muutumisega on ka
ohutusprobleemid muutunud. Ohutegurid ei ole enam üksikud, kergesti
tunnistatavad ja märgatavad, uusi sünnib kogu aeg juurde. Varem
loeti ettevõtte ohutustegevuse eesmärgiks ainult paranenud ohutust
ja tervishoidu . Tänapäeva edumeelse käsitluse järgi tulevad
ohutust edendava tegevuse edud nähtavale palju laiemalt, sealjuures tootlikkuses ja kvaliteedis . Ohutuse arendamine seondub lähedalt
tootmise haldamise, töö ja äri arendamisega. Kui röögitakse
ohutuse juhtimisest, siis mõeldakse samu arendusvõimalusi, mida
kasutatakse organisatsiooni juhtimisel üldiselt: inimese, töö,
tootmisprotsessi ja keskkonna vahelised mõjud. See tähendab, et
toodangu arendamisel, tootmise planeerimisel, turustamisel,
kvaliteedi tagamisel, seadmete konstrueerimisel ja muretsemisel on
ohutusküsimused alati osa otsustusest. Ohutuse juhtimissüsteem on
osa ettevõtte juhtimissüsteemist. (2, lk 184)
Ohutustegevust tuleb küll eraldi vaadelda muust juhtimistegevusest
sel juhul, kui ohutustegevuse taset tahetakse tästa uuele tasandile.
Siis tulevad need tootmistegevuse alad, mis selgemini taset
mõjutavad, paremini esile ja neid on kergem arendada.
Ohutustegevuse edukas haldamine nõuab organisatsiooni, kes on
võimeline jälgima, millised uued ohutusmäärused puudutavad
organisatsiooni ja kuidas neid tuleb arvesse võtta ettevõtte
tegevuses. Organisatsioon peaks olema selline, et ohutusasjad saaksid
hoituks ja probleemid jõuaksid juhtkonnale teadmiseks. Üks
võimalus, kuidas ohutust saaks integreerida juhtimistegevusse, on
ühendada see kvaliteedisüsteemiga (2, lk 184).
kõikväljaselgitatud puudused tuleb kohe Riskianalüüs
Inimese igasugune tegevus on seotud riskiga. Ühel juhul on risk
suurem, teisel väiksem.
Riskianalüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis
võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka
ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust
ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta,
et see oht kunagi ei realiseeruks – ei juhtuks tööõnnetusi,
õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks tööga seotud
haigestumisi.
Riskianalüüsi võib läbi viia nii tööandja või tema esindaja
ise, kuid ta võib selle osta ka vastavalt teenusepakkujalt.
Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info
töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info
põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel
viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse
võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning
otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide
tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena
tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti
nimetataksegi töökeskkonna riskianalüüsiks (5).
Ohutuspoliitika
Ohutus on seadme või süsteemi võime funktsioneerida nii, et see ei
tekitaks tervislikku või füüsilist kahju kasutajale.
- kõiki õnnetusi saab vältida
- ohutus on osa kvaliteetsest ettvõtte juhtimistegevusest
- ohutustase vastab seadusjärgsetele minimaalnõuetele ja seda püütakse kogu aeg tõsta
- ohutustegevusse suunatakse piisavalt ressursse
- ettevõtte juhtkond vastutab ohutuse eest
- ohutustegevus ja vastutus on mõistetavad kõigil tasanditel
- ohutuspoliitikat ja –tegevust hinnatakse teatud ajavahemike järel ning tehakse kindlaks, kas tõeline tegevus vastab ohutiuspoliitika põhimõtetele
- tööohutuse piisavust tuleb hinnata audiitorkontrolliga
- kõrvaldada
- iga töötaja vastutab oma tegevuse eest ja tööohutuseeskirjade järgimine on töösuhete eeldus
- vaba aja ohutuse eest hoolitsemine on osa ohutustööst
- õnnetuste ennetamine on hea äriidee
- inimene on ohutustegevuse tähtsaim punkt.
Mõnedes maades (näiteks Usa-s) kindlustavad ettevõtted oma
töötajaid ka vaba aja õnnetuste eest (2, lk 185).
Organisatsiooni ülesanded ohutustegevuses
Organisatsiooni võtmeküsimus ohutustegevuses on, kas ohutus on
kõikide asi või hoolitsevad selle eest ainult mõned spetsialistid (töökeskkonnavolinik, töökeskkonnaspetsialistid). Ohutustegevuse
üks põhiküsimusi on ohtude kindlaksmööramine ja riskihindamine,
aga ka ohutusalase info levik, koolitus korraldamine.
Ohutuse paranemine viib sageli ka kulutuste vähenemisele, kuid nende
väljatoomine on eriti raske siis, kui sääst saavutatakse pika aja
pärast. Näiteks võib eesmärgiks seada õnnetuste arvu vähenemise
viie aasta jooksul.
Kui hinnatakse ennetava tegevuse piisavust, siis tuleb välja
selgitada, kas seadusjärgsed asjatundjad on nimetatud
(töökeskkonnavolinikud) või palgatud (töökeskkonnaspetsialistid)
ja kas tegevus ka muus osas vastab miinimumnõuetele, kas
asjatundjatel on piisav koolitus, kui sageli töökeskkonnanõukogu
koguneb, kas vajalikud mõõdistamised on tehtud, kas kasutatakse
isikukaitsevahendeid, kas töölisi kaasatakse ohutusküsimuste
lahendamisse (ib.).
Ohutuse paranemine viib sageli ka kulutuste vähenemisele, kuid nende
väljatoomine on eriti raske siis, kui sääst saavutatakse pika aja
pärast. Näiteks võib eesmärgiks seada õnnetuse arvu vähenemise
viie aasta jooksul.
Kui hinnatakse ennetava tegevuse piisavust, siis tuleb välja
selgitada, kas seadusjärgsed asjatundjad on nimetatud
(töökeskkonnavolinikud) või palgatud (töökeskkonnaspetsialistid)
ja kas tegevus ka muus osas vastab miinimumnõuetele, kas
asjatundjatel on piisav koolitus, kui sageli töökeskkonnanõukogu
koguneb, kas vajalikud mõõdistamised on tehtud, kas kasutatakse
isiskukaitsevahendeid, kas töölisi kaasatakse ohutusküsimuste
lahendamisse (2, lk 186).
Ohutuskultuuri arendamine
Ohutuskultuuri arendamises on küsimus muutuste haldamises.
Kõigepealt tuleb välja selgitada lähteolukord. Tuleb välja
arendada ohutuskultuuri mõõtevahendid. Hea ohutuskultuur sisaldab
ideed, et tervik on rohkem kui osade summa. Kui kogu töötajaskonnal
on ohutusest ühine arusaamine ja töötajaskond peab ohutust
tähtsaks, siis saadakse üksiktegevustest ohutuse parandamisel parem
tulemus. Vastasel juhul viitab halb ohutuskultuur sellele, et tervik
on väiksem kui osade summa. Kui ainult osa personalist , näiteks
ainult tööohutuse ja töötervishoiu personal, on ohutuse
parandamismeetmete rakendamisel aktiivne, ei saavutata häid
tulemusi.
Millised tegurid näitavad , kui hästi ohutustegevus organiseeritud?
Nendest räägitakse, kui tahetakse parandada ohutuskultuuri. Üldine
arusaam on see, et ohutuskultuur on nähtav osa üldisest
organisatsioonikultuurist või on tihedalt sellega seotud.
Sellisel juhul on kesksed ohutuskultuuri indikaatorid järgmised:
Organisatsiooni infoleviku tõhusus: kas tuntakse organisatsiooni erinevatel tasanditel ja eri tegevusvaldkondades ohutuse eesmärke ja vahendeid nende saavutamiseks?
Organisatsiooni õppimine: kas organisatsioon on häälestatud jätkuvaks arenguvõimaluste leidmiseks ja käsitlemiseks?
Juhtimine: kas ohutust peetakse tähtsaks? Kuidas probleeme lahendatakse?
Üldine tegevuskeskkond: milline on organisatsiooni majanduslik seisund (ib.)?
PRAKTILINE OSA
Antud ainetöö praktilise osa eesmärgiks on välja tuua
riskihindamise mõiste ja koostisosad. Riskihindamisel uurib
tööandja hoolikalt tegureid, mis võivad inimesi töökohal
ohustada. Riskihindamise eesmärgiks on selgitada välja, kas on
vigastuste või haigestumiste vältimiseks rakendatud piisavalt
ettevaatusabinõusid või kas on vaja kasutusele võtta täiendavaid
meetmeid. Tööandjale on seadusega pandud kohustus hinnata töökohal esinevaid riske.
Esmalt tuleks välja selgitada, kas tegemist on suure ohuga ja kas
rakendatud ettevaatusabinõusid riski vähendamiseks on piisavad.
Seda kontrollitakse riskihindamisel. Näiteks, ehkki elekter on
eluohtlik, on see kontoritingimustes ohutu eeldusel , et
elektriseadmed on isoleeritud ja nõuetekohaselt maandatud.
Seega on tööriski hindamise peaeesmärgiks töötajate tervise ja
ohutuse kaitsmine. See on kirjas Riskihindamisjuhendis.
Riskihindamine toimub järgmiselt vastavalt Tööinspektsiooni
nägemusele:
Selgita välja ohud.
Selgita, kes on ohustatud ja kuidas.
Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatus- abinõud on piisavad või peaks neid täiendama.
Dokumenteeri avastused.
Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid (6).
Nende sammude abil peaks suutma koostada väga hea riskihindamise,
mis võib tulevikus ära hoida nii mõnegi õnnetuse.
Iga ettevõte peab tagama oma töötajate ohutuse tööl.
KOKKUVÕTE
Käesolevas juhtimiskontrolli ainetöös uuriti siis lähemalt
teemasid ohutuse tagamiseks organisatsioonis. Ainetöö sissejuhatuse
püstitatud küsimusele, et millises nõuded kehtivad juhtkonnale,
saime vastuseks , et juhtkond peab ettevõttes läbi viima
töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist
töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise
kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest
riskidest ja varustama neid isikukaitsevahenditega. Teiseks
põhiküsimuseks olid nõuded töötajatele. Töötaja peamised
kohustused olid siis osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, järgida
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, järgida tööandja
korraldusi ja läbida tervisekontrolli, kasutada isikukaitsevahendeid
ning hoida neid ka töökorras ning teavitada viivitamatult
tööõnnetusest või tervisehäirest tööandjat. Töötaja
kohutuseks olid täita tööandja, töökeskkonnaspetsialisti,
töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku
töötervishoiu- ja tööohutusalase korraldusi.
Praktilises osas toodi välja väike kokkuvõte sellest, kuidas
teostada ettevõttes riskihindamist.
Tööohutuse riskihinnangud muutuvad üsna kiiresti seoses
tööprotsessi iseloomu muutumisega tänapäeva maailmas. Et ohutust
hoida tuleb pidevalt teostada riskianalüüse ettevõtetes ja
koolitada töötajaid. Ainult nii saame tagada ohutu keskkonna
töökohas.
VIIDATUD KIRJANDUS
Kristjuhan, Ü. Töökeskkonna kvaliteedi parandamise nüüdisaegsed probleemid.Tallinn: 2002.
Tint, P. Töökeskkond ja ohutus. TTÜ Kirjastus, 2007.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 26. Juulist 1999. // RT I 1999, 60, 616.
Alli, B.O. Töötervishoiu ja tööohutuse aluspõhimõtted. Sotsiaalministeerium, 2002. : http://osh.sm.ee/good_practice/TTO_alus_pm.pdf 16. mai 2012.
Tint, P. Riski hindamine töökeskkonnas. Tallinn: TTÜ Tööteaduse õppetool, 1997.
Tööispektsioon. Riskianalüüs. http://www.ti.ee/index.php?page=940 &, 12. mai 2012.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
109 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
caroline9
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid