inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi: · Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik; · Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter, teine korrus, lifti ei ole
13. Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Tervisepsühholoogia tähtsus tänapäeval (Sheridan, Radmacher 1992): • Sajandite jooksul on haiguste ja surma põhjused oluliselt muutunud: nakkushaiguste epideemiate asemel on arenenud riikides esiplaanile tulnud nn. elustiilihaigused (nim. ka postmodernsed või küllusehaigused), milles on tähtis osa terviskäitumisel ja seda mõjustavatel psühholoogilistel teguritel. • Muutused tervishoiusüsteemis.
Vallas, kus elab Maria. Päevategevuse teenus sotsiaalsetele riskirühmadele ja eakatele Teenuse eesmärgiks on võimaldada klientidele parim võimalik toimetulek tavapärasele sarnases keskkonnas ja aktiivne osavõtt ühiskondlikust elust, edendades ja säilitades suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsuse, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise. Teenus sisaldab klientide aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamist ja igapäevaste toimetulekuoskuste ja tegevusvõime arendamist läbi erinevate individuaal- ja rühmategevuste. Koduteenused Koduteenuse eesmärgiks on aidata kõrvalabi vajavatel vanuritel või puudega täisealistel isikutel harjumuspärases keskkonnas (üldjuhul kodustes tingimustes) igapäevaselt toime tulla. Hooldustöötaja abistab klienti toimingutes, millega isik ei ole võimeline ise toime tulema, näiteks toiduainetega ja majapidamistarvetega varustamisel, tervise- ja kütteabi korraldamisel ja teistel ühekordsetel asjaajamistel.
Ja ometi tuleks seda teha nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Inimese tervis ja heaolu vanaduses sõltuvad suurel määral sellest, kuidas ta on elanud ja mida kogenud nooruses ning keskeas. Vananemisega seotud mõisted Vananemine ja vanadus on kahetised mõisted. Mitmesugused vananemisprotsessid toovad kaasa nii positiivset kui ka negatiivset tagajärgi. Negatiivsest küljest toob vanadus kaasa mitmesuguseid kaotusi, näiteks keha jõetuks muutumist, haigusi, muutusi välimuses, tegevusvõime vähenemist, üksindust, ühiskondliku positsiooni nõrgenemist või otsest kõrvalejäetust. Positiivsete vananemisega seotud seikadena mainitakse sageli kogemuste, mitmesuguste oskuste ja tarkuse lisandumist. Vanadust võib vaadelda ka kui harmoonia ja paljude vabaduste ajajärku. Inimease elukulgu on võimalik käsitada ka kumulatiivse protsessina, millega kaasneb mitmesuguseid nähtusi. Osa neist kulutab jõuvarusid ja osa lisab neid Enamlevinud periodiseerimine
korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel ,näiteks pingsalt mõtlemine. Lisaks sellele omab õppimine ka suhtlemissfääri- tundeelu ,eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Õppijale on omane püüdmine ,et saada uusi teadmisi ja vilumuse suurendamine. Uute teadmistega saab luua süsteeme ja struktuure ning kõik uus rikastab varem õpitut. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav ,seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. Õppimise erinev käsitlus Eristatakse kahte erinevat õppimisviisi lähtuvalt erinevatest õpetustest: 1. Õppimine ,mille käigus lisatakse uusi teadmisi. Selline õppeviis käsitleb olemasolevate teadmiste ja uute seoste loomist. Toimub uute teadmiste lisandumine ja seostumine algteadmistega. Näiteks tooksin kordamise. 2. Õppimine ,mille käigus tuleb algteadmisi või nende struktuuri muuta.
esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja ulatus Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid.
lähisugulastest esineb skisoafektiivset häiret. Üldistavalt võib öelda, et skisoafektiivse häire, eriti selle depressiivse vormi prognoos sarnaneb skisofreenia prognoosiga. Bipolaarse häiretüübi kulg meenutab aga pigem raskete meeleoluhäirete prognoosi.Skisoafektiivse häire prognoos on siiski märksa halvem kui bipolaarsel meeleoluhäirel, rääkimata depressioonist. Halvale prognoosile viitavad häire perekondlikkus, häirestaadiumile eelnenud halb tegevusvõime, algus varases eas, algamine järk- järgult ja vallandavate tegurite puudumine, psühhootiliste sümptomite tugevnemine ja nende meeleolu halvendav toime ning häireperioodi pikenemine. Skisoafektiivse häirega kaasneb ka kõrge enesetappude protsent. Häire ravi on keerukas. Selles on, sõltuvalt häire tüübist, ühendatud nii meeleolihäirete kui ka skisofreenia ravi põhimõtted. Medikamentoosses ravis on üheaegselt kasutatud nii
põhjendatusele tuginedes. Füsioterapeutiline diagnoos moodustub patsiendi/ kliendi motoorse sooritusvõime uurimise ja hindamise tulemina ning esitab lühidalt kliinilisele põhjendatusele tugineva funktsionaalsete häirete, tegevuse piirangute ning ühiskonnas osaluse takistused konkreetse patsiendi/ kliendi puhul. Füsioterapeutiline diagnoos väljendub liigutuslike düsfunktsioonide terminite abil puuete, funktsionaalsete häirete ja tegevusvõime piirangute kategooriates. Füsioterapeutiline planeerimine algab sekkumise vajaduse väljaselgitamisega. Patsiendi/ kliendiga vastastikuse koostöö alusel töötab füsioterapeut välja objektiivsetele hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega. Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste
ja leevendada integratsiooniprobleeme, tõrjutust ja muud viletsust. Põhiteemad: Inimese subjektsuse kujunemine ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Toimetulek ja selle tugevdamine elukaarel, laste ja noorte sotsiaalse invaliidistumise psühhosotsiaalsetest komponentidest ning nende aitamisest, inimese sotsiaalne tegevusvõime ja ühiskonda integreerumine, indiviidi elukäigu kujundamine ning mina- ja meieidentiteedi moodustamine. Subjektiks kasvamine oludes, mis ohustavad subjektsust Sotsiaalpedagoogika on huvitatud nendest õppimis- ja kasvuprotsessidest, mille kaudu moodustub ühiskondlik teovõime ja sotsiaalne identiteet ning saavutatakse iseseisvus ja piisav eluga toimetulek. Teadmiste hankimine juhtumiuuringutest ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutusvõimalustele üldse.
o Tagada küllaldane uni öiste valude korral võimaldada puhkust päeval. o Hoolitseda naha puhtuse eest ja vajadusel abistada patsienti ning õpetada teda enesega ise toime tulema. o Selgitada sobivate jalanõude ja riiete vajalikkust. o Abistada sobivate abivahendite leidmisel js õpetada nende kasutamist. o Tagada psüühiline rahu ja toetada patsienti eneseväärikuse säilitamisel patsienti häirib teadmatus, valu, jõu langus, tegevusvõime piiratus, raskused enesega toimetulekul. 7 o Enne patsiendi haiglast lahkumist vestelda lähedastega ja õpetada neid patsiendi abistamisel toime tulema. (Sisehaigused 1996) Kasutatud kirjandus. o Jaanson, T. (1996) Sisehaigused. Käsiraamat õdedele (lk. 223-225) o Mustajoki, M. jt (2001) Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn (lk. 278-279) o Birkenfeldt, R
33. Mida nimetatakse stressiks? Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga.
Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: • hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. • halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. • Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga.
Järjest enam kasutatakse sõna ,,eakad"- positiivsem foon Eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes Väärikate ülikool Kuidas ,,eakalt" vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- Rahulolev ja tegus vanainimene... Meeldiv sotsiaalne roll Positiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul Rehabilitatsioon- ja tugisüsteemid kättesaadavaks, sh tegevusteraapia Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata peres ,,edukalt" vananeda? Räägi vanainimesega! Kuula teda! Küsi tema-argseid lugusid jne Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi! Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik
Kelle pädevuses on vajaliku abi osutamine? Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon: · Kutserehabilitatsioon on protsess, mille eesmärgiks on luua erivajadusega inimestele võimalused sobiva töö leidmiseks ja töö säilitamiseks (David Imber). · Kompleksteenus: tööalase toimetuleku parandamine, töötamist takistavate tegurite kõrvaldamine. · Näiteks: ... Kutsealase rehabilitatsiooni protsess: 1. HINDAMINE: erivajadusega inimese vajaduste, tegevusvõime ja motivatsiooni hindamine ja arendamine, teadlikkuse parandamine võimalustest, tööalaste eelistuste väljaselgitamine, koolitusvajaduse ja kutsesobivuse hindamine. Spetsiaalsed metoodikad hindamiseks. Hinnang, soovitused ja tegevuskava. 2. TÖÖLERAKENDUMISE TOETAMINE: a. Kas vajalik tööalane ümber- või täiendõpe, kutseõpe vm? b
põhjendatusele tuginedes. Füsioterapeutiline diagnoos moodustub patsiendi/ kliendi motoorse sooritusvõime uurimise ja hindamise tulemina ning esitab lühidalt kliinilisele põhjendatusele tugineva funktsionaalsete häirete, tegevuse piirangute ning ühiskonnas osaluse takistused konkreetse patsiendi/ kliendi puhul. Füsioterapeutiline diagnoos väljendub liigutuslike düsfunktsioonide terminite abil puuete, funktsionaalsete häirete ja tegevusvõime piirangute kategooriates. Füsioterapeutiline planeerimine algab sekkumise vajaduse väljaselgitamisega. Patsiendi/ kliendiga vastastikuse koostöö alusel töötab füsioterapeut välja objektiivsetele hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega. Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste
5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava
erimeelsused üle 33. Mida nimetatakse stressiks? Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Mis on eustress ja distressi erinevus? Sõnastage näide Eustress hea stress, see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel. Distress halb stress, see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine, igasugused ebaõnnestumised, kiirustamine, igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis, töötamise füüsilised tingimused, igasugune pidev ohu situatsioon, kestev võitlus või konkurentsisituatsioon, tegevusetus, füüsiline väsimuslikkus ja kurnatus. 36
ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. 22) Turvakoduteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. 26) Sotsiaaltransporditeenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema
42.Mida nimetatakse stressiks? Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. 43.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 44.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised;Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon; Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 45.Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. 33. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: . Halb stress ehk distress see on negatiivne pinge seisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanu võime halvenemise. Nt: . 35. Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine; Ebaõnnestumised; Kiirustamine; Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 36. Enamlevinud tööalased stressorid:
arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 33. Mida nimetatakse stressiks? elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes; stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab produktiivsust ja loomingulisust. Distress võib olla nt siis, kui kolitakse uude riiki ning uue kultuuri ja keskkonnaga ei suudeta kohaneda. Eustress võib üle minna distressiks! 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine Ebaõnnestumised Kiirustamine Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis
Hindamist võib käsitleda teise inimese ellu sekkumisena ja hindamise tulemus mõjutab kliendi edasist käekäiku. Artiklis on välja toodud, et hindamine peab olema protsess, võimalusel korduvtegevus. (Milner, O’Byrne 2002) , kuna esmane hindamine võib olla vale ja ei too välja kliendi tegelikud probleemid ja vajadused. Klienditöös on hindamine protsess, mis algab hindamise ettevalmistamisest ja jätkub hindamise läbiviimise ehk inimese tegevusvõime, vajaduste ja ressursside kaardistamisega. Peale hindamise läbiviimist koostatakse hinnang, püstitatakse eesmärgid, valitakse sekkumisviisid, sobivad teenused ja koostatakse põhjalik tegevuskava. Koostatud tegevuskava võib kanda hooldusplaani, rehabilitatsiooniplaani tegevuskava, sekkumiskava vms nimetust. Siinkohal aga hindamine ei lõpe – pärast perioodi, mille kestel kavandatud tegevusi ellu viiakse, järgneb tulemuste hindamine ehk teisisõnu kogu hindamisprotsess algab otsast peale
Olenevalt tingimustest on stress kas hea või halb stress 46.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 47.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 48
nõusoleku operatsiooniks. Haigel on ka õigus keelduda operatsioonist. 2. Intraoperatiivne periood hõlmab õendustegevusi haigega operatsiooni toas ja lõpeb tema ärkamistuppa viimisega. 3. Postoperatiivne periood saab alguse ärkamistoas, intensiivravipalatis või kirurgislise osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu
3 1 ÕPPIMINE Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi võidakse omandada nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal (3: 88) Õppimine on üks kohanemise liik. Inimeste puhul õppimine koosneb: a) vaatlusest, b) treeningust, c) järelemõtlemisest, et omandada teadmisi ning kujundada a) oskusi, b) vilumisi, c) hoiakuid, d) veendumusi, e) käitumisviise, d) harjumusi. Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni. Õppimine ja organismi küpsemine on seoses. Küpsemiseeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu
See põhjustab käitumist, mis on ohuks dementsusega patsiendi oma, teiste patsientide ja ka personali heaolule (Isola jt.2005: 146). 6 1.4 Kognitiivsete võimete nõrgenemine Ilmneb loogilisemalt Alzheimeri haiguse puhul, mil muutused puudutavad laialt kogu ajutegevust. Alguses on häiritud uue õppimine, lähimälu ja lisandub unustamine. Juba haiguse varajases staadiumis väheneb otsustusvõime, tegevusvõime aeglustub ja ärkvelolek ning täpsust nõudvad oskused nõrgenevad. Haigestunutel on raskusi sõnade leidmise ja arvutamisega. Alzheimeri haigust võib varases perioodis diagnoosida testidega, mida saab mõõta meenutamise raskuste, keeleliste probleemide ja tegevusvõimega. Keskastme Alzheimeri tõbe põdevate lähimälu on olematu, kõne tootmine raskendatud, nad on desorienteeritud ja neil on kujutlusvõimega probleeme. Probleemseteks muutuvad osavust nõudvad tegevused
lahendada. 32. Selgitage eustressi ja distressi erinevust? Sõnastage eluline/konkreetne näide. 1. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: uus olukord uute inimestega suhtlemisel, mis annab aga kogemust ja teadmisi. 2. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt: Liigne töökoormus. 33. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; Töötamise füüsilised tingimused; Igasugune pidev ohu situatsioon; Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus; Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 34
Stress on kestvate ja korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. Enamlevinud stressorid Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine; Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis;
harjutust ennast saab muuta. Maht: 4 kuud 45 minutit 3x nädalas Tegevuste läbiviimise protsess ja/või ajakava. Vastuvõtul tehakse kindlaks programmis osaleja tase CANTAB-I testipatareiga. Hindamise viib läbi psühholoog. Seejärel koostatakse 2 rühma, mõlemas 5 last. Tegevusterapeut viib läbi COGPACK-treeningu vastavalt ajakavale. Treeninguperioodi lõppedes tehakse uuesti CANTAB-I test hindamaks treeningu tulemusi. (Programmis osaleja tegevusvõime arendamise protsess peaks olema arusaadavalt kirjeldatud); meeskonna tegevuste, sh meeskonnatööde kirjeldus (ära tuua meeskonnatööde regulaarsus); võrgustikutöö (pereliikmed, tööandjad, sotsiaalvaldkonna teenusteosutajad nt Töötukassa, KOV jm); eesmärgi saavutamise monitoorimine ja vahehindamised. D. Tulemuste hindamine Hinnatakse CANTAB-i testipatareiga psühholoogi poolt. Hinnatakse treeningu pikendamise vajalikkust.
Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine. J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises
Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. 46. Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Eustress ehk hea stress - positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Distress ehk halb stress - negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. näide: imagine that tomorrow, you win the lottery. You have millions of dollars to do with what you will. The first thing you do is quit your job, buy a new car, and a new house. You are absolutely thrilled and cannot remember ever being this happy. Then, relatives begin to call you and tell you how desperately they need your help, how desperately they need your money
Üldistunud ärevushäirel perioodiline? Eluaegne? Postraumaatiline stressihäire Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitavad tugevat ärevust Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired Keskendumisprobleemid Hüperaktiivsus Impulsiivsus Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1% Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1 Häire teket mõjutavad nii arengulised, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid Sageli esineb koos muu psüühika häirega: Käitumishäired 30-50% Depressioon
1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele; 2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme määramiseks või isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. § 22. Puude raskusastme määramine. (1) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. (2) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) puudest tingitud lisakulud; 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. § 6. Puudega lapse toetus (1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja
On olemas tegu kui inimene vägivallaga ähvardades sunnitakse midagi tegema viscompulsiva) See on õigusvastasust välistav asjaolu. 3.Somaatilised,tavalised või pataloogilised keharefleksid.Sellised keharefleksid milles e osale teadvus.(epilepsia,põlverefleks,kramp) 4.Somnambulism.(unes kõndia) 5.Instinktiivsed kehaliigutused e. automatismid.Automatismide eriliik on õpitud e. omandatud automatism(kirjutamine,auto juhtimine) 6.Tegevusetus kui inimesel puudub tegevusvõime. s.t määramatu jõu kasutamisega on inimene muudetud liikumisvõimetuks(kinni seotud 7.Loomategu.Inimene võib kasutada looma süüteo vahendina.(ässitada koera) Süüteo objektiivne kosseis § 12 toob ära nii objektiivsed kui ka subjektiivsed süüteo koosseisu tunnused. § 12 lg 2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused
valdav enamus närvirakke elab ja funksioneerib kuni inimese surmani. Vananemine on tegelik kahe vastandiku bioloogilise protsessi dialektiline ühtsus, nende integreeritud kogutulemus: 1. ühelt poolt on vananemine organismi küpsemine, arenemine, inimese kehaliste ja psüühiliste võimete pidev täienemine. 2. teiselt poolt on vananemine aga ühtaegu ka elundite ning kudede ja psüühika taandarendamine, tema ja tegevusvõime järkjärguline alanemine. Indiviidi isikupärane tegelik vanadus sõltub sellest, milline on tema organismi evolutsiooni ( täienemine) ja involutsiooni (tandarendamine). Kulgemise ja iseärasuste alusel eristakse: - normaalset e. füsioloogilist - haiguslikku e. Pataloogilist vananemist. Inimese bioloogiline vananemine : 1. Rakkude vananemine. 2. Naha vananemine. 3. Vereringesüsteemi vananemine. 4. Hingamiselundite vananemine. 5
kopsuhaigus 25%, krooniline valu, primaarne biliaarne tsirroos, epilepsia Agorafoobia ärevus või ebamugavus kohtades, kust paanikahoo tekkimisel võiks olla raske pääseda, abi poleks kättesaadav, vältimine, tüüpilised olukorrad:rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal, bussis, rongis,autos Sotsiaalfoobia hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees, väldib või talub suure vaevaga, subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Kaasuvad häired muu ärevushäire, depressioon, uimasti- või alkoholiprobleem Kohtupsühhiaatriline ekspertiis eesmärk: hinnata uuritava psüühilist seisundit -nõusolekuta haiglasse paigutamisel -kriminaalasjas: kuriteo toimepanemisel, menetlustoimingute ajal, karistuse kandmise ajal -tsiviilasjas tehingute tegemise ajal, teovõime hindamisel, hooldusasutusse paigutamisel Ekspertiisi määrab: kohus, uurija, kui on tekkingu kahtlus subjekti psüühilises tervises.
Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) n Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade
võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne. Loeng 6 Toomas Põld 15.03.2016 Posttraumaatiline stressihäire: Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitab tugevat ärevust. Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud. Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine. Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus. Algus enne kooliiga, sümptomid erinevad keskkondades. Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%. Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1. Häire teket mõjutavad nii arengulased, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid. Sageli esineb koos muu psüühika häireda. Käitumishäired 30-50%. Depressioon, õppimishäired, keskendumishäired.
KONSENSUS – püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele 167. Stressi olemus, stressi põhjused 14) Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 1) HEA STRESS ehk EUSTRESS – positiivne pinge, mis tekib soodsates tingimustes. Stimuleeriva efektiga 2) HALB STRESS ehk DISTRESS – negatiivne pinge, mis tekib ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise 15) Enamlevinud stressorid: Suhete katkemine Igasugused ebaõnnestumised Kiirustamine Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis Töötamise füüsilised tingimused Igasugune pidev ohu situatsioon Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon Tegevusetus Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus
arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 44 Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas: 1.Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. 2.Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole , on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. Stressist üle saamine on keeruline ja lahendusi väga pole. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Tekib konformismi pideval esinemisel. Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada,
- Ärge laske enda ja teiste hinda alla 109. 10.Mis on eustressi ja distressi erinevus? 110. Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. - Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. - Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 111. 11.Millised on enamlevinud üldised stressorid? - Suhete katkemine; - Igasugused ebaõnnestumised; - Kiirustamine; - Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis; - Töötamise füüsilised tingimused; - Igasugune pidev ohu situatsioon; - Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon - Tegevusetus; - Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus. 112. 12.Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene. Meeldiv sotsiaalne roll Postiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Kuidas aidata edukalt vananeda? Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul. Rehabilitatsiooni ja tugisüsteemid kättesaadavaks Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata pere edukalt vananeda? Räägi vanainimesega, kuula teda, küsi tema-aegseid lugusid jne Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi. Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita. Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik Loeng 13.10
esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 20. Õppimine ... on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava
71. Mis on hallutsinatsioon? objektide või nähtuste tajumine, mida tegelikkuses ei eksisteeri. 72. Mis on õppimine? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemuste omandamine võib toimuda välismaailmaga kokku puutudes ja mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsessi pole iseenesest võimalik jälgida, vaid selle üle saab otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal 73. Mida tähendab õppimine tingimise teel? Õppimine tingimise teel võib olla kas klassikaline või operantne. Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Operantse tingimise puhul põhjustab õppimise vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus tuleneb alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset tagajärge 74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi?
(Punane Rist, Piirideta Arstid). o RV surveorganisatsioonid / lobistid – ELi lobby-töö USA-s; mõningad ideoloogilised organisatsioonid o RV poliitilised organisatsioonid – Europarlamendi Rahvapartei (ELi liikmesriikide konservatiivseid ja kristlik-demokraatlikke erakondi) o RV religioosseid organisatsioonid – katoliku kirikul oli aastaid tagasi üle 200 000 koguduse üle kogu maailma; märkimisväärne tegevusvõime 3 tasandil: suudab mõjutada avalikku arvamust – abordiküsimus erakordselt tegev ka puhtpoliitilisel tasandil RV tasand – paavstide suur isiklik roll, kõige mõjukam tegelane maailmas moraalses mõttes o äriorganisatsioonid – nende hulk lisaks koguarvule lõppu ühe nulli juurde; hargmaised korporatsioonid
Massaaziteraapia raviteenus (iseseisvalt või füsioteraapias), mis keskendub patsiendi tugiliikumiselundite, aga ka teiste organsüsteemide (seedeelundid, hingamiselundid, südame-veresoonkonna elundid jmt) funktsionaalsuse tagamisele. Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse)
Ei saa karistada teo eest, mida isik paneb toime vääramatu jõu või ähvarduse sunnil (ei või olla vaba tahet). Ei ole karistatavad need teod, mis on somaatilised keha refleksid, n. uneskäijad, narkoosi all olles või hüpnoosi all olles, automatismid. Kas ikka on õpitavad automatismid karistavad, nt. boksi löök või karate löök? Tegevusetus kui tegu? Oli õiguslik kohustus teatud viisil käituda, aga ei käitu ja toimub tagajärg. Võib olla puudus tegevusvõime (kinniseotud) või vääramatu jõudu tõttu. Uinutatud ka ei süüdistata. Ei ole karistatav tegu, mida paneb toime loom. Loomi ei või vastutusele võtta. Küll aga võib olla loom, kui vahend ja vastutab omanik. Loom ei ole asi, kuid temale kohaldub teatud juhtudel asjaõiguse sätted. Vaieldakse JUR tegude üle? Kas omab inimkäitumise . Praegu on tema käitumine kriminaliseeritud, tema juhid võivad toime panna kuriteod tema nimel ja huvides. Siis
- Ärevus või ebamugavus kohtades kut paanikahoo tekkimisel o Võiks olla raske pääseda o Abi poleks kättesaadav - Vältimine - Tüüpilised olukorrad: rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal, bussis, rongis, autos Kaasuvad psüühikahäired 84% - Paanikahäire - Depressioon - Jne Sotsiaalfoobia - Hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees - Väldib või talub suure vaevaga - Subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Lihtfoobia - Tugev ja põhjendamatu hirm mingi olukorra või objekti ees - Hakatakse olukorda vältima Põhilsied tüübid: loomatüüp, keskkonnatüüp, klaustrofoobia - Enamusel mitu foobiat - Sageli kaasuvad psüühikahäired – ärevushäired, depressioon, ainete väärtarvitamine - Kalduvus esineda perekonniti Üldistunud ärevus - Ülemäärane, suhteliselt püsiv muretsemine ja ärevus mitmete erinevate asjade pärast
Another important proposition is to improve the accessibility of the toilet, reconstruct the ramps. Install fencing in accordance with the standards. Finally the author does propose to investigate for further the possibility of using floating wheelchairs. Keywords: mobility impairments, wheelchair activities deprivation, people with disabilities, leisure, unevenness, health development SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Igas ühiskonnas on gruppe, kelle tegevusvõime on piiratud erinevate tervislike probleemide tõttu. Samas vajavad ka need inimesed oma emotsionaalse-, füüsilise-, psühholoogilise- ja tööalase toimetuleku parandamiseks meelepäraseid tegevusi ja rekreatiivseid teenuseid (Euroopa Komisjon, 2011). Liikumispuuetega inimeste vaba aja veetmise võimalusi on käsitletud mitmes BA ja MA töös, kus on jõutud väga huvitavate tulemusteni, mida tahan ka oma töös tsiteerida. Ühiskonnal on kohustus pakkuda kõigile,
leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. (8) Turvakoduteenus: Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada SHS § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse: 1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut; 2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
annaabi.ee 
