Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused (0)

KORDAMISEKS kevad 2018
Kontrolltöö nr 1
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? – Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud
2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? – Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused , mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.
3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe – Flegmaatik – stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik , ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas
Sangviinik – stabiilne ekstravert ; entusiastlik , sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud
Melanhoolik – neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine , kartlik
Koleerik – neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu , ärrituv, tujukas , impulsiivne, tundlik
4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest – Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita).
5. Mida nimetatakse tajuks? – psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma
6. Selgitage taju valivust – Valivus sõltub välistest faktoritest ja inimese sisemistest teguritest; teatud nähtuste või esemete eristumist teiste hulgast eraldab taju talle sobivama informatsiooni, nt valib taju mõndade kujundite puhul mõnikord ühe siis aga teise tõlgenduse ja objekti
7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide – Tajuetalon on teise inimese tõlgendamine ühiskonnas üldlevinud tüüpskeemide alusel. Nt. blond naine ei ole tark ja arukas; naine on see, kes peab süüa tegema; sama vanus inimestel, sama rahvus
8. Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide – Analoogiate kasutamise korral tõlgendatase teist isikut iseendaga sarnasuse alusel. Nt on kahel inimesel sarnane huvi reisimise vastu, see ühendab neid ja neil on lihtsam leida ühine keel ning seega esmane hinnang teisele inimesele on ka parem.
9. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage näide – Empaatia puhul elatakse sisse teise inimese sisemaailma, püütakse näha toimuvat tema seisukohalt, teda mõista ning talle emotsionaalselt kaasa elada. Nt kui on üks inimene, kellel on alati kõik hinded head, aga teine ebaõnnestub eksamil, siis oskab ta ikkagi teda mõista ja temale toeks olla.
10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide – Loogiline järeldamine on teise inimese tõlgendamine tema kohta käiva informatsiooni alusel. Nt inimene on lõpetanud ülikooli, siis usutakse, et tegu on targa ja eduka inimesega.
11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage näide – Haloefekti puhul määrab inimese üks positiivne omadus ära selle, kuidas teised teda tajuvad/tõlgendavad; esmamulje mõjutab järgnevaid hinnanguid. Nt. tööintervjuul järgnevate kandidaatide hinnang põhineb eelmiste intervjuude põhjal.
12. Selgitage JOHAR ´i akna põhimõtet – see näitab, kuidas inimene kasutab teavet enda ja teiste kohta, millised tunnused ja omadused on inimesele endale teada, millised mitte ning samuti, kuidas need tunnused on ümberolijatele teada või on need nende eest varjatud. Avatud ala ( iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (teistele teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele).
13. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? – isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isilik kogemus
14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage vähemalt üks näide. – Kognitiivne e tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmiselt
Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid
Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada: millised on inimese harjumused nädalavahetused, isiklikud soovid, plaanid jne.
15. Kuidas muuta hoiakuid?
16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. – Tunnetuslik ebakõla, mis tuleneb sellest, et on samaaegselt kaks või enamat üksteisega konfliktis olevat mõtet. Nt suitsetaja , kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki (kaks vastuolulist mõtet – suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki)
17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? – Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja osustusi erinevates situatsioonides , st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele.
18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut ? Sõnastage vähemalt üks näide. –

• Teoreetiku tüüpi inimene
  
• Ökonomisti tüüpi inimene
  
• Esteedi tüüpi inimene
  
• Sotsiaalset tüüpi inimene
  
• Poliitiku tüüpi inimene
  
• Religioosset tüüpi inimene.
  

19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. – Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet.
Abistavad ehk instrumentaalsed väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid.
Näiteks on inimese lõppväärtuseks hea tööalane saavutus, kuid selle väärtuse saavutamiseks peab inimesel olema abistavad väärtused, milleks võib olla motiveeritud töössesuhtumine, mis aitab lõpptulemust saavutada.
20. Mis on suhtlemise põhisisu? – Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon.
21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? – Sisu – väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega
Mina – tähendab teavet sõnumi edastajast; kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt
Suhe – väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes
Üleskutse ehk mõju – väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades.
22. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. – Mina kaotaja – sina võitja. Kehakeel näitab ebakindlust ja alandlikkust, ei olda oma sõnades ja tegudes kindel. „Ma pole selles kindel... Ma pole mingi asjatundja ... jne“.
23. Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. – Mina võitja – sina kaotaja. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Temale peab alati jääma õigus ja ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma.
24. Kuidas käitub ja suhtleb „ kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. – Mina võitja – sina võitja. Kehakeel näitab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid arvestab ka teiste õiguste ja vajadustega, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele.
25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? – Personaalsed barjäärid – emotsioonid , väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne.
Füüsilised barjäärid – suur vahekaugus , müra, valgus.
Semantilised barjäärid – ( semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu), suhtlemises kasutatakse sümbolitena sõnasid, pilte, kindla tähendusega tegusid.
Valikuline tajumine – näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda; inimene pöörab tähelepanu sellele, mis järeldub tema ootusest või võimendab seda; tehakse järeldusi, kui sümbolite tõlgendamisel lähtutakse faktide asemel oma isiklikust arvamusest (järeldused võivad olla aga valed)
Kultuurimõju – eri kultuuridest pärit inimesed võivad eelistada oma kultuuri teistele (kalduvad etnotsentrismi)
Tagasiside puudumine – teineteisega suhtlevad partnerid ei saa teada, kas ja kuidas sai teine inimene aru talle edastatud sõnumist
Rolliootused ja staatus – alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, et mitte minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega
26. Selgitage efektiivse tagasiside andmise põhimõtteid –

• Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
  
• Probleemide kirjeldamisel jääda mõõdukaks vältides kategooriliselt musta-valge terminoloogiat.
  
• Käitumisest tuleb rääkida seoses konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi.
  
• Pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele.’
  
• Kui on põhjust inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta.
  

27. Mida nimetatakse konfliktiks? – inimestevaheline tüli/lahkheli, mis võib tekkida olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab isikuid üksteise vastu tegutsema.
28. Millised on konstruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide. – Positiivse jõuga konfliktid, mille lahendamisel ollakse loominguline , kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis.
29. Millised on destruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide. – Negatiivse jõuga konfliktid, mis tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu.
30. Millised on vertikaalsed konfliktid? Sõnastage näide. – Tekivad organisatsioonisisese hierarhia erinevatel astmetel olevate liikmete vahel. Kõige tüüpilisemaks on alluva ja juhi vastuolud.
31. Millised on horisontaalsed konfliktid? Sõnastage näide. – Kujunevad samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Ajendiks võivad olla omavaheline sobimatus, vahendite piiratus.
32. Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused?
Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides
Võitlus – teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida
Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia
Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma
Konsensus – mõlemad osapooled saavutavad üksmeele
Probleemi lahendamine – püütakse leida tegelikku , osapooli rahuldavat lahendust ja arutletakse erimeelsuste põhjuste üle
33. Mida nimetatakse stressiks? – elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon
34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. – Hea stress ehk eustress – positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes; stimuleeriva efektiga .
Halb stress ehk distress – negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise.
Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab produktiivsust ja loomingulisust. Distress võib olla nt siis, kui kolitakse uude riiki ning uue kultuuri ja keskkonnaga ei suudeta kohaneda.
Eustress võib üle minna distressiks!
35. Millised on enamlevinud üldised stressorid ? –

• Suhete katkemine
  
• Ebaõnnestumised
  
• Kiirustamine
  
• Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis
  
• Töötamise füüsilised tingimused
  
• Pidev ohu situatsioon
  
• Kestev võitlus/konkurentsisituatsioon
  
• Tegevusetus
  
• Füüsiline väsimus/kurnatus
  

36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? –

• Ülekoormatus (liiga palju vaja teha liiga lühikese ajaga või liiga väheste ressurssidega)
  
• Töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele.
  
• Arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused.
  
• Töö käigus ei jagata piisavalt tähelepanu ja tunnustus.
  
• Töö pole piisavalt iseseisev, liiga suur kontroll ja liiga vähe iseotsustamise õigust
  
• Kelleltki ei saada toetust ja abi
  
• Ebaterve õhkkond (üksteise usaldamatus, intriigid, valitseb kalk konkurents jne)
  
• Segased rolliootused (töötajale pole selge, mida temalt oodatakse ja nõutakse)
  
• Suur vastutus
  

37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide – A-tüüpi inimesed – loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga.
B-tüüpi inimesed – rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimesele.
38. Kuidas selgitate mõistet „läbipõlemine“? – psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ja nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine.
39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis ? Sõnastage näide. –

• Juht/liider
  
• Kaaslased
  
• Isoleeritud
  
• Tõrjutud
  

Nt kui tehakse mõnda grupitööd ning ühe liikme arvamusi ning ideid ei võeta arvesse, siis võib sellel inimesel tekkida tõrjutud positsioon antud grupis.
40. Selgitage grupi arenguastmeid. – Moodustumine, kujunemine – ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Selles etapis toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine.
Tormamine, ründamine – domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid
Normaliseerumine – aktsepteeritakse arvamuse erisusi, domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt.
Toimimine, tegutsemine – grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda.
Edasisiirdumine, küpsemine – tegevustes ilmnevad lõpetamise tunnused
41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? –kriitiline suhtumine otsustesse jäetakse kõrvale ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis (grupi iga liige püüab kohandada oma arvamust selliseks , mida ta usub olevad grupi arvamus)
42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. – Mugandumine – sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Allumine grupi survele, mille tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest ja loobutakse oma tõekspidamistest. Nt ei julge inimene vastu astuda grupi arvamusele, seejuures siis nt ei julge töökollektiivis välja pakkuda enda ideid või tuua välja mõned kitsaskohad.
43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? –

• Otsustamine vastutuse puudumisel – otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemusest.
  
• Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi – võimu omav inimene otsustab grupi eest (nt direktor, juhataja). Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul.
  
• Vähemuse otsustamine – toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet)
  
• Otsustamine enamuse reeglite järgi - see lahendusviis püüab luua „võitjate“ ja „kaotajate“ koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse
  
• Otsustamine konsensuse põhimõttel – konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus väljendada oma mõtteid.
  
• Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel – kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega
  

44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad ? – Nominaalse grupi tehnika – genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust
Delfitehnika – aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades.
Ajurünnak – grupiliikmed asuvad ideid genereerima . Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et kriitika on välistatud, igasugune mõttelend on tervitatav ja tähtis on ideede hulk.
Vaba/avatud arutelu – kõik grupiliikmed saavad vabalt enda mõtteid avaldada. Peab olema grupiliider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel ja kes teeb arutelust kokkuvõtte.
45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? – Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad .
Meeskonnas võetakse eesmärk omaks kõigi liikmete poolt, liidri roll on liikuv, sünergia olemasolu. Grupist eritab meeskonda veel pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesanndele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ja sõltumine teistest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta liige ainult oma töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest (orienteeritud lõpptulemusele).
46. Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide. – meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. Koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui iga meeskonnaliige üksikuna saavutaks.
47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? –

• Avatud ideedele
  
• Suhtlemisaldis
  
• Eesmärgile orienteeritud
  
• Oma liikmeid aktsepteeritav
  

48. Millised on meeskonna arenguetapid ? –

• Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht/liider teab eesmärki ja tal on kõrgem vastutustunne. Tema ülesanne on juhtida meeskond õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad
  
• Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed valmis riskima. Toimub võistlus juhi/liidri ja liikmete ideede vahel, et välja valida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus madal.
  
• Arendamine – saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides . Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi/liidri roll pole enam nii oluline, otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks.
  
• Valmisolek – tõeline tiim . Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid, tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht/liider ei ole määratud, vaid esitatud ja aktsepteeritud liikmete poolt. Juhil/liidril pigem suunav roll.
  

49. Millised on meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi)? –
Kolm suurt rollirühma:

• Tegutsejad – peaksid olema kujundaja, elluviija, lõpuleviija rollis
  
• Suhtlejad – peaksid olema koordineerija, ressursijagaja või meeskonnatöötaja rollis
  
• Mõtlejad – peaksid olema innovaatori, hindaja või spetsialisti rollis
  

Tegutsemisele keskendunud meeskonnarollid:

• Teostaja (praktiline, usaldusväärne, muudab ideed tegevusplaanideks)
  
• Viimistleja (hoolas, kohusetundlik, lihvib ja täiustab, leiab üles vead/puudused)
  
• Kujundaja (väljakutseid esitav , töötab hästi pinge all, kaldub provotseerima)
  

Suhetele keskendunud meeskonnarollid:

• Koordineerija (küps, delegeerib edukalt, eesmärke selgitav, lükkab töö teiste kaela)
  
• Võimaluste otsija (avatud, liialt optimistlik, uurib võimalud, arendab kontakte)
  
• Meeskonnatöötaja (koostööaldis, hea kuulaja, vastasseise vältiv)
  

Mõtlemisele keskendunud meeskonnarollid:

• Innovaator (ignob ebaolulist, genereerib ideid, hea kujutlusvõimega)
  
• Hindaja (kainelt kaalutlev, strateegiline, ülikriitiline, näeb kõiki valikuvõimalusi)
  
• Asjatundija (sihikindel, pühendunud, tagab teadmised ja oskused)
  

50. Millised on meeskonna erinevad inimtüübid? –

• Intellektuaalne tüüp – ideede genereerija ja projektide väljamõtleja. Ideede ellurakendamine pole tugev külg.
  
• Praktiline tüüp – suudab ideid ellu viia ja annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu. Hindab eesmärgi teostust rohkem kui inimsuhteid.
  
• Reegleid arvestav tüüp – omane on täpsus, kohusetundlikkus, konkreetsus ja detailsus. Võib olla kuiv ja kärpida intellektuaalse tüübi ideid ja praktilise tüübi tegutsemisindu.
  
• Sotsiaalne tüüp – rolliks on luua ja hoida häid suhteid. Kujundavad firmasisest mikrokliimat, nemad on kollektiivi ühisürituste korraldajad. Nõrkuseks liigne arvestamine kaastöötajate ja klientidega.
  
• Artistlik tüüp – jagub loovust ja spontaansust, mis ergastab meeskonda. Nõrkuseks vajadus ennast pidevalt näidata ja tunnustust saada.