JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI (0)

Q: Kuidas tekib vigastus?

Vastus leiad õppematerjalist: JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas tekib vigastus?

Kadrioru Saksa Gümnaasium

JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI

Referaat
Nimi: Ann Mäekivi
Klass 11.B
Tallinn 2012

SISUKORD

Taastusravi...................................................................................................................3
1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3
1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4
1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4
1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4
2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5
2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud .........................................................................5-6
3. RAVI.........................................................................................................................7
3.1. Luumurdude ravi................................................................................................7
3.2. Füsioteraapia...................................................................................................7-8
4. Kasutatud materjal.....................................................................................................9
1.TAASTUSRAVI
1.1. Sissejuhatus
Tänapäeva arenevas ühiskonnas, kus elutempo , töö- ja olmeprobleemid, õppimise ja töö kooskõlastamine nõuavad organismilt suuri energiavarusid nii füüsilise kui psüühilises valdkonnas püstitatud ülesannete ja eesmärkide saavutamiseks, tuleb sageli ohverdada uneaega, puhkust, toitumisrežiimi ja selle kvaliteeti. Järk-järgult kutsuvad antud tegurid esile kroonilise väsimuse tausta , mille jätkuks on südameveresoonkonna, liikumis -tugiaparaadi onkoloogiliste ja teiste haiguste teke. Seoses sellega etendavad taastusravi ja selle erinevad suunad üha enam tähtsust. Nende õigeaegne ja oskuslik profülaktiline ehk ennetuslik või raviv kasutamine aitab ühiskonnaliikmel hoida või taastada toimetulekuks vajalikku elukvaliteeti. Taastumisprotsesside ja väsimuse iseloom ning nende erinevate etappide tundmaõppimine võimaldab taastusravi menetluste käigus saavutada nõutavat ravi või profülaktilist efektiivsust .

Taastusravi pedagoogilised põhimõtted

INDIVIDUAALNE LÄHENEMINE – sugu, vanus, kaal, elustiil, varem põetud haigused, geneetilised tegurid (pärilikkus), füsioloogiline eripära (selg);

TEADLIKKUS – tuleb luua positiivne psühho-emotsionaalne taust ja häälestada patsienti ravi profülaktilise menetluste eesmärgil;

JÄRK-JÄRGULISUS – maht, intensiivsus, harjutuste hulk, korduste sooritus ja harjutuste keerukuse aste;

SÜSTEMAATILISUS – taastusravi põhialus! Võib kesta mõnest nädalast kuni aastatepikkuse elust lahutamatuks osaks saamiseni . Eriti liikumis-tugiaparaadi haigusest taastumise puhul;

TSÜKLILISUS – töö ja puhkuse vaheldumine (kahe treeningu, harjutuse või seeria vahel);

HARJUTUSTE UUDSUS JA VAHELDUS – rutiin väsitab just psüühiliselt! 10-15% füüsilistest harjutustest tuleb perioodilisel vahetada või uuendada (olenevalt inimesest);

MÕÕDUKUS – koormused peavad olema mõõdukad. Ka need, mis on pikalt kestvad, peavad olema intensiivselt mõõdukad. Sõltub trauma iseloomust;

ÜLDISE JA ERIALASE TAASTUSRAVI KOOSKÕLASTAMINE – üldise ehk kogu keha hõlmava taastusravi eesmärgiks on organismi üldine tervendamine ning elundite ja süsteemide funktsioonide parandamine. Erialane ehk konkreetse piirkonna taastusravi peab taastama trauma või haiguste tagajärjel tekkinud konkreetse elundi või piirkonna häired, taastama konkreetsed liigutused ja oskused, mis on patsiendile hädavajalikud töö- või olmetingimustest toimetulekuks.
1.3. Füüsilise taastusravi vahendid

AKTIIVSED – Kõik ravikehakultuuri vormid, mitmekesised füüsilised harjutused, sportliku ettevalmistuse üksikud elemendid (kõndimine, sörkjooks, kepikõnd, jalgrattasõit, harjutused trenažööridel);

PASSIIVSED – massaaž, manuaalteraapia , füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.;

PSÜHHOREGULEERIVAD – meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus.
1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid
Täisväärtuslik soojendus – kõige olulisemad on kardiovaskulaarsed treeningud (~10-15min) ja venitused – dünaamilised, staatilised, paarisvenitused.
Ratsionaalse treeningu ülesehitus – võimalikult väikse ajamahuga teha võimalikult intensiivne treening, et mõistus püsiks värske.
Individualisatsioon – tuleb läheneda vastavalt inimtüübile.
Taastumisharjutused – ei ole põhiharjutused, et teha võõraid harjutusi, et ei tekiks rutiini (mõistus puhkab).
Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid – kõrge treenitus , füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaž, saun , seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise.
Taastumist tagava treeningu ülesehitus – variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus.
2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD
2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud
Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus .
Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd.
Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat.
Kinnise luumurru korral ei ole trauma ilmselgelt nii tõsine kui lahtise korra. Nahk luumurru kohal on terve. Siiski on jäsemes tugev valu ning murru koht läheb paiste . Kinnise luumurru paranemisaeg jääb umbes kahe nädala kuni ühe kuu vahele.
Luumurde võib liigitada ka veel stabiilseks ja ebastabiilseks murruks .
Stabiilse murru korral ei liigu murdunud luu osad, kuna tegemist on osalise murruga või luuotsad on üksteise sisse surutud. Sellised vigastused esinevad tavaliselt randme-, õla-, hüppeliigestes või puusaliigestes. Tavaliselt võib neid õrnalt käsitleda ilma vigastust süvendamata.
Ebastabiilse luumurru korral liiguvad murdunud luu otsad kergesti õigest asendist välja. Selle tulemusena tekib oht, et need võivad vigastada veresooni, närve ja elundeid. Ebastabiilsed murrud tekivad siis, kui luu on täiesti katki või ligamendid on rebenenud. Niiguseid vigastusi tuleb käsitleda väga ettevaatlikult edasise kahjustuse vältimiseks.
Kuidas tekib vigastus?
Luu murdumiseks on tavaliselt vaja märkimisväärset jõudu, kui luu ei ole kahjustatud või vana. Kuid alles kasvavad luud on nõtked ja võivad lõheneda, painduda või mõraneda. Luumurde võivad põhjustada nii otsesed kui ka kaudsed jõud. Luu võib murduda kohas, kuhu on antud tugev löök – näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud). Luumurd võib tekkida ka väänamise tulemusena.
On ka rida haigusi, mis põhjustavad luutiheduse vähenemist ning luumurrud tekivad ilma olulise traumata (näiteks osteoporoos ehk luuhõrenemine). Sagedamini vigastatav kehaosa on labakäsi. Sõrmede vigastused saadakse enamasti pallimängudes. Labajala piirkonna vigastusi põhjustab vägivaldne muljumine.
3. RAVI
3.1. Luumurdude ravi
Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil . See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega.
Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust kõrgemal ja madalamal olevad liigesed .
Kui luumurd on lahtine (esineb haav ja verejooks ) tuleb haavale asetada puhas side ja sellest sageli piisab ka verejooksu peatamiseks.
Haiglas rakendatakse ravi vastavalt sellele, kas luumurd on stabiilne (kipsravi) või ebastabiilne ( operatsioon ). Luumurru raviks valitakse tänapäeval selline meetod, et inimene paraneks võimalikult kiiresti ja tema elukvaliteet oluliselt ei kannataks.
Taastusravi
Taastusravi algab juba peale kipsi asetamist või operatsiooni. Eelkõige on tegemist ravikehakultuuriga lihastele ja liigestele.
Ravikehakultuuri aluseks on inimese liikumisvõime taastamine vastavalt sellele, millise piirkonna vigastusega on tegemist. Kahjuks tuleb aga hoiatada, et alati pole taastumine luumurru järgselt täielik.Nii näiteks võib liigesesisese luumurdude korral jääda liikuvusulatuse piiratus või isegi liigesjäikus. Samuti ei pruugi luumurd paraneda.
3.2. Füsioteraapia
Üks võimalik raviprotseduure on füsioteraapia. Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel.
Füsioteraapia protseduur koosneb:

füsioterapeutilisest hindamisest,

füsioterapeutilise diagnoosi määramisest,

teraapia planeerimisest,

sekkumisest (füsioterapeutilised käsitlusmeetodid, mis võivad olla kehaline harjutus, ravimassaazh, füüsikalise ravi protseduurid)

terapeutilise lähenemise efektiivsuse hindamisest ja tulemuste dokumenteerimisest
Füsioterapeutiline hindamine sisaldab indiviidi tegelike puuete, funktsioonihäirete, -piirangute või teiste tervisega seonduvate seisundite väljaselgitamist, hindamist spetsiifiliste objektiivsete standardiseeritud testide või mõõtmisvahendite abil ning kliinilisele põhjendatusele tuginedes.
Füsioterapeutiline diagnoos moodustub patsiendi/ kliendi motoorse sooritusvõime uurimise ja hindamise tulemina ning esitab lühidalt kliinilisele põhjendatusele tugineva funktsionaalsete häirete, tegevuse piirangute ning ühiskonnas osaluse takistused konkreetse patsiendi/ kliendi puhul. Füsioterapeutiline diagnoos väljendub liigutuslike düsfunktsioonide terminite abil puuete, funktsionaalsete häirete ja tegevusvõime piirangute kategooriates.
Füsioterapeutiline planeerimine algab sekkumise vajaduse väljaselgitamisega. Patsiendi/ kliendiga vastastikuse koostöö alusel töötab füsioterapeut välja objektiivsetele hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega.
Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste strateegiate abil teostatav protseduur, mis koosneb manuaalsest käsitlusest, funktsionaalsest harjutamisest , füüsikalise ravi meetodite kasutamisest, patsiendi/ kliendi verbaalsest või manuaalsest juhendamisest/ tagasisidest sooritusest ja kommunikatsioonist. Sekkumine võib olla suunatud ka puude, kahjustuse või funktsionaalse piirangu tekke ennetamisele, sisaldades indiviidi tervisliku seisukorra, elukvaliteedi ja/ või heaolu parandamist.
Füsioteraapia efektiivsuse hindamine on hindamise üks alaliike, mis toimub nii üksikprotseduuri efektiivsuse kui ka lühiajaliste ja pikaajaliste teraapia eesmärkide saavutamise seisukohalt. Hindamistulemused dokumenteeritakse vastavalt kokkuleppeliselt kindlaks määratud vormilistele nõuetele. Dokumenteerimine on oluline osa patsiendi/ kliendi dünaamika jälgimise ja terapeutilise käsitluse efketiivsuse hindamisest, seegao on füsioteraapia teenuse lahutamatu osa.
4. KASUTATUD MATERJAL

Esmaabi käsiraamat 2004: 150

http://www.inimene.ee

http://tervis.tostamaa.ee

http://www.fysiot.ee
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

quak Õppematerjali autor

jäsemevigastused taastusravi JÄSEMEVIGASTUSED TAASTUSRAVI füsioteraapia

Sarnased õppematerjalid

doc

Vigastused

Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI...............................

Kehaline kasvatus

doc

Taastusravi materjal

Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke

Taastusravi

doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

infektsiooni võimalus Vill: aspireerida, steriilne side Rebenenud vill: desinfitseerimine, epidermise eemaldamine, salvside 2) Ekskoriatsioon ehk marrastus - naha pindmine defekt, allasuvate kudede põrutus Ravi: puhastada mehaaniliselt (füs.lahus, 3% H 2O2), eemaldada võõrkehad, haava antiseptikumid (piiritus, kloorheksidiin), katta salvsidemega või antiseptilise mähisega 3) Naha latseratsioon ehk käristus - kudede vigastus suurem, infektsiooni teke tõenäolisem 4) Naha kontusioon ehk põrutus - naharakkude purustus, hematoom, villid, nahanekroos Ravi: steriilne side, hematoomi punktsioon vajadusel, nekroosi eemaldamine: salitsüülhappesalv, kirurgiline. Abstsessi tekkel kirurgiline ravi. 5) Pindmine põletus või söövitus Haava liigid: põrutus-, lõike-, torke-, rebimis-, sae-, laske-, hammustus- ja mürgistunud haav Lihas-kõõluse vigastused: otsene trauma: löök, rebimine, muljumine

Traumatoloogia ja ortopeedia

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi

Füsioterapeut

rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini.

Kehaline kasvatus

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed.

Spordimeditsiin

doc

Esmaabi

ettevaatlik ja ära võõrkehale suru. · Avalda haavale survet Eemalda või lõika lahti haava kohal olevad riided. (Kui ilmastikutingimused ei võimalda kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu.) Aseta haavale steriilne haavapadi või mitteebemeline padjand. Suru haavale tugevalt oma sõrmede või peopesaga. · Tõsta ja toeta vigastatud jäset Tõsta vigastatud jäse kannatanu südame tasapinnast kõrgemale. Käsitse vigastatud jäset väga ettevaatlikult, kui sa kahtlustad, et seal võib olla luumurd. Aita kannatanul pikali heita. · Aseta haavale side. Kinnita haavapadi steriilse rullsidemega kindlalt paigale. Kui veri imbub esimesest haavapadjast läbi, aseta teine haavapadi selle peale. Kontrolli regulaarselt vereringet (pulssi) sidemest kaugemal, vajaduse korral lase side lõdvemaks. · Helista numbrile 112 kiirabi kutsumiseks

Tervis

pdf

Esmaabi

ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ......................................................

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid