JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Vigastused

Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja  Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI...............................

Kehaline kasvatus

14

doc

Taastusravi materjal

Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri ­ 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS ­ toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid ­ 3 liiki! ­ pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke

Taastusravi

14

doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

infektsiooni võimalus Vill: aspireerida, steriilne side Rebenenud vill: desinfitseerimine, epidermise eemaldamine, salvside 2) Ekskoriatsioon ehk marrastus - naha pindmine defekt, allasuvate kudede põrutus Ravi: puhastada mehaaniliselt (füs.lahus, 3% H 2O2), eemaldada võõrkehad, haava antiseptikumid (piiritus, kloorheksidiin), katta salvsidemega või antiseptilise mähisega 3) Naha latseratsioon ehk käristus - kudede vigastus suurem, infektsiooni teke tõenäolisem 4) Naha kontusioon ehk põrutus - naharakkude purustus, hematoom, villid, nahanekroos Ravi: steriilne side, hematoomi punktsioon vajadusel, nekroosi eemaldamine: salitsüülhappesalv, kirurgiline. Abstsessi tekkel kirurgiline ravi. 5) Pindmine põletus või söövitus Haava liigid: põrutus-, lõike-, torke-, rebimis-, sae-, laske-, hammustus- ja mürgistunud haav Lihas-kõõluse vigastused: otsene trauma: löök, rebimine, muljumine

Traumatoloogia ja ortopeedia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi

Füsioterapeut

22

rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini.

Kehaline kasvatus

12

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed.

Spordimeditsiin

23

doc

Esmaabi

ettevaatlik ja ära võõrkehale suru. · Avalda haavale survet Eemalda või lõika lahti haava kohal olevad riided. (Kui ilmastikutingimused ei võimalda kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu.) Aseta haavale steriilne haavapadi või mitteebemeline padjand. Suru haavale tugevalt oma sõrmede või peopesaga. · Tõsta ja toeta vigastatud jäset Tõsta vigastatud jäse kannatanu südame tasapinnast kõrgemale. Käsitse vigastatud jäset väga ettevaatlikult, kui sa kahtlustad, et seal võib olla luumurd. Aita kannatanul pikali heita. · Aseta haavale side. Kinnita haavapadi steriilse rullsidemega kindlalt paigale. Kui veri imbub esimesest haavapadjast läbi, aseta teine haavapadi selle peale. Kontrolli regulaarselt vereringet (pulssi) sidemest kaugemal, vajaduse korral lase side lõdvemaks. · Helista numbrile 112 kiirabi kutsumiseks

Tervis

37

pdf

Esmaabi

ESMAABI KONSPEKT 2019 Koostas: Karin Kaigas SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ÜLEVAADE TEEMADEL ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4 Esmaabi ............................................................................................................................................... 4 Päästeahel ............................................................................................................................................ 4 Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5 KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ......................................................

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)