Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr. 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused?
Kontrolltöö nr 1
  • Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid :

  • Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused , mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.
  • Temperamenditüüpid:
    • Flegmaatik – stabiilne introvert
    • Sangviinik – stabiilne ekstravert
    • Melanhoolik – neurootiline introvert
    • Koleerik - neurootiline ekstravert

  • Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest.
    Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
    Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.
  • Tajumine восприятие on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne.
  • Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest.
  • Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (vanus, sugu, rahvus, amet, haridus , rass). Kui oleme inimese „ära määranud“, siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust .
  • Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga.
  • Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. Oсознанное сопереживание.  Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada.
  • Loogiline järeldamine kui tajumehanism – nähtavate märkide alusel järelduste ja üldistuste tegemine.
  • Haloefekt - mehhanism , mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis selles inimeses märkame meeldiva, kui kogemus oli halb – siis halba.
  • JOHAR´i akna põhimõtet.
    See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
    Suur avatud ala - Palju kogemusi ja avatud inimene.
    Suur varjatud скрытый ala - Kinnine inimene, hoidub teistele ennast avama.
    Suur pime ala - Ei taha tunnistada enda tugevusi ja nõrkusi.
    Suur tundmatu ala - Väga vähe kogemusi ja eluvõõras.
  • Hoiak предубеждение on üldine ja hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiklik kogemus.
  • Hoiak koosneb kolmest komponendist :
    • Kognitiivne komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel.
      Nt: me arvame, et võileib alati kukub võiga alla.
    • Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Nt: kui inimene üks kord tegi midagi, mis tõi kaasa halba emotsiooni, siis järgmine kord sa tuled tema juurde sama emotsioonidega.
    • Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid inimesel harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne.

  • Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada:
    • Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi
    • Argumenteerimise viisi
    • Inimese enesehinnangut

  • Kognitiivne dissonants on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge.
    Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: “Saad siis kui oma toa ära koristad.”. Mille peale laps ütleb: “Aa… mul läkski tegelikult isu üle.
  • Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised убеждения, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides , st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll.
  • Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel:
    • Teoreetiku tüüpi inimene (студенты реальных направлений)
    • Ökonomisti tüüpi inimene (люди склонные к эконгомике и деньгам)
    • Esteedi tüüpi inimene (дизайнеры, художники и тд)
    • Sotsiaalset tüüpi inimene (открытые, любящие общение)
    • Poliitiku tüüpi inimene (люди, умеющие управлять и выступать на публике)
    • Religioosset tüüpi inimene (верующие)

  • M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks:
    • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head saavutused, töö kõrge kvaliteet
    • Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töösse suhtumine, suhtlemisviisid

  • Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimeste vaheline teabe vahetuse protsess.
  • Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema sõnum, mis koosneb 4 komponendist:
    1. SISU - tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
    2. MINA - tahk tähendab teavet edastajast. Kuulaja võtab info vastu visuaalselt ;
    3. SUHTE отношение - tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes;
    4. MÕJU - tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades.
  • Alistuv stiil
    Suhtlemisskeem: mina kaotaja- sina võitja: " Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust.
  • Agressiivne stiil
    Suhtlemisskeem: mina võitja- sina kaotaja. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima. Kehakeel väljendab üleolekut превосходство, võimukust ja hoolimatust. „Sa ei tohiks seda öelda“ „Mul on õigus!“ „Ma olen kindel“
  • Kehtestav stiil
    Suhtlemisskeem: mina võitja- sina võitja. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistelе. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. „Võime leida kompromisse“ „Ma saan sind aru“ „Võime sellest rääkida“
  • Suhtlemisbarjäärid:
    • Personaalsed barjäärid ( emotsioonid , väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne.)
    • Füüsilised barjäärid (suur vahekaugus, müra, valgus.)
    • Semantilised barjäärid. Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu . Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid jne.
    • Valikuline tajumine. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mis järeldub tema ootustest või võimendab seda.
    • Kultuurimõju. Eri kultuuridest pärit inimesed eelistavad oma kultuuri teistele.
    • Tagasiside puudumine. Üks või mõlemad partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist.
    • Rolliootused ja staatus. Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse.

  • Tagasiside tähtsus:
    - Annab hinnangu tehtust
    - Aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda
    - Näitab teiste huvi
    - Tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsustunnet
    - Parandab töösse suhtumist ja töötegemist
    Efektiivse tagasiside andmise põhimõtted:
    • Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
    • Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi must-valge terminoloogiat.
    • Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga.
    • Pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele.
    • Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta.

  • Konfliktid:
    Inimeste vaheline tüli tekib tavaliselt olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel või tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema.
  • Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid on sellised konfliktid, mille lahendamisel ollakse loominguline , kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Nt: juhtide vaheline konflikt mõne organisatsiooni tegevuse kohta võiks stimuleerida konflikti osad toa uut ideid.
  • Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikus враждебный õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. Nt: alluva ja juhi konflikt võib vähenda alluva tahet hästi tööd teha.
  • Vertikaalne konflikt tekib organisatsioonisisese hierarhia eri astmetel olevate liikmete vahel. Kõige tüüpilisemaks on alluva ja juhi vastuolud.
  • Horisontaalne konflikt kujuneb samal võimutasandil asuvate organisatsiooni tasandiliikmete vahel. Nt: töötajad ei leia kompromissi kuidas tööd koos teha.
  • Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused:
    • Vältimine – püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides.
    • Võitlus – võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida.
    • Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline видиость harmoonia .
    • Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma.
    • Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele.
    • Probleemi lahendamine – püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle.

  • Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Адаптационная реакция
  • Olenevalt tingimustest on stress kas:
    Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: конкуренция заставляет работать лучше и быстрее.
    Halb stress ehk distress – see on negatiivne pinge seisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanu võime halvenemise. Nt: стресс от неудачи уменьшает желание работать.
  • Enamlevinud stressorid :
    • Suhete katkemine;
    • Ebaõnnestumised;
    • Kiirustamine;
    • Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis;
    • Töötamise füüsilised tingimused;
    • Pidev ohu situatsioon;
    • Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon
    • Tegevusetus ; бездействие
    • Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus.

  • Enamlevinud tööalased stressorid:
    • ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes;
    • töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele;
    • ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused;
    • töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
    • töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust;
    • kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata;
    • ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents );
    • segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse;
    • suur vastutus.

  • Stressiteooria seisukohast jagatakse inimesed kahte rühma:
    A-tüüpi inimesed - nad on aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, emotsionaalsed , võitleja natuuriga.
    B-tüüpi inimesed – on rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimestele.
  • Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks проявление on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus депрессия ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine.
  • Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid ja eesmärgid, kes tegutsevad koos kui ühtne tervik ning kellel on olemas meie-tunne.
    Inimese asend grupis : Juhid või liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud отклоненные.
  • Grupi arenguastmeid:
  • Moodustumine – Grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esile kerkimine.
  • Ründamine нападение – Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid.
  • Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt.
  • Tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda.
  • Küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused.
  • Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse избавиться от критического отношения к решениям ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis.
  • Konformism соответствие on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest.
  • E. Shein ´i järgi 6 peamist põhimõtet grupis otsustamisel :
    • Otsustamine vastutuse puudumisel
      Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest.
    • Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi
      Juht otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul.
    • Vähemuse otsustamine
      Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet)
    • Otsustamine enamuse reeglite järgi
      See lahendusviis püüab luua “võitjate” ja “kaotajate” koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse.
    • Otsustamine konsensuse põhimõttel
      Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid.
    • Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel
      Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega.

  • Olulisemad grupis otsustamise tehnikad:
    • Nominaalse grupi tehnika …genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust.
    • Delfitehnika …aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades.
    • Ajurünnak …grupiliikmed asuvad ideid genereerima . Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk.
    • Vaba / avatud arutelu …kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte.

  • Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused?
    • Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad .
    • Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia.
    • Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele.
    • Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis - omavaheline võistlemine.
    • Meeskond on lõpptulemusele orienteeritud.

  • Sünergia on koostöös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete üksikul toimimisel.
    Nt: töötaja ei suuda üksinda suurt projekti läbiviija, kuid terve meeskonna abil, kasutades sünergiat, võivad nad edukalt projekti läbiviija ja palju uusi lahendusi leida.
  • Changi järgi on dünaamiline meeskond:
    • Avatud ideedele;
    • Suhtlemisaldis; способный общаться
    • Eesmärgile orienteeritud;
    • Oma liikmeid aktsepteeriv.

  • Meeskonna arenguetapid:
    1. Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht, kes suunab õigesse suunda.
    2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal.
    3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides . Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks.
    4. Valmisolek – tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll.
  • Meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi):
    Tegutsejad – peaksid olema kujundaja, elluviija või lõpule viija rollis.
    • Teostaja : Praktiline, usaldusväärne, tõhus; Muudab ideed tegevusplaanideks; Organiseerib kõik vajalikud tööd; Aeglane reageerimine uutele võimalustele
    • Viimistleja: Hoolas тщательный, kohusetundlik; Sisemiselt ärev; Leiab üles vead ja puudused; Lihvib ja täiustab сглаживает и улучшает; Kaldub asjatult muretsema; Delegeerib vastumeelselt;
    • Kujundaja: Väljakutseid esitav, dünaamiline, töötab suurepäraselt pinge напряжение all; Omab motivatsiooni ja julgust takistuste ületamiseks; Kaldub provotseerima ; Haavab inimeste tundeid

    Suhtlejad – peaksid olema koordineerija, ressursijagaja, meeskonnatöötaja rollis.
    • Koordineerija: Küps зрелый, enesekindel , tunneb ära talendid; Eesmärke selgitav; Delegeerib edukalt; Võidakse näha manipuleerivana; Lükkab oma töö teiste kaela
    • Võimaluste otsija: Avatud, entusiastlik suhtleja; Uurib võimalusi ja arendab kontakte; Liialt optimistlik; Kaotab huvi pärast esmase entusiasmi möödumist
    • Meeskonnatöötaja: Koostööaldis, tähelepanelik ja diplomaatiline; Hea kuulaja, hoiab ära hõõrdumisi; Kriisiolukordades kõhklev; Vastasseise vältiv

    Mõtlejad – peaksid olema innovaatori, hindaja või spetsialisti rollis
    • Innovaator: Hea kujutlusvõimega loominguline vabamõtleja; Genereerib ideid ja lahendab raskeid probleeme; Ignoreerib ebaolulist; Liialt hõivatud efektiivselt suhtlemiseks
    • Hindaja: Strateegiline ja läbinägelik; Näeb kõiki valikuvõimalusi ning teeb õiged otsused; Puudus entusiasmist ja võimest teisi inspireerida; Võib olla ülikriitiline
    • Asjatundja : Sihikindel, algatusvõimeline, pühendunud; Tagab teadmised ja oskused, mida omavad vähesed; Panus piirdub väga kitsa alaga; Kaevub tehnilistesse üksikasjadesse

  • Meeskonna erinevad inimtüübid:
    • Intellektuaalne tüüp …on ideede genereerija ja projektide väljamõtleja, kelle eriliseks andeks on läbirääkimisi pidada. Ideede ellu rakendamine pole tema tugev külg.
    • Praktiline tüüp …suudab ideid ellu viia ning annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu. Hindab tihti eesmärgi teostust rohkem kui inimsuhteid.
    • Reegleid arvestav tüüp …on omane täpsus, kohusetundlikkus, konkreetsus ja detailsus. Vahel võib ta olla kuiv ning kärpida intellektuaalse tüübi ideid ja praktilise tüübi tegutsemisindu.
    • Sotsiaalne tüüp …rolliks on luua ja hoida häid suhteid. Nad kujundavad tavaliselt firmasisest mikrokliimat ning just nemad on ürituste korraldajad, mis viiakse läbi pärast tööaega. Nõrgaks küljeks võib olla liigne arvestamine kaastöötajate ja klientidega.
    • Artistlik tüüp …tal jagub loovust ja spontaansust, mis ergastab возбуждает meeskonda. Tema nõrkuseks võib pidada vajadust end pidevalt näidata ja tunnustust saada.
  • Vasakule Paremale
    Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #1 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #2 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #3 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #4 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #5 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #6 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #7 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #8 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #9 Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1 #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kpitsu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö-2018
    16
    docx

    Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö (2018)

    4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum ­ ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust.

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused-2019
    14
    pdf

    Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused (2019)

    4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum – ettevõtja tüüp, vajab vähem raamistikke. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused
    10
    docx

    Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused

    impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest ­ Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks? ­ psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma 6. Selgitage taju valivust ­ Valivus sõltub välistest faktoritest ja inimese sisemistest teguritest; teatud nähtuste või esemete eristumist teiste hulgast eraldab taju talle sobivama informatsiooni, nt valib taju mõndade kujundite puhul mõnikord ühe siis aga teise tõlgenduse ja objekti 7

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused
    12
    docx

    Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused

     Melanhoolik – neurootiline introvert  Koleerik - neurootiline ekstravert 3. Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest.  Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum.  Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.  Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5. Selgitage taju valivust. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 6

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine
    7
    docx

    Organisatsioonikäitumine

    stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid. 6. Selgitage taju valivust. Taju valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest. 7

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused vastused
    17
    docx

    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused/vastused

    Need kaks intelligentsuse liiki – intellektuaalne ja emotsionaalne – väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. 7. Millised on ärikeskkonna vaatlemise viisid? *Objektiivne fakt – selge, mõõdetav ja defineeritav tegelikkus *Subjektiivne fakt, mille iseloomulikud tunnused sõltuvad üksikisiku või rühma tõlgendusest ja ettekujutusest. * Keskkonna kujundamine, kus organisatsiooni ning keskkonna piir ei ole selge ning kus organisatsioon (üksikisikud ja rühmad, mis moodustavad organisatsiooni) ise loob ja defineerib keskkonda. 8. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? 1. Vaatlused 2. Juhtumite (situatsioonide) analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud ISIKUS 1. Mida väidab isiksusjoonte teooria?

    Organisatsiooniline käitumine
    Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele
    29
    docx

    Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele

    - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. Eesmärgi-orientatsioon, st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse. Sisemist kokkukuuluvustunnet liikmete vahel ei teki. · "Management by Objectives" - ühendab organisatsioonilised eesmärgid ning selle liikmete tegevuse.

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimine
    18
    docx

    Juhtimine

    meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, vaid selleks on vaja meeskonda. 3.Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. Tseremoniaalne (esindaja) roll – seostub organisatsiooni esindamisega. Juht esindab organisatsiooni külaliste vastuvõtul ja teistel pidulikel üritustel. Juhtija-eestvedaja roll – rollis vastutab juht alluvate töö motiveerimise, valiku, ettevalmistamise ja eelnevaga seotud tegevuse eest. Sidepidaja – hõlmad ühist tegevust teiste juhtidega organisatsioonis ja organisatsioonile vajalike inimestega väljaspool organisatsiooni. 4.Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide.

    Juhtimine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun