Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsioonikäitumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?
  • Mida väidab isiksusjoonte teooria?
  • Mida nimetatakse tajuks?
  • Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?
  • Kuidas muuta hoiakuid?
  • Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?
  • Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G Allport isikut kui tervikut?
  • Mis on suhtlemise põhisisu?
  • Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum?
  • Kuidas käitub ja suhtleb alistuva stiiliga" inimene?
  • Kuidas käitub ja suhtleb agressiivse stiiliga" inimene?
  • Kuidas käitub ja suhtleb kehtestava stiiliga" inimene?
  • Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid?
  • Mida nimetatakse konfliktiks?
  • Millised on konstruktiivsed konfliktid?
  • Millised on destruktiivsed konfliktid?
  • Millised on vertikaalsed konfliktid?
  • Millised on horisontaalsed konfliktid?
  • Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused?
  • Mida nimetatakse stressiks?
  • Mis on eustress ja distressi erinevus?
  • Millised on enamlevinud üldised stressorid?
  • Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
  • Kuidas kirjeldate tulenevalt stressiteooria seisukohtadest A ja B tüüpi inimeste käitumist?
  • Kuidas selgitate mõistet läbipõlemine"?
  • Milline võib olla inimesetöötaja mõtteline positsioon grupis?
  • Mida nimetatakse grupimõtlemiseks?
  • Millised on vastavalt E Sheini järgi kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel?
  • Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad?
  • Millised on meeskondade gruppide sarnasused ja erinevused?
  • Mida nimetatakse sünergiaks?
  • Milline on dünaamiline meeskond Changi järgi?
  • Missugused on meeskonna arenguetapid?
  • Millised on meeskonnaliikmete rollid Belbini järgi?
  • Millised on meeskonna erinevad inimtüübid?

Organisatsioonikäitumine
I KT
  • Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?
    Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud.
  • Mida väidab isiksusjoonte teooria?
    Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused , mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.
  • Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
    Melanhoolik – Tujukas , ärev, pessimistlik, tagasihoidlik , ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne )
    Koleerik – Agressiivne, tujukas, impulsiivne , optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne)
    Flegmaatik – Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne)
    Sangviinik – Sotsiaalne, jutukas , muretu, liiderlik , outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne)
  • Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest.
    Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
    Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.
  • Mida nimetatakse tajuks?
    Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid.
  • Selgitage taju valivust.
    Taju valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest .
  • Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide.
    Inimesed tajuvad teisi inimesi keskendudes nende vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja järgi. Näiteks tuleb tööle kandideerima ülikonnas korraliku välimusega mees.
  • Selgitage analoogiate kasutamist kui tajumehhanismi. Sõnastage näide.
    Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel. Näiteks Maril ja Pillel on mõlemal koer, ning see ühendab neid.
  • Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Näide.
    Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Liiga intensiivse kaasaelamise korral suudetakse küll teist mõista, mitte aga säilitada täit objektiivsust tema hindamisel. Näiteks Mati kaotab töö, ja Kati, kel on ka sarnane kogemus olnud, teab mida Mati tunneb.
  • Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Näide.
    Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
    Kalle saab teada, et Malle töötab väga mainekas ettevõttes raamatupidajana ning järeldab sellest, et Malle on väga hea raamatupidaja .
  • Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Näide.
    Selline tajumehhanism, kus üks väga domineeriv informatsiooni osa kellegi kohta, kujundab kogu edasise arvamuse/ tajumise . Näiteks Jüri saab teada, et Jaan on olnud vanglas , mille tõttu ...
  • Selgitage JOHAR’i akna põhimõtet.
    Avatud ala (mina tean, teised teavad), pime ala (mina ei tea, teised teavad), varjatud ala (mina tean, teised ei tea), tundmatu ala (mina ei tea, teised ei tea).
  • Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?
    Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus.
  • Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage üks näide.
    Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel, teadmistel.
    Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid.
    Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne.
  • Kuidas muuta hoiakuid?
    Vahetul kogemusel põhinevaid hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta.
  • Selgitage kognitiivset dissonantsi . Näide
    Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla – see on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge ning nõuab ebakõla leevendamise viiside otsimist. Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega.
    Otsuste tegemine/langetamine.
  • Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?
    Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides . St teatud seisundite eelistamine teistele.
  • Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut ? Sõnastage vähemalt üks näide.
    Teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalset, poliitiku ja religioosset tüüpi inimene.
    Nt: Mallele meeldivad erinevad iluga seotud asjad, sealjuures hindab ta kõrgelt kauneid portreesid (esteedi tüüpi inimene).
  • Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide.
    Selle teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid (peegeldavad soove, mida soovitakse saavutada- head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet); instrumentaalsed ehk abistavad väärtused (aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi lõpptulemuseni jõudmiseks - töösse suhtumine, suhtlemisviisid)
  • Mis on suhtlemise põhisisu?
    Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon.
  • Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum?
    Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb neljast komponentist:
    Sisu tahk – väljendatakse verbaalselt, sõnadega
    Mina tahk– tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt
    Suhte tahk – väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes
    Üleskutse ehk mõju tahk – väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades.
  • Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide.
    Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. „Ma pole sellest kindel...“; „Ma pole selles kindel...“ Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi.
  • Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide.
    Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: agressiivne ja süüdistav klient , kes teenindajat süüdistab.
  • Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide.
    Suhtlemisskeem: mina võitja, sina võitja. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Nt: Klienditeeninduses , kliendil on mingi mure või halb kogemus toote või teenusega – leitakse lahendus, mis sobib mõlemale osapoolele.
  • Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid?
    Personaalsed barjäärid, füüsilised barjäärid, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus
  • Selgitage efektiivse tagasiside andmise põhimõtteid.
  • Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt
  • Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta-valge terminoloogiat
  • Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi
  • Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele
  • Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta.
  • Mida nimetatakse konfliktiks?
    Inimeste vaheline tüli/lahkheli, mis tekib tavaliselt olukorras, kus ühe osapoole tegutsemine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema.
  • Millised on konstruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide.
    Positiivse jõuga konfliktid, nende lahendamisel ollakse loominguline ja kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Nt: klienditeeninduses ilmnes probleem, kleinte oli palju, kassasid vähe ning ei jõutud kiirelt teenindada – võeti kasutusele nutikassad
  • Millised on destruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide.
    Negatiivse jõuga konfliktid, mis tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. Nt: mehe ja naise vaheline konflikt, mis tuleneb seoses lastekasvatamisega
  • Millised on vertikaalsed konfliktid? Sõnastage näide.
    Tekib organisatsioonisisese hierarhia erinevatel tasanditel olevate liikmete vahel. Nt: Kõige tüüpilisem on alluva ja juhi vastuolud/arusaamatused
  • Millised on horisontaalsed konfliktid? Sõnastage näide.
    Tekib organisatsioonisisese hierarhia samal võimutasandil asuvate liikmete vahel. Ajendiks on omavaheline sobimatus, vahendite piiratus . Nt:poemüüjate omavaheline konflikt, mis tuleneb erinevast tööeetikast.
  • Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused?
  • Vältimine – erimeelsuste vältimine ja jäädakse probleemides neutraalseks
  • Võitlus – teineteisele vastutöötamine, tahe domineerida
  • Tasandamine – lastakse ühel osapoolele domineerida, et säilitada harmoonia
  • Kompromiss -mõlemad osapooled on nõus loobuma mingist nõudmise osast
  • Konsensus – mõlemad osapooled saavutavad üksmeele
  • probleemi lahendamine - proovitakse leida tegelikku lahendust ning arutatakse erimeelsused üle
  • Mida nimetatakse stressiks?
    Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon.
  • Mis on eustress ja distressi erinevus? Sõnastage näide
    Eustress – hea stress , see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel.
    Distress – halb stress, see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt.
  • Millised on enamlevinud üldised stressorid ?
    Suhete katkemine, igasugused ebaõnnestumised, kiirustamine, igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis, töötamise füüsilised tingimused, igasugune pidev ohu situatsioon, kestev võitlus või konkurentsisituatsioon, tegevusetus , füüsiline väsimuslikkus ja kurnatus.
  • Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
    Ülekoormatus, töö ei vasta võimetele ja/või oskustele, liigne kontroll, ebaterve õhkkond töö juures, suur vastutus.
  • Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide
    A-tüüpi inimesed – loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. Tekib pingeline olukord, Malle reageerib kiirelt ning haarab ohjad enda kätte, et olukorrast väljuda võitjana.
    B-tüüpi inimesed – vastand A-tüüpi inimestele, loomult rahulikult , reageerimine nõrgem. Tekib pingeline olukord, Jüri ei reageeri nii kiirelt, võtab rahulikult, kuna ei näe ka vajadust selleks.
  • Kuidas selgitate mõistet „läbipõlemine“?
    Psühhofüüsiline väsimusseisund – ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ja nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine.
  • Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis ? Sõnastage näide.
    Juht/liider, kaaslane ; isoleeritud; tõrjutud. Nt: Grupi moodustamisel ja ülesannete jagamisel haarab Malle kohe ohjad (liider), Kalle teeb endale määratud ülesandeid ning suhtleb teiste kaaslastega ning on abivalmis (kaaslane). Pille teeb oma ülesandeid pigem üksi ja teistega ei suhtle (isoleeritud), Jüri suhtes aga on teised grupikaaslased pigem negatiivselt meelestatud ja pigem väldivad rohket suhtlust (tõrjutud).
  • Selgitage grupi arengutasemeid.
  • Moodustamine – ühiste eesmärkide ja reeglite määratlemine, rollide jaotus ning liidri esile kerkimine
  • Tormamine/ründamine – võistluslik käitumine, konfliktid
  • Normaliseerumine – erinevuste aktsepteerimine, kompromisside loomine
  • Toimimine/tegutsemine – rollide ning ühise koostöö tähtsuse tunnetamine
  • Edasisiirdumine/küpsemine – tegevuse lõpetamise tunnuste ilmnemine.
  • Mida nimetatakse grupimõtlemiseks?
    See on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis.
  • Selgitage mõistet konformism ? Sõnastage näide.
    Konformism ehk mugandamine on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Nt: kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamistest, püüab elada, mõelda ja toimida nii nagu kõik teised.
  • Millised on, vastavalt E. Shein ´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel?
  • Otsustamine vastutuse puudumisel
  • Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi
  • Vähemuse otsustamine
  • Otsustamine enamuse reeglite järgi
  • Otsustamine konsensuse põhimõttel
  • Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel
  • Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad?
    Nominaalse grupi tehnika – palju lahendusvariante, nende hindamine avalikult
    Delfitehnika – kasutatakse inimeste arvamust küsimustike abil, kellel puudub otsene kontakt
    Ajurünnak – palju ideid, kriitikat pole
    Vaba/ avatud arutelu – igaühe mõte loeb, grupiliider teeb kokkuvõtte.
  • Millised on meeskondade gruppide sarnasused ja erinevused?
    Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp pole meeskond.
    Meeskond erineb grupist – meeskonna eesmärk on liikme eesmärk; liikuv liidri roll; vastutus otsuste ja tulemuste eest; sünergia.
  • Mida nimetatakse sünergiaks? Sõnastage näide.
    Olukord, kus tervik ületav osade summa. See tähendab, et koostööga saavutatakse rohkem kui indiviidide üksi töötamisega (2+2=5). Nt: meeskonnatöö ja nende head tulemused – jalgpall.
  • Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)?
    Avatud ideedele, suhtlemisaldis, eesmärgile orienteeritud, oma liikmeid aktsepteeriv.
  • Missugused on meeskonna arenguetapid ?
  • Käivitamine – grupp inimesi ühendatakse ühise eesmärgi nimel, tähtis liidri roll ja õige suuna leidmine, madal produktiivsus.
  • Pingutamine – aktiivsuse tõus, riskivalmidus , parima lahenduse otsimine liidri ning liikmete vahel, ebaefektiivne töö.
  • Arendamine – rollid kogemuste põhjal, liidri roll taandub, demokraatlik otsustamine.
  • Valmisolek – tõeline tiim , loov töö ning tugev koostöö, liidriroll suunav .
  • Millised on meeskonnaliikmete rollid (Belbini järgi)?
    Tegutsejad – kujundaja, teostaja , viimistleja
    Mõtlejad – innovaator, hindaja , spetsialist
    Suhtlejad – koordineerija, võimaluste otsija, meeskonnatööline.
  • Millised on meeskonna erinevad inimtüübid?
    Intellektuaalne tüüp – ideede genereerija, läbirääkija
    Praktiline tüüp – viib ideed ellu, tegutseb
    Reegleid arvestav tüüp – täpne ja kohusetundlik , võib teisi pidurdada enda detailsusega
    Sotsiaalne tüüp – heade suhete ning hea sisekliima looja, vahest liiga arvestav teiste suhtes
    Artistlik tüüp – loov ning spontaanne, ergastab meeskonda, esinemisvajadus
  • Vasakule Paremale
    Organisatsioonikäitumine #1 Organisatsioonikäitumine #2 Organisatsioonikäitumine #3 Organisatsioonikäitumine #4 Organisatsioonikäitumine #5 Organisatsioonikäitumine #6 Organisatsioonikäitumine #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ccassandra Õppematerjali autor
    Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?; Mida väidab isiksusjoonte teooria?; Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe; Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest....

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused
    10
    docx

    Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused

    KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? ­ Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? ­ Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe ­ Flegmaatik ­ stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik ­ stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik ­ neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik ­ neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused-2019
    14
    pdf

    Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused (2019)

    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiil

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö-2018
    16
    docx

    Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö (2018)

    1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast ­ neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik ­ stabiilne introvert Sangviinik ­ stabiilne ekstravert Melanhoolik ­ neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) ­ kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inim

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused
    12
    docx

    Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused

    1. Milliseid uurimismeetodeid kasutatakse organisatsioonikäitumises teaduslike tulemuste saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast:  inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.  4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – s

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimine
    18
    docx

    Juhtimine

    1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, va

    Juhtimine
    Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1
    10
    docx

    Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr. 1

    Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik ­ stabiilne introvert Sangviinik ­ stabiilne ekstravert Melanhoolik ­ neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on ps?

    Organisatsioonikäitumine
    II KT kordamisküsimused vastustega
    13
    docx

    II KT kordamisküsimused vastustega

    TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: o kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; o vigade kuhjumise vältimiseks; o kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: o omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Xxx 3. Mida nimetatakse otsustamiseks? Otsus

    Organisatsiooni juhtimine
    Organisatsiooni juhtimine KT2
    16
    pdf

    Organisatsiooni juhtimine KT2

    TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumine ja standardite mää

    Organisatsiooni juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun