"Mälu ja õppimine" referaat (2)

Tartu Raatuse Gümnaasium
Mälu ja õppimine
Referaat
Koostaja : Merilyn Martis
Klass: 11.b
Juhendaja :
Tartu 2009
Kasutatud kirjandus:

• http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine
  
• http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36731/opi_yld.pdf
  
• „Psühholoogia alused“ Juhan Sõerd
  
• „Psühholoogia Gümnaasiumile“ Tartu Ülikooli kirjastus,2002
  
• http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.ht m
  
• www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/15.%206ppimine%20ja%20m2lu.ppt
  

Õppimise olemusest
Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest. Õppimise definitsiooni võiks sõnastada nii: suunatud tegevus ,mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset püsivad muutused. Õppimine aga psühholoogilises tähenduses võib omada palju laiemat mõistet. Nimelt võib seda mõista anda kui millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel ,näiteks pingsalt mõtlemine. Lisaks sellele omab õppimine ka suhtlemissfääri- tundeelu ,eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Õppijale on omane püüdmine ,et saada uusi teadmisi ja vilumuse suurendamine . Uute teadmistega saab luua süsteeme ja struktuure ning kõik uus rikastab varem õpitut. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav ,seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel.
Õppimise erinev käsitlus
Eristatakse kahte erinevat õppimisviisi lähtuvalt erinevatest õpetustest:

Õppimine ,mille käigus lisatakse uusi teadmisi.
Selline õppeviis käsitleb olemasolevate teadmiste ja uute seoste loomist. Toimub uute teadmiste lisandumine ja seostumine algteadmistega. Näiteks tooksin kordamise .

Õppimine ,mille käigus tuleb algteadmisi või nende struktuuri muuta.
Õppemeetod ,mis on vähemalt osaliselt vastuolus ,kas olemasolevate teadmistega või
olemasoleva teadmiste struktureerimise viisiga. Toimub vanade süsteemide lammutamine ja uute loomine. Juhul ,kus tuleb algteadmisi ja struktuuri muuta on näiteks konflikti sattumine .
Õppimise ja mälu seotus
Õppimisel omandatakse kindel teadmiste süsteem , mille moodustavad paljude inimpõlvkondade kogemused. Õppimisel on põhiliseks aktiivsuseks vaimne aktiivsus ,mis avaldub taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise , ka fantaasia osalemises selles. Mälu tööd puudutavad õppimisseadused on järgmised :

Edukas omandamine oleneb aktiivsest mõttetööst materjali omandamisel. Võimalus on omandada mitmel viisil,kas tuimalt korrates või pannes tööle oma aktiivne mõtlemine. Viimasena mainitu tähendab materjalide võrdlemist ,jaotamist ja tekstist püüdmist aru saada. Parem on viimane käsitlus ,kuna siis leitakse rasked kohad ,vead ja kontrollitakse omandamise kindlust .

Tähtis on õppimishoiak ehk suunitlus .

Tõhus vahend on materjali mõtteline kavastamine. Jagatakse materjal mõttes loogilisteks osadeks ja pannakse neile nimetused. Saavutatakse mõttelised tugipunktid , mille meenutamisel meenub materjal tervikuna ja õiges loogilises järjekorras.

Hea oleks hoida tagasimõjuva häire kahjuliku mõju eest. Sel puhul on tähtis mitte õppida järjestikku sarnaseid aineid ja omandada võimalikult kindlalt materjal , võimalusel tehes vaheaeg.

Omandamine sõltub ka materjali asukohast .

„Kordamine on tarkuse ema“, see tähendab ,et kordamiste arv peaks olema küllaldane.

Ulatuslikum materjal korrata läbi tervikuna või osade kaupa ,see sõltub endast ,kuid soovitatakse viimast käitumist.

Kordamiste ajaline jaotamine või koondamine. Ajaline jaotamine annab tavaliselt paremat tulemust.
Kokkuvõtvalt aitavad need seadused omandada ja õppida paremini materjale. Oma mälu laiendades teatud viiside abil saab inimene omandada suuremaid teadmisi ja õppimisoskus paraneb .
Mälu liigid ja tüübid
Mälu tüübid jagunevad neljaks. Igal inimesel on arenenud teatud tüüp paremini kui teised. Mälu oskuslikuks kasutamiseks on vaja teada ,millist tüüpi ta on . Selle kindlaks tegemine aga ei nõua eriti suurt teadmistehulka. Mälu tüübid jagunevad :
Kuulmismälu: Paremini omandatav ,kui materjali ette loetakse . Selline inimene loeb tihti endale valjusti ette ise märkamata. Kuulmismälu omanikul on tähtis kuulata ,mida teised räägivad õppetükkidest. Kuulmismäluga õpilane peaks olema väga vaikses ruumis, kuna kõrvalised hääled segavad teda palju.
Nägemismälu: Nägemismäluga inimene omandab kõige paremini ise lugedes . Tähtis on ka kuulamisel teha märkmeid ja üleskirjutusi.
Liigutuslik mälu: Sellisel inimesel , kellel jääb hästi meelde ,kui ta on ise midagi kirjutanud või kokku pannud oma kätega. Omandamisel peaks koguaeg pliiats käes olema.
Segatüüpi mälu: Sellist mälu esineb enamikul inimestel ja tähendab ,et ühtviisi jääb meelde nii kuuldu ,nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleks kasutada kõiki eespool mainitud võtteid .
Mäluliigitamised tunnuste järgi
Esmane mäluliigitussüsteem jaguneb pikaajaliseks ja lühiajaliseks mäluks .Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega ja selle maht on piiratud. Selle mälu omandamine sõltub omakorda tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalise mälu maht võib olla piiramatu.
Teine mäluliigitussüsteemide eristus põhineb sellel ,millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving 1970.aastatel oli esimene ,kes leidis idee ,et tuleks eristada kolm mälusüsteemi :semantilist , episoodilist ja protseduurilist. Need mäluliigisüsteemid põhinevad pikaajalisel mälul ja eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist.

• Protseduurilist mälu – mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega
  
• Semantilist mälu – kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse.
  
• Episoodilist mälu – kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne).
  

Mäluga on seotud erinevad ajukoore ja aju osad. Parema ajupoolkera kahjustumisel kahjustub ruumiline ja visuaalne mälu ja vasaku ajupoolkera kahjustumisel sõnaline mälu.
Mäluga seotud häired
Inimesel võib ununeda teatud asju vahest niisama ja see ei tähenda just kindlat häiret . Kui aga ununemised on ulatuslikud ja korduvad ,siis võib tegu olla amneesiaga. Eristatakse liiga ja vaegmälu , amneesiat ehk mälulünka ,hüsteerilist amneesiat , afektiivset amneesiat ja joobes oleku mälulünki. Seni pole aga leitud ravimeid ,et mälu või õppimisoskust parendada. Mäluhäirete suurus ühiskonnas areneb üha enam ,kuna suureneva inimkonna alusel tekkib rohkem liiklusõnnetusi ,mille tagajärjeks on pea põrutused või ajurabandused .Teiseks tähtsaks põhjuseks on ka inimeste suurenev joove aastate lõikes ,mis tekitab mälulünki ja muid ajukahjustusi kuni mälu taandarenguni.
Kokkuvõte
Õppimist ja omandamist võib seletada väga erinevatel viisidel ja käistlustes. Kõige laiemalt haarab seda aga psühholoogia valdkond. Tähtis on mälu seotus õppimisega ja oskus oma mälu laiendada ,et uusi teadmisi omandada. Selleks on loodud kaheksa erinevad õppimisseadust. Inimene suudab oma õpioskust parandada ka siis , kui uurib välja oma mälutüübi ja toetub selle alustele . Mäluliigitussüsteemid ulatuvad juba kaugele ajalukku , mille töötas välja Endel Tulving . Mäluga seotud häired võivad põhjustada mitmeid kahjustusi ,aga nende vältimiseks pole veel loodud ravimeid . Suureneval inimkonnal on üha rohkem probleeme suurte katastroofidega ,mille tagajärjel tekkivad mäluhäired. Lootkem ,et kunagi leitakse ka mälu taastamiseks lahendused.
Sisukord:

Õppimise olemusest

Õppimise erinev käsitlus

Õppimise ja mälu seotus

Mälu liigid ja tüübid

Mäluliigitamised tunnuste järgi

Mäluga seotud häired

Kokkuvõte

Sisukord

Kasutatud kirjandus