Tšiili, uurimistöö (2)

Kose Gümnaasium
Uurimistöö Tšiilist
Küsimustiku alusel
I Üldandmed
Ülevaade Tšiilist
Geograafilised koordinadid :
30 00 S, 71 00 W
Tšiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tšiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tšiili naaberriikideks on Peruu ( riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago , seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tšiili peeso (CLP). Tšiili hümniks loetakse “Himno Nacional”, seaduslik kogu asub Valparaísos.
Suurimad linnad:
Santiago de Chile - 4 628 000
Vina del Mar - 319 000
Concepcion - 318 000
Kultuur
Põhja-Tšiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad . Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tšiilis cueca. Traditsionaalses muusika- ning tantsukultuuris on selgelt tajuda Hispaania mõjusid. Tšiillased kutsuvad oma riiki poeetide maaks . Gabriela Mistral oli esimene tšiillane, kes võitis Nobeli preemia. Riigi sümboliteks on Tšiili kelluke (lilla lill), kondor ja mägikits. Riigi motoks on Por la razón o la fuerza (õigluse ja jõuga/mõistuse ja väega).
Tšiili riigi vapp - ja lipp:
Tšiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes.
Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tšiilis. Lõuna-Tšiilis on ainult mõned üksikud suuremad linnad. Põhja-Tšiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses.
Geograafiline asend.
Tšiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid , indiaanlased , veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad , ja metsiku loodusega inimtühi Tšiili Patagoonia. Tšiili piirneb põhjas. Lõuna-Tšiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite , poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale . Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tšiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest. Tšiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tšiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.Tšiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Looduslikud iseärasused: üksikud maavärinad, aktiiksed vulkaanid, tsumaanid.
Läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp
Idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp
Põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp
Lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp
Lühike ülevaade looduslikest tingimustest.
pinnamood
Tšiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku- Kordiljeerid , idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tšiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tšiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tšiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua . Tšiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni.
Kõrgeimad mäed:
Ojos del Salado - 6864 m
Tupungato - 6800 m
Parinacota - 6630 m
Kliima
Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tšiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tšiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad, on levinud vahemereline kliima ja taimestik . Kaugemal lõunas muutub kliima Tulemaale lähenedes jahedamaks ja märjemaks. Reloncavi lahest lõunapool on rannajoon liigestatud suure hulga saarte ja saarestikega. See osa riigist on lausa täis külvatud saarekesi, fjorde ja järvi. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm.
Vetevõrk
Kõik jõed algavad Andidest, maa-ala kuju tõttu on jõed lühikesed, mõned siiski vee-ja energiarikkad. Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tšiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on väga palju järvi.. Peaaegu kõik algavad Andidest ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kesk-Tšiilis on tähtsaimad Aconcagua, Maipo ja Bio-Bio jõgi, põhjas, teiste hulgas Loa, Huasco ja Limari, lõunas Imperiali ja Tolteni jõgi.
Taimestik
Tšiili taimestik on kõrgusvahede ja geograafilise laiuse erinevuse tõttu üks mitmekesisemaid maailmas. Põhjas, Atacama kõrbes, taimestikku õieti polegi, kui mitte arvesse võtta ülikuivusega kohastunud kaktusi. Lõuna pool muutub taimestik poolkõrbelisemaks, keskosa orgudele lähenedes aga üha rikkalikumaks. Aconcagua jõest lõuna pool leidub vahemerelist taimestikku läbisegi troopiliste liikidega. Lõuna pool, Bio Bio jõge kuni Chiloe saareni valdab tihe märg mets- loorberite, tammede, küpresside, lõunapöökide ja teiste puudega. Veel lõuna pool, Tulemaa lähedal, on ülekaalus antarktiliste taimeliikidega stepi moodi aasad .
Loomastik
Tšiili geograafilise eraldatuse tõttu pole loomariik eriti mitmekesine, ent siingi leidub tüüpilisi Andide imetajaid - laamat, guanakot, vikunjat ja alpakat; ka puumasid, mitut liiki kohalikke hirvi ja palju linde. Päris lõunas elab rannikul ja saartel merielevantide ja hüljeste ning isegi pingviinide kolooniaid. Ja kui neil laiuskraadidel laevaekskursioonidele minna, võib mõnel aastaajal märgata hulgaliselt delfiine ja vaalasid..
Loodusvööndid
Tšiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid.
Riigi arengutase.
Tšiili SKP inimese kohta on 12400 $ ja RKP inimese kohta on 5020$. 1970 aastal oli Tšiilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100-250.Tšiili kuulub kõrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001. aastal on Tšiili arengutasemelt maailmas 39. kohal.
Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub?
Tšiili ei kuulu ühessegi tähtsasse rahvusvahelisse organisatsiooni.
Millised tuntumad rahvusvahelisd firmad on pärit sellest riigist?
Tsiili on eestkätt tuntud veinitootja,kust on pärit väga mainekad veinid . Viinamarjaistandused on väga ulatuslikud ning paiknevad suisa piirkoniti.Tšiili ongi maailmas esirindel vainitootjana. Lisaks on seal veel vase-, mineralide-, toidu-, kala-, raua- ja terase-, puidu- ja puidutoodete tööstused. Toodetakse ka transpordivarustust, tsementi ja tekstiili.
Tšiili viinamarja istanduste paiknemine, kus toimub ka veinide tootmine, vastavalt veinitootjale.
II RAHVASTIK
Kui palju inimesi elab selles riigis?
Tšiilis pole olnud suurt sisserännet ja seetõttu on rahvastik üsna ühtlane. Tšiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest.Enamik rahvast pärineb eurooplaste, eriti hispaanlaste segunemisest põliselanikega, eelkõige araukaanidega. Hiliseimast sisserändajast elab linnades arvukaid valge rahvastiku rühmi, eelkõige sakslasi ja itaallasi. Ligikaudu 6% tšiillastest on põliselanikud. Üle 80% inimestest elab linnades. Tegemist on keskmise suuruse riigiga.
Iseloomusta rahvastiku paiknemist
Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tšiili keskosas Santiago ümbruses. Põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem. Lõunaosas, aga on rahvastiku tihedus väga väike. Taolise paiknemise põhjustab see, et Tšiili lõunaosas on karm kliima, ja pealinnade ümbruses on asustatus alati mõnevõrra suurem. Võrreldes teiste selle regiooni riikidega on rahvastiku tihedus enam-vähem sama.
Iseloomusta riigi rahvastikku järgmise kava alusel:
Kui suure osa rahvastikust moodustavad alla 15 aastased?
15 aastased moodustavad kogu rahvastikust 29%.
Kui suure ossa moodustavad üle 65 aastased? Võrdle ka vanemaealiste meeste ja naiste osatähtsust.

65 aastased moodustavad kogu rahvastikust 7%. Meese ja naiste osatähtsuses väga suuri erinevusi ei ole, naised moodustavad siiski natuke suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72 aastat, naistel 78 aastat.

Tööealiseid moodustavad kogu rahvastikust 64%, töötud moodustavad aga 7% kogu rahvastikust.

83% rahvastikust elab linnades.

Tšiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga

Keskmine eluiga on küllaltki kõrge.

79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased).
Usundid Tšiilis:

III Energiamajandus
Milliseid energia-ja loodusvarasid leidub selles riigis?
Tšiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri , teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani -, plii-, tsingi-, nikli-, volframi -, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni , joodi ja keedusoola , rannakaljudel guaanot.
Tšiili impordib :

      Masinaid

      Transpordivahendeid

      Keemiasaadusi

      Metalle

   Elektriseadmeid

Kivisütt
Tšiili ekspordib:

Vaske

Puu-ja köögivilja

Keemiasaadusi

Paberit

Liha ja kala

Veine
Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse ?
Tšiili impordib energiavrusid 2005-aasta seisuga 2,152 billionit kWh.Riik kasutab energia saamiseks põhiliselt maagaasi (60%), hüdroenergiat (25%) ja süsi (15%). Erinevalt teistest Ladina-Ameerika riikidest on on Tšiili olnud võimeline tegema edukaid plaane samme energiasektoris.Riik on on edenenud piisavate hüdroenergeetiliste allikatega .Tšiili toodab elektrit 47,6 miljardit kWh aastas.
Tšiili impordib maagaasi:
6.234 miljardit m3 aastas (2005-aasta seisuga)
Tšiili oma järele jäänud maagaasi varud:
93.97 miljardit m3 aastas (1 Jaanuar 2006 –seisuga).
Millised on sinu soovitused energiamajanduse tõhustamiseks?

Energiamajanduse tõhustamiseks oleks edasi importida maavarasid teisest riikidest.Olenemata kütuse-ja maavarade hinna kallinemisest on see tõhus viis hoida kokku enda reservist .

Samuti on Tšiilis kasutusel hüdroenergia,mis on kahtlemata väga tõhus viis energia ja soojuse tootmiseks.Hüdroelektrijaama ehitamine võib küll olla kallis,aga olemasolul osutub see väga kasulikuks ning igati tõhusaks viisiks energitööstuses.

Kuna Tšiili on ranniku ääres asuv riik oleks veel järgmine võimalus võtta kasutusele tuuleenergia. Rajades tuulegeneraatorid ookeani äärde, tuulepealsele rannikule, võib see muutuda väga kasulikuks riigile.
IV Esmasektor

Riigi põllumajanduse iseloomustus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Tšiilis?

Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?
Tšiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu.

Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast.

Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tšiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud.

Mullad .

Tšiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi- gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus on keskmisest madalam ja ei soodusta looduslikult põllumaade rajamist .Kuna riik on mägine, on seal ka vulkaanilised mullad,mis ei ole viljakad . Samuti mõnedes osades on mullakiht väga õhuke, sest sinna on tekkinud värske, noor muld .

Maaparandustööd
Maade niisutamise ja kuivendamisega Tšiilis ei tegeleta, sest vastavalt regioonile pole see vajalik ja ka otstarbekas.

Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda.

Põllumajandusega on võimalik tegeleda Kesk-Tšiilis, sest seal on tasasem maastik , parem ja soodsam kliima - vahemereline kliima ja taimestik. Mujal piirkondades on looduslikud eeldused veelgi raskendatud, kuivad ja kõrbelised ning mägine.
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?

• Kapitali olemasolu.
  

Tšiilil on piisavalt vahendeid, et korraldada põllumajandusega seotud tehinguid .

• Tööjõud(kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?)
  

Enamus Tšiili rahvast leiab tööd põllumajanduslikul erialal.

• Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime-või loomakasvatusele?
  

• Peamised põllukultuurid?
  

Toode
Toodang (Tuhandetes)
Kasutatav maa (1000 ha)
Kogutoodang (kg/ha)
Suhkrupeet
2800
30
92746
Viinamarjad
2250
178
12640
Jahu
1852
420
4413
Mais
1508
134
11229
Õunad
1350
37
36986

• Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
  

Viinamarjakasvatuselt on Tšiili maailmas esimeste hulgas, kuna toodab nendest ka veini, ekspordib ning tarbib ka ise

• Liik
  Loomade arv (tuhandetes)
  Kanad
  95000
  Kalkunid
  26500
  Veisekari
  4200
  Sead
  3450
  Lambad
  3400
  Enam arenenud loomakasvatusharud (piirkonniti)?
  

Loomakasvatust eksisteerib Tšiilis vähesel määral riigi keskosas ja lõunaosas,sest seal on loomakasvatuseks sobilikud tingimised.

• Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
  

Tšiili ei ole loomakasvatuse poolest maailmas esikohal.Riik ei ole spetsialiseerunud loomakasvatusele
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?

• Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
  

Riik varustab ennast ise kalavarudega, metallimaakidega, puuviljadega, paberi-ja puutoodetega, kemikaalide ja veiniga. Toiduaineid toodab samuti, mis lähebad nii ekspordiks kui endale tarbimiseks.

• Milliseid tooteid ekspordib?
  

Riik ekspordib kalatooteid, puuvilju , veine.

• Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
  

Tšiili on ekspordi poolest maailma esimeste hulgas veini ekspordi poolest.

• Kas esineb ka põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme?
  

Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme võib tekkida seoses väetamisega, mille tagajärjel reostub vesi. Samuti segab põllumajandusega tegelemist mägine pinnamood ja kuivus.

Metsamajandus ja metsatööstus

• Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis?(%)Kas seda on vähe või palju?
  

Tšiilis on metsaalad enda alla hõivanud 45% kogupindalast.

• Mis tüüpi metsad Tšiilis kasvavad ja millised on peamised puuliigid?
  

Tšiilis kasvavad enamjaolt vihmametsad, mis asuvad troopilises osas, samuti riigi keskosas. Peamised puuliigid on seal loorber, tamm, küpress, lõunapöök ja muud liigid, mis kasvavad enamasti põõsarindes.

• Kus paiknevad suuremad metsamassiivid ?
  

Põhjas, Atacama kõrbes, taimestikku õieti polegi. Lõuna pool, Bio Bio jõge kuni Chiloe saareni valdab tihe märg mets- loorberite, tammede, küpresside, lõunapöökide ja teiste puudega.

• Milleks kasutatakse metsi Tšiilis?Arvestades riigi üldiset majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada matsamajandust –ja tööstust selles riigis.
  

Tšiilis kasutatakse metsi enamasti puutööstuses. Enamasti toodetakse tselluloosi, paberit, mööblit-mööbliosi ning töödeldakse ka vaiku.

• Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
  

Jah, olemasolebad puiduvarud rahuldavad riigi puidutarbimis vajadused täielikult.

• Kas riik ekspordib metsamaterjale või puidutooteid?
  

Tšiili ekspordib paberit ja tselluloosi. Eksporditakse enamasti Jaapanisse , Hiinasse, Lõuna-Koreasse, USA-see ja vähesel määral ka Euroopasse(Prantsusmaa, Itaalia)

• Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
  

Tšiili osa metsatööstuses ei ole suur, sest riigi puiduvarud ei ole nii suured,et suudaksid suures mahus raiet teostada ja toota. Samuti ei ole otstarbekas ka import -tooteid toota.

• Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
  

Peamised metsadega seotud probleemid Tšiilis võiksid olla metsavarade otsalõppemine, metsade kuivamine ja nende raske kättesadavus(mägine pinnamood). Samuti omab riik erilisi puuliike (küpress,pöök), mis on raiumise tõttu väljasuremisohus
Töötlev tööstus

Tööstuse areng

• Milliseid tööstuslikke tooraineid( maake ) leidub Tšiilis? Kanda konruurkaardile!
  

Tšiilis leidub vaske, kivisütt, pruunsütt, naftat ja rauamaaki

• Millised tööstusharud on esindatud ?
  

Esindatud on eeskätt lennutööstus, vasetööstus, mineraalide tööstus, toidutööstus, kala kasvatus, raua-ja terase tööstus, puidutööstus, transpordivahendite tööstus, tsemendi tööstus ja tekstiili-ja nahatööstus

• Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted?Põhjendus.
  

Suuremad tööstusettevõtted paiknevad riigi keskosas, vähesemal määral ka rannikualadel Tšiili keskosa on ainuke piirkond kus on arvestatavad tingimused nii looduslikud kui ka maastikulisd. Samas rannikualadel on parem pääsetavus maailmamerele,mis soodustab omakorda paremat võimalust transpordiks .

• Iseloomusta riigi masinatööstuse arengut.
  

Riigi masinatööstuse areng on küllaltki hea tasemel. Kuna riik impordib sisse tööstusseadmeid, toodab riik kõrgemal tasemel masinaid ja detaile.

• Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused Tšiilis?
  

Kõrgtehnoloogia arengueeldused selles riigis on positiivsed, kuna Tšiilis on juba kõrgtehnoloogilised masinatööstused, näevad arengueeldused ette, et needsamad tehased arenevad kooakõlas tänapäeva kiire tempoga.
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja milliseid impordib?

• Tšiili impordib
  

Tootmis varustust
Elektri- ja telekommunikatsiooni tarbeid
Masinaid
Transpordivahendeid
Keemiasaadusi

• Tšiili ekspordib
  

Tekstiilitooteid
Metalle
Vaske
Keemiasaadusi
Paberit ja tselluloosi
Veine
Teenindusmajandus

Transpordi iseloomustus

Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Looduslikest teguritest transpordi suhtes on kõige suuremaks probleemiks äärmiselt mägine pinnamood, kõrbete rohkus ja ka kitsas maa-ala.Samas on hea eeldus luua rannikualadele suuri sadamaid , sest riik asub Vaikse Ookeani ääres ning on meretsi kergesti ligipääsetav.
Millised transpordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ?Lühike põhjendus.
Riigi sisevedudeson kindlasti olulisel kohal auto-, raudtee -ja lennukitransport, kuna Tšiili maastik teeb muude vahenditega liiklemise väga keeruliseks. Tulus on veel ka rannalaevandus, mis tagab kaupade kiirema ja hõlpsama laialiveo. Rahvusvahelistes vedudes aga on olulisel kohalkindlasti laevandus , lennundus ja torutransport .Kuna riik ekspordis-impordib massiliselt üle maailma on vaja kvaliteetset ja pikale vahemaale mõeldud transporti.
Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset Tšiilis.

• Autotransport. Teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedam või hõredam, miks? Autoteede kogupikkus?
  

Maanteevõrk pole eriti tihe, sest see kulgeb enamasti ainult mööda Tšiili pikiorgu, aga kõik linnad ja asulad on hästi ühendatud. Tšiilis on maanteid 79605 km, neist asfalteerituid 16080 km (sealhulgas ka Panameerika autotee 3455 km pikkune lõik).

• Raudteetransport .Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudtee kogupikkus. Iseloomusta arengut.
  

Raudteid on 8185 km ja tihedus on 8-20 km 1000 km2 kohta. Tšilil on raudteeühendus Argentiina ja Boliiviaga. Raudtee areng ei ole kindlasti hea tasemel, kuna napib varustust ja vahendeid.

• Siseveetransport. Milline võiks olla jõetranspordi tähtsus? Millised jõed on kanalitega ühendatud?
  

Jõetranspordi tähtsus pole eriti suur. Jõgesid kasutatakse enamasti turismiobjektidena. Mägijõgedest süsta või kummipaadiga allasõitu e rafting’ut kasutatakse samuti turismilõksuna. Kanalitega pole ühendatud ükski jõgi.

• Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes.Kanda kontuurkaardile.
  

Meretranspordi teel toimuvad põhilised rahvusvahelised eksport -importveod. Põhilised kaubateed kulgevad meretsi. Riigisisesed veod toimuvad mööda rannikut, kohaliku kauba transpordina.

• Õhutransport. Tähtsus riigisisestes vedudes. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid.
  

Reisiliiklusel on õhutransport olulisel kohal. Tšiili suurim lennuliinide sõlmpunkt on Santiago, kus on 1-5 miljonit reisijat aastas.
Tšiili pealinna Santiagosse on võimalik lennata pea igast suuremast Euroopa riigi pealinnast. Lennureis kestab olenevalt vahemaandumistest üle ööpäeva.

• Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini?Kui palju kulub selleks aega?
  

Eestist on kõige kiiremini võimalik Tšiilisse jõuda lennukiga(reis ümberistumistega),milleks kulub ligi 24h.

• Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada?Kui palju kulub selleks aega?
  

Tšiili sõiduks kõige otsem transpordivahend on lennuk.Muude transpord liikidega oleks väga palju ebamugavusi just ümberistumiste tõttu. Kui aga kasutada sõiduvahendiks laeva, kuluks selleks arvatavasti aega ligi mitu päeva.

Turismi iseloomustus

• Kas Tšiili on tuntud turismimaa ?
  

Tšiili on tuntud turismimaa,mis meelitab ligi turiste oma omapäraste väljavaadete poolest. Tšiili pakub turistidele väga atraktiivseid puhkuseveetmise võimalusi, alustades päevitamisest rannikualal, lõpetades suusatamisega mägedes. Samuti on sealne loodus imeilus ning pakub seega võimalusi vaatamisväärsustega tutvumiseks.

• Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
  

Tšiili on üks maailma omapärasemaid riike just oma looduse ja mitmekesisuse poolest. Tšiilis oleks võimalus võõrustada veel väga erinevaid turismiliike, näiteks suusaturism ja juba niigi levinud puhkuseturism. Kuna riik on juba keskajast tuntud veinitootja, meelitab alkoholitööstus iga aasta ligi tuhandeid turiste üle maailma.

• Milliseid piirkondi ja kohti külastatakse Tšiilis tõenäoliselt kõige enam?
  

Tõenäoliselt külastatakse kõige enam pealinna Santiagot ja Põhja-Tšiilis asuvat Atacama kõrbe, mis on maailma üks huvitavamaid looduslikke vaatamisväärsusi .

• Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
  

Eesti turismifirmad pakuvad sellesse riiki reise. Turismigrupid saadetakse enamjaolt riigi pealinna ,Santiagosse, mis asub riigi keskosas ja ka keskustesse rannikualadel. Kultuurireisina korraldatakse ka matku looduses ja lähiümbruses(mööda rannikuala ).

• Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
  

Turism moodustab Tšiili sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 35%.
Geograafia
Joonista peast oma riigi kaart 1 ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga .

• Milles eksisid?
  

Eksisin joonistades eelkõige täpsete riigi kontuuride joonistamisega.Arvatavasti jäid kahe silma vahele osad poolsaared või muutusid paberile pannes poole laugemaks.

• Mis võiks olla eksimuse põhjuseks?
  

Eksimuse põhjuseid on raske nimetada, kuid ennekõike näen probleemiks ebatäpset visuaalmälu ning võimet antud kujutist täiesti 100%-lise korrektsusega paberile panna.
Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel.
Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid ; asend mere suhtes.
Tšiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tšiili Patagoonia. Tšiili piirneb põhjas. Lõuna-Tšiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tšiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest. Tšiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tšiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat. kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tšiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Tšiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid. Tšiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni.
Iseloomusta riigi kuju.
Tšiili on väga pikk ja kitsas, mis kulgeb möödaVaikse Ookeani rannikut.
Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid.

• Asend algmeridiaani suhtes:
  

läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp
idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp

• Asend ekvaatori suhtes :
  

põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp
lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp
Santiago koordinadid on 33°27′0″S 70°40′0″W.
Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel.
Pealinna Santiago kaugus Kosele(koduasulale) lähmimast linnast (Tallinnast) on 15500 kilomeetrit.Eesti ja Tšiili kellaaja erinevus on 6 tundi, maailmaaeg -4.
Maa kui süsteem
Iseloomusta riigi pinnamoodi .
Tšiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tšiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tšiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tšiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. Tšiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni

• Läbilõige Tšiili pinnamoest laiuskraadide kaupa
  

Läbilõikel on näha, et 20 (lõuna) laiuskraadi juures on lauget pinnast piirkonnas vähe.Domineerib Andide mäestiku kõrgendik.Mäeseserva üleminek on suhteliselt järsk.
25. (lõuna) laiuskraadi juures muutub madala ja kõrge üleminek veelgi järsemaks. On näha, et mäestik on samuti kõrgm ning ookeani äär kulgeb sujuvalt sügavamale
30. (lõuna) laiuskkraadi juures on maastiku vaheldumine märksa elavam. Kõrguse poolest näeme,et tegemist on kõrgeima tipuga Tšiilis (6864 m) ning sellevõrra on jällegi järsem ka rannikuala.
36. (lõuna) laiuskraadi juures hakkab maastik järjest laugemaks muutuma ning ka mäestiku kõrgus kahaneb.
40. (lõuna) laiuskraadi juures on pinnas juba päris tasane ning mäestik on samuti madalam. Mäestiku ja madaliku üleminekul on näha suuremat süvikut.
Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud , mäestikud
- Tasandikud
-Madalikud
- Mäestikud - Andide mäestik
- Kõgreimad tipud:
„Ojos del Salado - 6864 m“
„Tupungato - 6800 m „
„Parinacota - 6630 m „
Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm).
Pinnamood mõjutab majandustegevusi väga tugevalt, sest riik kulgebki mööda mäestikku ning igasugune transport on igas olukorras nii või teisiti raskendatud.Transport kannatab samuti keerulise maastiku käes, nimelt on raske rajada erinevaid teid ning hoida pidevat transportühendust teiste linnade või piirkondadega. Turism, seevastu õitseb. Üle maailma rännatakse kokku Tšiili, et näha uskumatuid vaateid, mis avanevad riigi erinevates paikades.
Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
Pinnavormidest tuleks kõige märkimisväärsemak lugeda Andide mäestikku, mis on tekkinud Naza laama ja Lõuna-Ameerika laama kokku saamisest.Andide mäestik on kujunenud kurrutuse teel Lõuna-Ameerika laamal.Välisjõuduse kujundatud pinnavorme on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel, mõjutades mäestike vorme ning massiivsust.
Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
Tšiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot.
Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne).
Riik asub Lõuna-Ameerika laama ( mandriline ) ja Naza laama (ookeaniline) äärealal.Kuna riik kulgeb mööda rannikuala, jääb ta täpselt nii ühe kui ka teise piirkonda.
Kas riigis esineb maavärinaid?
Riigis esineb väga palju maavärinaid, sest Tšiili asub mandrilise ja ookeanilise laama kokkusaamispiirkonnas ja antud nähtus põhjutab tihti maavärinaid ja vulkaanipurskeid.

• Välja on toodud maavärinakaart, kus on hästi näha sagedasi maavärinaid. Selle kaardi põhjal saab teha ka järelduse laamtektoonikast ning selle paiknemisest.
  

Kliima
Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju.
Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tšiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tšiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad, on levinud vahemereline kliima ja taimestik. Kaugemal lõunas muutub kliima Tulemaale lähenedes jahedamaks ja märjemaks. Reloncavi lahest lõunapool on rannajoon liigestatud suure hulga saarte ja saarestikega. See osa riigist on lausa täis külvatud saarekesi, fjorde ja järvi.
Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond .
Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm.
Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)?
Tšiili kliimat mõjutab tugevalt tema asend ookeani suhtes - Vaikselt Ookeanilt tuleb külm Peruu hoovus , mis muudab kliimat pisut jahedamaks.
Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?
Aastane sademete hulk Tšiilis (300-400 mm ) ja Eestis (500-700 mm) ei erinegi nii tugevalt. Maailmamastaabis võiks öelda, et sademed on enam-vähem tasakaalus. Sarnasused tulevad sisse ehk meie asukohast põhjapool ning Tšiili asend mere suhtes,mis muudab kliima siiski niiskemaks.
Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid.
Tsiili on nimetatud üheks väga kõrge õhu saastusega riigiks, kuna pealinnas, Santiagos elab kokku 5 millionit inimest. Väga sageli tuleb Santiagos ette hingamisteedega seotud haigusi just tingituna õhu liigsest saastumisest. Kõige kriitilisem aeg on talv, kus tuule ja vihma tase on aastaaegadest kõige madalam.Kuna riik on maailmas esikohal vasetööstuses, lisaks mõjutavad ka teised tööstuslikud ettevõtted saastusega seotud probleeme. Õhu saaste ei piirdu ainult keemiliste elementide sisaldusega, vaid lisaks tekitab ka tänavatolm raskemaid kahjustusi atmosfäärile.
Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.
Maavärinad

• 1730.07.08 - Valparasio, Tšiili - M 8.7
  
• 1835.02.20 - Concepcion, Tšiili - M 8.2 hukkunuid 500
  
• 1868.08.13 - Arica, Peruu (nüüd Tsiili) - M 9.0 hukkunuid 25,000
  
• 1877 .05.10 - Offshore Tarapaca, Tšiili - M 8.3 Fhukkunuid 34
  
• 1906.08.17 - Valparaiso, Tšiili - M 8.2 hukkunuid 3,882
  
• 1922.11.11 - Tšiili-Argentiina Piir - M 8.5
  
• 1928.12.01 - Talca, Tšiili - M 7.6 hukkunuid 225
  
• 1939.01.25 - Chillan, Chile - M 7.8 Hukkunuid 28,000
  
• 1943.04.06 - Illapel - Salamanca, Tšiili - M 8.2 Hukkunuid 25
  
• 1960.05.21 - Arauco Peninsula, Tšiili - M 7.9
  
• 1960.05.22 - Tšiili - M 9.5 Hukkunuid 1,655
  
• 1965.02.23 - Taltal, Tšiili - M 7.0 Hukkunuid 1
  
• 1965.03.28 - La Ligua, Tšiili - M 7.4 Hukkunuid 400
  
• 1971 .07.09 - Valparaiso region , Tšiili - M 7.5 Hukkunuid 90
  
• 1985.03.03 - Valparaiso, Tšiili - M 7.8 Fatalities 177
  
• 1998.01.30 – Põhja-Tšiili rannikuala - M 7.1
  
• 2002.06.18 - Tšiili -Argentiina piiriregioon - M 6.6
  
• 2003.06.20 – Kesk rannik , Tšiili - M 6.8
  
• 2004.05.03 - Bio-Bio, Tšiili - M 6.6
  
• 2005.06.13 - Tarapaca, Tšiili - M 7.8 Hukkunuid 11
  
• 2007.11.14 - Antofagasta, Tšiili - M 7.7 Hukkunuid 2
  
• 2007.12.16 - Antofagasta, Tšiili - M 6.7
  
• 2008.02.04 - Tarapaca, Tšiili - M 6.3
  

Veekogud
Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.
Üldhinnang Tšiili veevarudele on üllatavalt hea. Teadagi asub seal maailma kuivem koht- Atacama kõrb, kuid see ei anna alus arvamusele,et kogu riik kannataks põua all. Veevarud varieeruvad pinnakoguveest jõgede, lumesulaveeni.Varud ning vee puhastamine on kirjeldatud kui kõrgetasemelist kvaliteeti.
Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tšiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on väga palju järvi. Kesk-Tšiilis on tähtsaimad Aconcagua, Maipo ja Bio-Bio jõgi, põhjas, teiste hulgas Loa, Huasco ja Limari, lõunas Imperiali ja Tolteni jõgi.
Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?
Kõik jõed algavad Andidest, ja suubuvad Vaiksesse ookeani maa-ala kuju tõttu on jõed lühikesed, mõned siiski vee-ja energiarikkad.
Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast ?
Jõgede veetaseme kõikumine Tšiilis on väga väike,sest riigis on üldiselt kuivemapoolsem kliima.
Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
Jõgedel suuremaid ja märkimisväärseid üleujutusi ei esine.
Nimeta selle riigi suuremaid järvi.
Tšiili mõned järved on maailma suurimad, sest nad asetsevad vulkaanide lähedal. Järved moodustavad siusa järvistuid, nagu näiteks Futaleufu orus.

General Carrera Lake
970 km² of the lakes total 1,850 km² are in Chile

Llanquihue Lake
860 km²

O' Higgins Lake
529 km² of the lakes total 1,058 km² are in Chile

Ranco Lake
442 km²

Presidente Ríos Lake
352 km²

Greve Lake
240 km²

Rupanco Lake
223 km²

Todos los Santos Lake
178.5 km²

Villarrica Lake
176 km²

Cochrane Lake
175.25 km² of the lakes total 271 km² are in Chile

Puyehue Lake
156 km²

Laguna del Laja
128.1 km²

San Rafael Lagoon
123 km²

Calafquén Lake
120.6 km²

Panguipulli Lake
116 km²

Yelcho Lake
110 km²
Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?
Tšiilis kasutatakse pinnaveekogude vett enamasti põllumajanduses, tööstuses ning kodumajapidamistes.
Põllumajanduses kasutatakse vett ennekõike niisutustöödeks, vähemal määral karjaloomade üleval pidamiseks. Arvesse võetakse ka kalakasvatust ning vähemal määral toimivaid harusid põllumajanduses.
Majapidamiste näitajad arvestatakse kokku joogivee tarbimisega kodudes ning ka munitsipaalkulutustega.Samamoodi lähevad sinna alla ka näiteks haiglate ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veeteenused( wd-d, autopesulad , jne).
Tööstuses lähevad kokku masinatööstuse töötmistehased, energia tootmine, kaupade-masinate puhastamine ja pesemine. Lisaks kasutatakse suurel määral vett ka tootmises

• Diagrammil pinnaveekogude kasutus oluliste valdkondade kaupa.Protsentuaalsed näitajad.
  

Kas on probleeme veekogude puhtusega?
Veekogude puhtusega probleeme ei esine.Küll aga puhastatakse vett kasutuseks veepuhastusjaamades.
Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?
Riigis on laevatatavaid veekogusid.Suuremad jõed nagu Loa ja Bío-Bío, lisaks veel teisedki suuremad jõed. Majanduses on need veeteed väga olulised.Kuna pinnamood on mägine, saab veeteede kaudu vedada kaupu ja ka inimesi sisemaale lähemale.
IV Esmasektor

Riigi põllumajanduse iseloomustus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Tšiilis?

Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?
Tšiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu.

Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast.
Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tšiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud.

Mullad.
Tšiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus on keskmisest madalam ja ei soodusta looduslikult põllumaade rajamist.Kuna riik on mägine, on seal ka vulkaanilised mullad,mis ei ole viljakad. Samuti mõnedes osades on mullakiht väga õhuke, sest sinna on tekkinud värske, noor muld.

Maaparandustööd
Maade niisutamise ja kuivendamisega Tšiilis ei tegeleta, sest vastavalt regioonile pole see vajalik ja ka otstarbekas.

Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda.
Põllumajandusega on võimalik tegeleda Kesk-Tšiilis, sest seal on tasasem maastik, parem ja soodsam kliima - vahemereline kliima ja taimestik. Mujal piirkondades on looduslikud eeldused veelgi raskendatud, kuivad ja kõrbelised ning mägine.
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?

• Kapitali olemasolu.
  

Tšiilil on piisavalt vahendeid, et korraldada põllumajandusega seotud tehinguid .

• Tööjõud(kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses?)
  

Enamus Tšiili rahvast leiab tööd põllumajanduslikul erialal.

• Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime-või loomakasvatusele?
  

• Peamised põllukultuurid?
  

Geograafia
Joonista peast oma riigi kaart 2 ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga.

• Milles eksisid?
  

Eksisin joonistades eelkõige täpsete riigi kontuuride joonistamisega.Arvatavasti jäid kahe silma vahele osad poolsaared või muutusid paberile pannes poole laugemaks.

• Mis võiks olla eksimuse põhjuseks?
  

Eksimuse põhjuseid on raske nimetada, kuid ennekõike näen probleemiks ebatäpset visuaalmälu ning võimet antud kujutist täiesti 100%-lise korrektsusega paberile panna.
Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel.
Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes.
Tšiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tšiili Patagoonia. Tšiili piirneb põhjas. Lõuna-Tšiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused. Lõuna-Tšiili on tuntud oma metsade ning alpiaasade poolest. Tšiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tšiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat. kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tšiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Tšiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja okasmetsa vööndid. Tšiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni.
Iseloomusta riigi kuju.
Tšiili on väga pikk ja kitsas, mis kulgeb möödaVaikse Ookeani rannikut.
Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid.

• Asend algmeridiaani suhtes:
  

läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp
idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp

• Asend ekvaatori suhtes :
  

põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp
lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp
Santiago koordinadid on 33°27′0″S 70°40′0″W.
Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel.
Pealinna Santiago kaugus Kosele(koduasulale) lähmimast linnast (Tallinnast) on 15500 kilomeetrit.Eesti ja Tšiili kellaaja erinevus on 6 tundi, maailmaaeg -4.
Maa kui süsteem
Iseloomusta riigi pinnamoodi.
Tšiili pinnamood on mägine, loomulikult näeb sellel 4300 kilomeetrit pikal maaribal eripalgelisi maastikke.Eristuab kolm põhja-lõuna sihilist piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tšiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tšiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tšiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. Tšiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni

• Läbilõige Tšiili pinnamoest laiuskraadide kaupa
  

Läbilõikel on näha, et 20 (lõuna) laiuskraadi juures on lauget pinnast piirkonnas vähe.Domineerib Andide mäestiku kõrgendik.Mäeseserva üleminek on suhteliselt järsk.
25. (lõuna) laiuskraadi juures muutub madala ja kõrge üleminek veelgi järsemaks. On näha, et mäestik on samuti kõrgm ning ookeani äär kulgeb sujuvalt sügavamale
30. (lõuna) laiuskkraadi juures on maastiku vaheldumine märksa elavam. Kõrguse poolest näeme,et tegemist on kõrgeima tipuga Tšiilis (6864 m) ning sellevõrra on jällegi järsem ka rannikuala.
36. (lõuna) laiuskraadi juures hakkab maastik järjest laugemaks muutuma ning ka mäestiku kõrgus kahaneb.
40. (lõuna) laiuskraadi juures on pinnas juba päris tasane ning mäestik on samuti madalam. Mäestiku ja madaliku üleminekul on näha suuremat süvikut.
Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud
- Tasandikud
-Madalikud
- Mäestikud - Andide mäestik
- Kõgreimad tipud:
„Ojos del Salado - 6864 m“
„Tupungato - 6800 m „
„Parinacota - 6630 m „
Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile jm).
Pinnamood mõjutab majandustegevusi väga tugevalt, sest riik kulgebki mööda mäestikku ning igasugune transport on igas olukorras nii või teisiti raskendatud.Transport kannatab samuti keerulise maastiku käes, nimelt on raske rajada erinevaid teid ning hoida pidevat transportühendust teiste linnade või piirkondadega. Turism, seevastu õitseb. Üle maailma rännatakse kokku Tšiili, et näha uskumatuid vaateid, mis avanevad riigi erinevates paikades.
Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
Pinnavormidest tuleks kõige märkimisväärsemak lugeda Andide mäestikku, mis on tekkinud Naza laama ja Lõuna-Ameerika laama kokku saamisest.Andide mäestik on kujunenud kurrutuse teel Lõuna-Ameerika laamal.Välisjõuduse kujundatud pinnavorme on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel, mõjutades mäestike vorme ning massiivsust.
Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
Tšiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot.
Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne).
Riik asub Lõuna-Ameerika laama (mandriline) ja Naza laama (ookeaniline) äärealal.Kuna riik kulgeb mööda rannikuala, jääb ta täpselt nii ühe kui ka teise piirkonda.
Kas riigis esineb maavärinaid?
Riigis esineb väga palju maavärinaid, sest Tšiili asub mandrilise ja ookeanilise laama kokkusaamispiirkonnas ja antud nähtus põhjutab tihti maavärinaid ja vulkaanipurskeid.

• Välja on toodud maavärinakaart, kus on hästi näha sagedasi maavärinaid. Selle kaardi põhjal saab teha ka järelduse laamtektoonikast ning selle paiknemisest.
  

Kliima
Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju.
Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tšiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tšiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad, on levinud vahemereline kliima ja taimestik. Kaugemal lõunas muutub kliima Tulemaale lähenedes jahedamaks ja märjemaks. Reloncavi lahest lõunapool on rannajoon liigestatud suure hulga saarte ja saarestikega. See osa riigist on lausa täis külvatud saarekesi, fjorde ja järvi.
Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond.
Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C. Aasta keskmine temperatuur on 11° C. Aastane sademete hulk on 300-400 mm.
Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)?
Tšiili kliimat mõjutab tugevalt tema asend ookeani suhtes - Vaikselt Ookeanilt tuleb külm Peruu hoovus, mis muudab kliimat pisut jahedamaks.
Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?
Aastane sademete hulk Tšiilis (300-400 mm ) ja Eestis (500-700 mm) ei erinegi nii tugevalt. Maailmamastaabis võiks öelda, et sademed on enam-vähem tasakaalus. Sarnasused tulevad sisse ehk meie asukohast põhjapool ning Tšiili asend mere suhtes,mis muudab kliima siiski niiskemaks.
Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid.
Tsiili on nimetatud üheks väga kõrge õhu saastusega riigiks, kuna pealinnas, Santiagos elab kokku 5 millionit inimest. Väga sageli tuleb Santiagos ette hingamisteedega seotud haigusi just tingituna õhu liigsest saastumisest. Kõige kriitilisem aeg on talv, kus tuule ja vihma tase on aastaaegadest kõige madalam.Kuna riik on maailmas esikohal vasetööstuses, lisaks mõjutavad ka teised tööstuslikud ettevõtted saastusega seotud probleeme. Õhu saaste ei piirdu ainult keemiliste elementide sisaldusega, vaid lisaks tekitab ka tänavatolm raskemaid kahjustusi atmosfäärile.
Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.
Maavärinad

• 1730.07.08 - Valparasio, Tšiili - M 8.7
  
• 1835.02.20 - Concepcion, Tšiili - M 8.2 hukkunuid 500
  
• 1868.08.13 - Arica, Peruu (nüüd Tsiili) - M 9.0 hukkunuid 25,000
  
• 1877.05.10 - Offshore Tarapaca, Tšiili - M 8.3 Fhukkunuid 34
  
• 1906.08.17 - Valparaiso, Tšiili - M 8.2 hukkunuid 3,882
  
• 1922.11.11 - Tšiili-Argentiina Piir - M 8.5
  
• 1928.12.01 - Talca, Tšiili - M 7.6 hukkunuid 225
  
• 1939.01.25 - Chillan, Chile - M 7.8 Hukkunuid 28,000
  
• 1943.04.06 - Illapel - Salamanca, Tšiili - M 8.2 Hukkunuid 25
  
• 1960.05.21 - Arauco Peninsula, Tšiili - M 7.9
  
• 1960.05.22 - Tšiili - M 9.5 Hukkunuid 1,655
  
• 1965.02.23 - Taltal, Tšiili - M 7.0 Hukkunuid 1
  
• 1965.03.28 - La Ligua, Tšiili - M 7.4 Hukkunuid 400
  
• 1971.07.09 - Valparaiso region, Tšiili - M 7.5 Hukkunuid 90
  
• 1985.03.03 - Valparaiso, Tšiili - M 7.8 Fatalities 177
  
• 1998.01.30 – Põhja-Tšiili rannikuala - M 7.1
  
• 2002.06.18 - Tšiili -Argentiina piiriregioon - M 6.6
  
• 2003.06.20 – Kesk rannik, Tšiili - M 6.8
  
• 2004.05.03 - Bio-Bio, Tšiili - M 6.6
  
• 2005.06.13 - Tarapaca, Tšiili - M 7.8 Hukkunuid 11
  
• 2007.11.14 - Antofagasta, Tšiili - M 7.7 Hukkunuid 2
  
• 2007.12.16 - Antofagasta, Tšiili - M 6.7
  
• 2008.02.04 - Tarapaca, Tšiili - M 6.3
  

Veekogud
Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.
Üldhinnang Tšiili veevarudele on üllatavalt hea. Teadagi asub seal maailma kuivem koht- Atacama kõrb, kuid see ei anna alus arvamusele,et kogu riik kannataks põua all. Veevarud varieeruvad pinnakoguveest jõgede, lumesulaveeni.Varud ning vee puhastamine on kirjeldatud kui kõrgetasemelist kvaliteeti.
Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
Pikimad jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tšiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on väga palju järvi. Kesk-Tšiilis on tähtsaimad Aconcagua, Maipo ja Bio-Bio jõgi, põhjas, teiste hulgas Loa, Huasco ja Limari, lõunas Imperiali ja Tolteni jõgi.
Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?
Kõik jõed algavad Andidest, ja suubuvad Vaiksesse ookeani maa-ala kuju tõttu on jõed lühikesed, mõned siiski vee-ja energiarikkad.
Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast?
Jõgede veetaseme kõikumine Tšiilis on väga väike,sest riigis on üldiselt kuivemapoolsem kliima.
Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
Jõgedel suuremaid ja märkimisväärseid üleujutusi ei esine.
Nimeta selle riigi suuremaid järvi.
Tšiili mõned järved on maailma suurimad, sest nad asetsevad vulkaanide lähedal. Järved moodustavad siusa järvistuid, nagu näiteks Futaleufu orus.

General Carrera Lake
970 km² of the lakes total 1,850 km² are in Chile

Llanquihue Lake
860 km²

O'Higgins Lake
529 km² of the lakes total 1,058 km² are in Chile

Ranco Lake
442 km²

Presidente Ríos Lake
352 km²

Greve Lake
240 km²

Rupanco Lake
223 km²

Todos los Santos Lake
178.5 km²

Villarrica Lake
176 km²

Cochrane Lake
175.25 km² of the lakes total 271 km² are in Chile

Puyehue Lake
156 km²

Laguna del Laja
128.1 km²

San Rafael Lagoon
123 km²

Calafquén Lake
120.6 km²

Panguipulli Lake
116 km²

Yelcho Lake
110 km²
Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?
Tšiilis kasutatakse pinnaveekogude vett enamasti põllumajanduses, tööstuses ning kodumajapidamistes.
Põllumajanduses kasutatakse vett ennekõike niisutustöödeks, vähemal määral karjaloomade üleval pidamiseks. Arvesse võetakse ka kalakasvatust ning vähemal määral toimivaid harusid põllumajanduses.
Majapidamiste näitajad arvestatakse kokku joogivee tarbimisega kodudes ning ka munitsipaalkulutustega.Samamoodi lähevad sinna alla ka näiteks haiglate ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veeteenused( wd-d, autopesulad, jne).
Tööstuses lähevad kokku masinatööstuse töötmistehased, energia tootmine, kaupade-masinate puhastamine ja pesemine. Lisaks kasutatakse suurel määral vett ka tootmises

• Diagrammil pinnaveekogude kasutus oluliste valdkondade kaupa.Protsentuaalsed näitajad.
  

Kas on probleeme veekogude puhtusega?
Veekogude puhtusega probleeme ei esine.Küll aga puhastatakse vett kasutuseks veepuhastusjaamades.
Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?
Riigis on laevatatavaid veekogusid.Suuremad jõed nagu Loa ja Bío-Bío, lisaks veel teisedki suuremad jõed. Majanduses on need veeteed väga olulised.Kuna pinnamood on mägine, saab veeteede kaudu vedada kaupu ja ka inimesi sisemaale lähemale.
Viited materjalidele
Interneti allikad:

• http://earthobservatory.nasa.gov/NaturalHazards/view.php?id=37987
  
• http://corrosion-doctors.org/AtmCorros/mapChile.ht m
  
• http://www.fao.org/fi/statist/FISOFT/FISHPLUS.asp
  
• http://www.fao.org/countryProfiles/water/default.asp?search=search&iso3=CHL
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshiili_liinametskula.ht m
  
• http://www.hot.ee/patagoonia/faktid.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_saar
  
• http://www.allsouthernchile.com/southamerica/chile-real-estate-and-property-for-sale/big-property-for-sale-coastal-lake-district-southern-chile.html
  
• http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/samerica/cl.ht m
  
• http://www.fita.org/countries/chile.html
  

• http://www.google.ee/search?q=tsiili+energiaallikate+paiknemine&hl=et&lr=&sa=2
  

• http://www.europarl.europa.eu/intcoop/eurolat/assembly/plenary_sessions/lima_2008_htm/adopted_docs/resolution_political_committee_et.pdf
  

• http://www.visitingchile.com/eng/maps/vegetation-map-of-chile.ht m
  

• http//:www.europarl.eu.int/dg4/factsheets/en/4_7_4.htm
  

• http://web.zone.ee/matuweb/sisu/kool/10/geora/tsiili.doc
  

• http://www.cnr.berkeley.edu/ucce50/ag-labor/7article/gtt.ht m
  

• www.rimisp.org/
  

• http://earthobservatory.nasa.gov/NaturalHazards/view.php?id=37987
  
• http://corrosion-doctors.org/AtmCorros/mapChile.ht m
  
• http://www.fao.org/fi/statist/FISOFT/FISHPLUS.asp
  
• http://www.fao.org/countryProfiles/water/default.asp?search=search&iso3=CHL
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshiili_liinametskula.ht m
  
• http://www.hot.ee/patagoonia/faktid.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_saar
  
• http://www.allsouthernchile.com/southamerica/chile-real-estate-and-property-for-sale/big-property-for-sale-coastal-lake-district-southern-chile.html
  
• http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/samerica/cl.ht m
  

1 Joonistada kästud kaart on uurimusega lisana kaasas (A-5 paberil )
2 Joonistada kästud kaart on uurimusega lisana kaasas (A-5 paberil)
39