Tšiili ülevaatlik referaat (0)

Geograafiline asukoht

• Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp.
  

• Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp.
  

2. Üldandmed

• Tšiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest.
  
• Pealinnaks on Tšiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest).
  
• Pindala on 756,960 km2.
  
• Riigikeeleks on Tšiilis hispaania keel.
  
• Rahaühikuks on peeso .
  
• Ajavöönd Tšiilis on GTM-4. Eesti ja Tšiili ajavahe on näiteks 7 tundi.
  
• Riik iseseivus 18. september. 1810.
  
• Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze.
  
• President on Sebastian Pinera.
  

• Riigilipp ja vapp :
  

Ülevaade looduslikest tingumustest

• Ranniku- Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tšiili saarestikuna.
  
• Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks.
  
• Tšiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena.
  

• Külma Peruu hoovuse tõttu valitseb Põhja-Tšiilis troopiline jahe kõrbekliima (kohati ei saja aastaid, keskmine temperatuur juulis 12-16°, jaanuaris 18-22°).
  
• Alates 28° paralleelist on valdav lähistroopiline kõrbekliima (sademeid 100-250 mm/a) ja veel lõuna pool vahemereline kliima (sademeid 250-750 mm/a).
  
• Kesk-Tšiili lõunaosas valitseb lähistroopiline niiske kliima (sademeid 1000-3000, Andide nõlvul kuni 4500 mm/a).
  

• Kõik jõed saavad alguse Andidest ning kaks pikimat jõge on Loa (440km) ja Bio Bio (380km).
  
• Suurim järv on Buenos Airese järv, mille pindala on 1850km2, millest 970km2 kuulub Tšiilile ja 880km2.
  

• Tšiili paikneb kõrgvööndilisuse alal. Põhjaosas on troopiline poolkõrbe- ja kõrbevöönd, keskosas igihalja ja pooligihalja metsa vöönd, lõunaosas segametsa ja oksasmetsa vööndid.
  

• mäetööstus (maailmas esikohal salpeetri , vasemaagi ja joodi tootmise poolest, olulised on ka molübdeen, rauamaak, seleen , boor, väävel, hõbe, kuld ),
  
• värviline ja must metallurgia,
  
• keemiatööstus, naftatööstus,
  
• masinaehitus ,
  
• toiduainetetööstus jne.
  
• Põllumajanduses on olulisel kohal loomakasvatus ( lambad , veised) ja taimekasvatus (nisu, mais, riis, kaer , oder , kartul , oad, viinamarjad , suhkrupeet, raps ).