Tšiili ülevaatlik referaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

33

ppt

Tšiili Vabariik

Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1  Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2  Üldandmed Pindala ­ 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) ­ 15 665 216 Pealinn ­ Santiago Keel ­ Hispaania Rahaühik

Geograafia

40

doc

Tšiili, uurimistöö

KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi

Geograafia

4

doc

Tšiili

TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas

Geograafia

21

doc

Tšiili

GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)