Sissejuhatus
Tsiili Pealinn:
Santiago Pindala:756 950 km
Rahvaarv:13 231 803
Riigikeel :
hispaania Peamised usundid: 100%
kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia
Rahaühik: Tsiili peeso
Täiskasvanute kirjaoskus: 94%
Keskmine eluiga: 72 aastat
Inimesi 1 arsti kohta: 2170
Telereid 1000 inimese kohta: 205
Tšiili
on
pikim riik maailmas, ta ulatub
pikki Vaikset Ookeani üle 4200.
kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430
kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa
Ameerikast ,
mille hispaanlased okupeerisid, aga
1818 . aastal sai Tsiili uuesti
iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise
diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks.
Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja
suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest
voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning
viinamarju.
Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada
armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude
viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged
veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma.
Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka
kalandus . Tsiili
naaberriikideks on
Peruu , Boliivia ja
Argentiina .
Tsiilist võib
leida peaaegu kõiki maailmas leiduvaid kliima – ja maastikutüüpe
alates veetust ja viljatust
Atacama põhjas kuni
Hoorni neeme lumega
kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt
mitmekesine . Põhjaosas
,kus asub ka maailma kõige
kuivem kõrb Atacama, on taevas sageli
pilvine ja ilm nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas
on
muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu
vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline
mäestikukliima. Kõige sademete rohkem on Lõuna-Tsiili. Atacama on
üks maailma veevaesemaid paiku, riigi keskosa orgudes valitseb aga
vahemereline kliima nagu Californias või Lõuna-Euroopas. Karmi ja
tormise ilmastikuga lõunaosas leidub tervelt 55 tegutsevat vulkaani
ja mäenõlvadelt laskuvad orgudesse jääliustikud. Rohkem kui 80%
riigist võtavad enda alla mäed, ülejäänud osast on palju metsaga
kaetud. Haritavat maad leidub üsna vähe.
Enne
16. sajandil saabunuid koloniste oli see maa-ala
inkade j aaraucanini
indiaanlaste käes. Kuigi Tšiili kuulutasend juba 1810. aastal
iseseisvaks vabariigiks, ei saavutatud Hispaania kolonistide üle
tegelikku võitu enne 1818. aastat .
Marksistlik valitsus
kukutati 1973. aastal diktaatorlik-militaarse režiimi juhi Pinochetti poolt.
Tema valitses 1990. aastani , kui toimusid sõltumatud
presidendivalimised Pärast
17 aastat kestnud Pinocheti diktatuuri kukutamist 1990. aastal on
Tšiili demokraatlik süsteem ja majandus jõudsasti arenenud.
Valitsuse
majanduspoliitika on kaasa aidanud Tsiili kaupade kiirele
ekspordikasvule, viies riigi mitmes sektoris maailma juhtivamate
eksportijate hulka.
2002.
aastal sõlmis Tšiili Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu, et
tihendada omavahelisi majanduslikke ja kultuurilisi
sidemeid .
Esimese uue liikmesriigina külastas Tšiili delegatsioon
märtsikuus Eestit
1.
Majandussuhted Eestiga Eesti ja Tšiili vahel on positiivsed ja
pingevabad suhted juba
1991. aastast. Eesti kodanikud saavad Tšiilisse reisida viisavabalt,
Eestile lähim Tšiili
saat kond asub Soomes, Tšiilis on Eesti
aukonsul.
Tšiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA
dollari eest ja
impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari
eest kaupu.
Põhilisteks
ekspordiartikliteks Eestisse on veinid
(Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Merlot),
kalatooted (lõhe, makrell ja forell), aga ka paber, kokkupandavad majad,
puidust mööbel ja
maiustused .
Eesti ekspordib Tšiilisse
peamiselt ammooniumnitraati, väiksemas koguses kalastustarbeid,
elektroonikaseadmeid, mürakonvertereid, kemikaale,
raadioaparatuuri.
92% Tšiili ekspordist Eestisse moodustavad
vein ja kala. 2004. aastal oli Tšiili veinide osakaal Eesti turul
üle 10%.
Kahe riigi vaheliste majanduslike sidemete
arendamises nähakse mõlemapoolselt suurt potentsiaali.
Tšiili kaubavahetus Eestiga 2002-2004 (
tuhat USD)
2002 2003
2004
Eksport 3
563 2 301 4
068
Import
49 11 046
1 783
Kaubavahetus 3 612 13 347
5 851
Kaubavahetuse
bilanss
3 514 -8 744
2 284
Allikas: Tsiili Suursaatkond
2.
Meetmed majanduse edendamiseks
1990–2004
on Tšiili majandus kasvanud
stabiilselt keskmiselt 5,5% aastas,
samal perioodil on alla vaesuse piiri elavate inimeste arv
langenud 40%-lt 17%-le.
Tšiili majandusstrateegia peamine eesmärk
on avada oma majandus välisturgudele ja
kaubandusele . Poliitiline
stabiilsus, demokraatlikud reformid, rahvusvahelised
majanduskokkulepped, madalad tollimaksud (alandati 15%-lt
6%-le), väliskaubandust piiravate meetmete kaotamine, turu
likviidsuse tõstmine, säästmise ja välisinvesteeringute
soodustamine, edumeelne
hariduspoliitika ning
tehnoloogiliste uuenduste rakendamine on vaid mõned
hoovad , mida
valitsus riigi majanduse edendamiseks on teinud. Vastuvõetud
majandusotsused on aidanud kaasa riigi konkurentsivõime tõusule
maailmas.
Tšiili on astunud kiire sammu internetiseerumise
teel, kõigil suurematel ettevõtetel ja 40% keskmise suurusega
ettevõtetel on internetiühendus. Suurt tähelepanu arvutiõppele
pööratakse juba
koolides .
Alates 1990. aastast on keskmine palk
tõusnud 7% aastas. Lähiaastatel loodetakse keskmise palga
tõusu 10 000 USA dollarini aastas, mis oleks võrreldav
Lõuna-Euroopa maade tasemega.
3.
Maavarad , kala ja vein
Tsiili
kaupade eksport on kasvanud väga kiiresti, 2003. aastal oli see 20,6
miljardit USA dollarit, 17% rohkem kui 2002. aastal. Viimase 30 aasta
jooksul on välisinvesteeringute maht kasvanud 56,2 miljardi USA
dollarini, mis on üle 75% sisemajanduse kogutoodangust.
Põhilisteks
ekspordiartikliteks on maavarad, kala ja vein.
Juba
koloniaalaegadest oli Tšiili tuntud kulla- ja hõbedakaevanduste
maana, hilisemal ajal salpeetri kaevandamise poolest. Kullakaevamise
kuld ne ajastu lõppes
1920ndatel . Sellest ajast on
esikohale tõusnud vase kaevandamine, mis muutus riigi peamiseks
ekspordiartikliks. 1990ndatel tehtud ulatuslike investeeringute
tulemusena sai Tsiilist maailma juhtivaim vasetootja ja
eksportija .
Seal asub 33% maailma vasemaardlatest. Tsiili on maailma suurim vase
välja
vedaja . Atacama kõrbes riigi põhjaosas on maailma suurimaid
vasemaagi maardlaid. Chuquicamata
kaevandus on 4115 meetrit pikk ja
asub 670 meetri sügavusel maa all. Iga nädal tuuakse siit välja
miljoneid tonne
maake , millest seejärel sulatatakse vaske. Tšiili
on ka maailma suurim molübdeeni tootja, viies hõbeda toodangult ja
kuulub 15 juhtiva kullatootja hulka. Tšiilil on ka suuri
mittemetalsete mineraalide varusid: joodi, liitiumkarbo
naadi ,
boori,
nitraate ja keedusoola; ning on nende juhtiv tootja ja
eksportija maailmas.
Maavarade kõrval ammutatakse ka
merede rikkusi. Kalandus ja merepüük on viimase 30 aasta jooksul
jõudsasti kasvanud, muutes Tsiili üheks juhtivamaks kala
eksportijaks maailmas. 2003. aastal eksporditi 2,2 miljonit tonni
kalatooteid 2,217 miljardi USA dollari eest, millest osa ka eestlaste
toidulauale jõudis.
Kolmandaks suureks ekspordihoo
vaks on
vein ja viinamarjad. Tsiili on üle maailma tuntud
veinimaa .
Veinitootmine sai Tšiilis alguse juba Hispaania
konkistadooride ajal 1551. aastal. Geograafiline asukoht,
vahemereline kliima, soodne pinnas on heaks
eelduseks kvaliteetveinide tootmisel. 2003. aastal eksporditi
veini 681,5 miljoni USA dollari eest.
Lõuna-Ameerika pikim (4329
km) ja kitsaim riik on väga vahelduvate geograafiliste ja
kliimaoludega.
Turismitööstuses
peitub potentsiaal
Pinocheti ajal vähenes oluliselt USA-st ja Lääne-Euroopast
saabuvate turistide arv. Lõuna-Ameerika riikidest tulnud külastajate
arv jäi aga üldjoontes samaks. Tsiili poliitilise olukorraga kursis
olevad lõunaameeriklased teadsid, et riigi
juhitud vägivald on
suunatud tsiilaste , mitte turistide vastu. Pärast 1988. aastat on
turiste hakanud taas
tulema ja Tsiili on tõusvas joones hakanud
välja pakkuma oma vapustavat
Andide maastikku , ülipikka
rannajoont ja paljusid erakordseid paiku, sh. Maailma suurimat vasekaevandust
Chuquicamatat,
Elqui viinamarjakasvatuspiirkonda ning Lõuna-Tsiili
huvitavaid
liustikke ja kauneid fjorde.Tuntud turismipaik on Vaikses
ookeanis olev Lihavõttesaar.
Atacama kõrbest põhjas moodsate mägikuurortideni – järved,
vulkaanid , maalilised
fjordid , soojaveeallikad,
metsikud jõed,
sajanditevanused põlis
metsad ja
pampad – pakuvad
seinast seina võimalusi
igat liiki loodusturismi nautijatele. Tsiilis võib
imetleda sajanditevanust kultuuri, müütiline Lihavõttesaar
on üks maagilisemaid turismiobjekte maailmas. Lähtudes oma
riigi võimalustest pakub Tšiili kultuuri- ja etnoturismi,
ökoturismi, linnuvaatlusi, seiklusturismi, harrastuskalapüüki,
suusatamist, veinituure, lõbusõite.
Turismi kõrgperiood
kestab oktoobrist märtsini, mis on aasta soojemad kuud, kuid
puhkamisvõimalusi püütakse pakkuda aasta läbi. Tšiilit
külastab 1,5 miljonit turisti aastas,
tuues sisse 1,7 miljardit
USA dollarit.
Majandus ülevaade
Kindral Pinochet sündis ja kasvas riigis, mida olid 1920ndatel ja 1930ndatel vaevanud pidevad
rahutused , majandus kiratses,
inflatsioon püsis kõrge ning üleüldine sotsiaalne ebavõrdsus oli miski, mille väljajuurimine näis võimatu. Tegu oli nähtustega, mille tulemusena oli Tšiili XX sajandi esimesel poolel Lõuna-Ameerika riikidest üks vaesemaid ja kehvemate tulevikuväljavaadetega. See ei jäänud märkamatuks mitte kellelegi.
Tulevane kindral käis lapsena katoliku koolis, läks seejärel aga sõjakooli ning tegi üsna kiiret karjääri ohvitseri ja sõjakooli õppejõuna. 1950ndate teisel poolel
viibis ta koos rühma
andekate ohvitseridega sõjalis-diplomaatilisel tööl Ecuadoris, kus tal avanes võimalus olla tunnistajaks riigi majanduslikule õitsengule, samuti ka vigadele, mida nimetatud riigi valitsus tegi, jäädes
lootma kasvu igavesele jätkumisele ning mitte investeerides mitmekülgse majandusmudeli
arengusse .
1960ndate Tšiilis tegi Pinochet kiiret sõjalist ja sõjalis-akadeemilist karjääri. Riigi olukord oli samal ajal kõike muud kui hea. Majandus kasvas teosammul, Tšiilit juba XIX sajandi lõpust alates vaevanud kõrge inflatsioon tõusis kosmilistesse kõrgustesse. Nii parem- kui
vasakpoolsed nurisesid, lahendusi aga ei paistnud. 1970. a. presidendivalimistel jagunesid poliitilisest lehmakauplemisest tüdinenud kodanike hääled eri kandidaatide vahel,
parlament valis presidendiks sotsialistide kandidaat Salvador Allende. Sõjavägi jälgis olukorda kasvava rahutusega ning otsustas uut olukorda kontrollida nii palju, kui see oli vähegi võimalik.
Allende esialgne edu osutus petlikuks ning 1973. a. oli
pankrotis nii sotsialistidest ja kommunistidest
koosneva valitsuse poliitiline kui ka majanduslik programm, lisaks tüüris Allende üha avalikumalt äärmusvasakpoolsesse poliitikasse. Juba 1971. aastal oli alustatud ettevõtete riigistamisega, sama aasta lõpus külastas riiki ka
Fidel Castro , kelle külaskäigus nägid kõik demokraatlikud jõud ühest märki valitsuse arusaamadest. Allende tundis end parlamendi poolt nurka surutuna ja
katsus toetuda
armee juhtkonnale, eelkõige kindral Augusto Pinochet’ile, kel jätkus otsustavust kasutada ära kujunenud olukorda.
Pinochet oli mees, kes ei tahtnud lasta oma ametikohal saada takistuseks lahendustele, mis tal Tšiili jaoks
varuks olid. Demokraatlikud jõud riigi parlamendis olid 1973. a. augustis juba mõistnud hukka
president Allende käitumise ja kuulutanud selle põhiseaduse vastaseks. Samal suvel oli juba toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse, üle kogu maa toimus valitsusvastaseid streike ja rahutusi. Enamus elanikkonnast elas jätkuvalt vaesuse piiril, nagu ennegi, lisaks nägi väike kesk- ja ülemklass suure vaevaga saavutatud vähese majandusedu kadumist marksistlike reformide keerises.
Väga paljud tänases maailmas tahaksid lõpetada Augusto Pinocheti elust rääkimise just sellel kohal. Seda teha on aga võimatu. Õigupoolest alles siin algabki lugu, mida on hiljem hakatud nimetama “Tšiili imeks.” Sest nii üllatav, kui see ka oli, suutis üks kindral teha riigist maailma serval mitte ainult oma maailmajao vaid kogu maailma kõige kiiremini areneva riigi. Pinocheti tegevus oli teadlik ja kaugelenägev, sest kindrali ja presidendi sooviks ei olnud mitte õiendada arveid oma vaenlastega, kindlustada endale ja oma järeltulijatele pikaajaline võimulpüsimine või töötada mõne teise, niisama ebareaalse eesmärgi nimel. Augusto Pinochet mõistis, et Tšiilit aitavad kroonilistest probleemidest üle konkreetsed ja kaugeleulatuvad majandusreformid, mis mõnekümne aastaga suudavad muuta seda riiki niivõrd, et 1973. a. riigipööre jääks ka
viimaseks Tšiili ajaloos. Täna võib öelda, on see õnnestunud.
Pinochet juhindus oma majanduspoliitikas otseselt tuntud majandusteadlase
Milton Friedmani õpetusest. Ta erastas tööstuse ja pensionisüsteemi, alandas makse, vähendas massilist bürokraatiat ja regulatsiooni. Tänu nendele sammudele hakkas Tšiili majandus 1980-ndatel jõudsalt kasvama ja kasv kestab katkematult siiani. Tšiili on ainus Ladina-Ameerika riik, kus kõikides linnades ja linnaosades on olemas nii vesi kui
elekter .
Siseopositsiooniga oli Pinochet karm. Kohe oma võimuletuleku alguses keelustas ta marksistlikud
organisatsioonid , mille
liidrid kas hukati, läksid eksiili või alustasid geriljavõitlust valitsuse vastu. Armee surus taolised mässud otsustavalt maha.
Pinochet kuulutas oma välispoliitika peaeesmärgiks võitluse kommunismiga Ladina-Ameerikas. Sel eesmärgil katkestati suhted Kuubaga ning käivitati operatsioon "Kondor". Tegemist oli Tšiili, Boliivia, Brasiilia, Paraguai, Uruguai ja hiljem Argentiina koostööga marksistlike geriljade hävitamiseks. Tšiili oli ainus Lõuna-Ameerika riik, mis avaldas Falklandi sõja ajal toetust Suurbritanniale, mitte Argentiinale. Pinochet režiimil olid head suhted nii
Ronald Reagani juhitud Ameerika Ühendriikide kui
Margaret Thatcheri juhitud Suurbritanniaga. Kõige selle eest oli ja on Pinochet muidugi
kurjuse võrdkujuks kõigile maailma vasakpoolsetele.
Pinochet' õnnestumiste ritta tuleb kaheldamatult lisada ka fakt, et pärast tema tagasiastumist 1990. aastal ja oma kodumaa suunamist demokraatliku arengu teele, muutus võimalikuks Pinocheti
kritiseerimine ja tema tegevuse õigsuse üle arutlemine. See näitab, kuivõrd oli Pinocheti näol tegu kaugelevaatava riigimehega.
Kõik eelnev ei tähenda muidugi, nagu tuleks unustada riigipöörde ajal toimunu - kuid seda ei tohi vaadata ka Tšiili tänase poliitilise kultuuri valguses, veelgi vähem aga Hispaania või
Suurbritannia seaduste ja poliitilise kultuuri valguses. Ajaloo, nagu üleüldse igasuguse inimtegevusega seatud
distsipliini eripära seisnebki selles, et temas toimuva tähendust saab vaadelda vaid konkreetses ajas. Kui matemaatilise tehte õigsus ei muutu sõltuvalt tegija geograafilisest asukohast või sajandist, millal ta elab, siis paraku ajalooliste sündmuste iseloom ning nende
moraalsus on sõltuvad nii geograafiast, ajastust kui ka veel lugematutest muudest sündmustest. Ehk siis Piibli sõnadega: “Kes teie seast ei ole
pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!”
Kindral Augusto Pinochet (25. 11. 1915 - 10. 12. 2006)
Tšiili majandus on Ladina-Ameerikas üks tugevamaid, kuid rikaste ja
vaeste vaheline erinevus kasvab ning umbes pool tööjõust teenib
endiselt miinimumpalka.
VEIDI AJALUGU
Aastad 1988-1993 olid Mehhikos ulatuslike majandusreformide aeg.
Valitud strateegia põhines rangel finantspoliitikal, välisvõla
ulatuslikul restruktureerimisel ning majanduse riikliku sektori
osatähtsuse vähendamisel, privatiseerimisel ja majanduskeskkonna
üldisel liberaliseerimisel.
Põhieesmärk
oli alandada reformide algul aastaarvestuses ligikaudu 160%-ni
ulatunud inflatsioonitempot. Eelarve- ja
rahapoliitika karmistamisele
ning valuutakursi fikseerimisele (sellest allpool lähemalt) lisandus
ka selliseid Eestiski vahetult 1992. aasta rahareformile järgnenud
perioodist tuntud meetmeid nagu riikliku sektori hindade ja palkade
ajutine külmutamine. Üks uuenduste võtmeelemente oli Pacto nime
all
tuntuks saanud kokkulepe valitsuse, äriringkondade ja
ametiühingute vahel: see kujundas raamid majanduspoliitika edasisele
perioodilisele täpsustamisele.
[1]Kogu reformiperioodi vältel põhines majanduspoliitika
selgejoonelisel valuutakursisüsteemil ning juhitud tulupoliitikal.
Vahemikus märts-detsember 1988 oli
Mehhiko peeso
kurss USA dollari
suhtes fikseeritud, järgneval kolmel aastal lubati peeso nõrgenemist
dollari suhtes teatud kindla (eelnevalt avalikult teatatud)
marginaali võrra. 1991. aasta novembris muudeti kursisüsteem veelgi
paindlikumaks, võttes kasutusele avalikustatud
interventsioonivahemiku. Seda vahemikku laiendati järk-järgult, nii
et 1991. aasta lõpu vähem kui 1,5%-st oli 1993. aasta lõpuks
saanud ligikaudu 9%.
1994. aastal pidanuks areng jätkuma
varasemast ajast tuntud suunas.
Kursikõikumisvahemik pidi plaanide kohaselt suurenema veel 4% ning
see tähendanuks kogu sekkumisvahemiku laiendamist ca 14%-ni. Aastane
inflatsioonimäär pidi prognooside kohaselt jääma alla 10%.
Majanduse kasvutempo oli kõigiti lootustandev.
Majandus
Tsiili
riigi kogutoodang (RKT) – kaupade ja teenuste kogumaksumus ning
ekspordi ja impordi
saldo on 50,1 miljardit USA dollarit. Maailmas
on Tsiili 44 ndal kohal RKT järgi. RKT ühe elaniku kohta on 3560
USA dollarit. Maksebilanss on -757 miljonit USA dollarit. Inflatsioon
8,5% ja tööpuudus 4%.
Eksport
Jaapan 17%
USA 16%
Argentiina 7%
Suurbritannia 5%
Saksamaa 5%
Muud 50%
Import
USA 24%
Brasiilia 10%
Jaapan 8%
Saksamaa 6%
Argentiina 6%
Muud 50%
Tsiili majanduse tugevad küljed
Maailma suurim vasetootja. Aylwini valitsuse poliitiline tasakaal ja
vabaturu poliitika on kaasa
toonud tohutu suure välisinvesteeringute
sissevoolu, mis on alates 1991. aastast taganud majanduse 5% -lise
aastakasvu. Pinocheti ajajärgul vähendati riiklikku
sektorit armutult, kuid selle jätkuv erastamine meelitab investeerima ja
edaspidi.
Nõrgad küljed
Suur
sõltuvus suurimast kaubanduspartnerist USA-st teeb Tsiili majanduse
USA kaubanduspoliitikas tehtavate muutuste puhul kergesti
haavatavaks. Vasetulu sõltub oluliselt
vasehinna kõikumisest maailmaturul.
Majanduse lühikokkuvõte
Tsiili
peamised
majandusharud :
- Nafta
- Nafta töötlemine
- Vase kaevandamine
- Töötlev tööstus
- Ravimitööstus
- Raskemasinaehitus
- Kalatööstus
- Agrotööstus
Energeetika
Hüdroelektrijaamade osatähtsus on 66 % (14 miljardit kWh)
Soojuselektrijaamade osatähtsus on 34 % (7 miljardit kWh)
Heaolu
Tsiili
tavapäraselt suur keskklass elas Pinocheti
reziimi ja Chicago
koolkonna majanduspoliitika oludes hästi. Jõukam kiht sai suurt
kasu riigivarast, mida müüdi tegelikust turuväärtusest 40-50%
madalama hinnaga. Viis aastat pärast reziimi kehtestamist oli rikkus
tugevalt kuhjunud, 9 majandushiiglast
kontrollis 250 suurima firma
vara, 82 % pangandust ja 64 % rahalaene. Reziimi kunstlikult kõrged
siseturu intressid võimaldasid neil , kes pääsesid ligi
rahvusvahelisele finantsmaailmale, teenida 1977-80 välismaalt laenu
võttes ja seda kodus edasi laenates hinnangute kohaselt 800 miljonit
USA dollarit. Need rühmitused on oma seisundi säilitanud.
Vaesed , vastupidi ,on 15% võrra halvemas olukorras kui 1970
aastail, hinnangute kohaselt elab 4 miljonit inimest ÜRO kehtestatud
vaesuspiirist pisut kõrgemal ja 1 miljon sellest madalamal.
Kestvus
kaubad Telerid 201
Autod 50
Telefonid 74
Arvuteid
on piirkonna keskmisest rohkem
(Kõik
andmed 1000 inimese kohta)
Tsiili
majandust on mõjutanud ideoloogiate võitlus. Allende valitsusaja
sotsialistlik poliitika tõi riiklikuku sektorisse hiiglasuured
korporatsioonid. Allende kukutatud Pinocheti diktatuur rakendas
ranget monetaristlikku poliitikat. Riikliku sektori hoogne
vähendamine ja riigiettevõtete turuväärtusest madalama hinnaga
mahamüümine andis investoritele ja spekulantidele suuri kasumeid.
Karmid majandusmeetmed, mis ei
arvestanud aga sotsiaalseid tagajärgi,
vähendasid Tsiili inflatsioonimäära 400% -lt 15%-ni.
Aylwini ja Frei valitsus on mõningase eduga jätkanud
turumajanduslikku suunda. Eriti märgatav on olnud ekspordi pidev
suurenemine, mis aitab rahastada Tsiili tööstussektori
moderniseerimiseks eluliselt vajalike põhivahendite
importi .
Kõik kommentaarid