Tsiili (0)

Sissejuhatus
Tsiili
Pealinn: Santiago
Pindala:756 950 km
Rahvaarv:13 231 803
Riigikeel : hispaania
Peamised usundid: 100% kristlus
Riigikord: mitmeparteiline demokraatia
Rahaühik: Tsiili peeso
Täiskasvanute kirjaoskus: 94%
Keskmine eluiga: 72 aastat
Inimesi 1 arsti kohta: 2170
Telereid 1000 inimese kohta: 205
Tšiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast , mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818 . aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma. Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka kalandus . Tsiili naaberriikideks on Peruu , Boliivia ja Argentiina . Tsiilist võib leida peaaegu kõiki maailmas leiduvaid kliima – ja maastikutüüpe alates veetust ja viljatust Atacama põhjas kuni Hoorni neeme lumega kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt mitmekesine . Põhjaosas ,kus asub ka maailma kõige kuivem kõrb Atacama, on taevas sageli pilvine ja ilm nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline mäestikukliima. Kõige sademete rohkem on Lõuna-Tsiili. Atacama on üks maailma veevaesemaid paiku, riigi keskosa orgudes valitseb aga vahemereline kliima nagu Californias või Lõuna-Euroopas. Karmi ja tormise ilmastikuga lõunaosas leidub tervelt 55 tegutsevat vulkaani ja mäenõlvadelt laskuvad orgudesse jääliustikud. Rohkem kui 80% riigist võtavad enda alla mäed, ülejäänud osast on palju metsaga kaetud. Haritavat maad leidub üsna vähe.
Enne 16. sajandil saabunuid koloniste oli see maa-ala inkade j aaraucanini indiaanlaste käes. Kuigi Tšiili kuulutasend juba 1810. aastal iseseisvaks vabariigiks, ei saavutatud Hispaania kolonistide üle tegelikku võitu enne 1818. aastat . Marksistlik valitsus kukutati 1973. aastal diktaatorlik-militaarse režiimi juhi Pinochetti poolt. Tema valitses 1990. aastani , kui toimusid sõltumatud presidendivalimised
Pärast 17 aastat kestnud Pinocheti diktatuuri kukutamist 1990. aastal on Tšiili demokraatlik süsteem ja majandus jõudsasti arenenud. Valitsuse majanduspoliitika on kaasa aidanud Tsiili kaupade kiirele ekspordikasvule, viies riigi mitmes sektoris maailma juhtivamate eksportijate hulka.
2002. aastal sõlmis Tšiili Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu, et tihendada omavahelisi majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid . Esi­me­se uue liikmesriigina külastas Tšiili delegatsioon märtsikuus Eestit
1. Majandussuhted Eestiga
Eesti ja Tšiili vahel on positiivsed ja pingevabad suhted juba 1991. aastast. Eesti kodanikud saavad Tšiilisse reisida viisavabalt, Eestile lähim Tšiili saat ­kond asub Soomes, Tšiilis on Eesti aukonsul.
Tšiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA dollari eest ja impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari eest kaupu.
Põhilisteks ekspordiartikliteks Eestisse on veinid (Cabernet Sauvignon, Chardo­­n­nay, Merlot), kalatooted (lõhe, mak­rell ja forell), aga ka paber, kokkupandavad majad, puidust mööbel ja maiustused .
Eesti ekspordib Tšiilisse peamiselt ammooniumnitraati, väiksemas kogu­ses kalastustarbeid, elektrooni­ka­sead­meid, mürakonvertereid, kemikaale, raadioaparatuuri.
92% Tšiili ekspordist Eestisse moo­dustavad vein ja kala. 2004. aastal oli Tšiili veinide osakaal Eesti turul üle 10%.
Kahe riigi vaheliste majanduslike side­mete arendamises nähakse mõle­ma­poolselt suurt potentsiaali.
Tšiili kaubavahetus Eestiga 2002-2004 ( tuhat USD)
                        2002        2003    2004
Eksport            3 563       2 301    4 068
Import               49            11 046    1 783
Kaubavahetus 3 612    13 347    5 851
Kaubavahetuse
bilanss               3 514    -8 744    2 284
Allikas: Tsiili Suursaatkond
2. Meetmed majanduse edendamiseks
1990–2004 on Tšiili majandus kasva­nud stabiilselt keskmiselt 5,5% aastas, sa­mal perioodil on alla vaesuse piiri ela­vate inimeste arv langenud 40%-lt 17%-le.
Tšiili majandusstrateegia peamine eesmärk on avada oma majandus välisturgudele ja kaubandusele . Polii­tiline stabiilsus, demokraatlikud refor­mid, rahvusvahelised majandus­kokku­lepped, madalad tollimaksud (alandati 15%-lt 6%-le), väliskaubandust piiravate meetmete kaotamine, turu lik­­viidsuse tõstmine, säästmise ja välisinvesteeringute soodustamine, edu­meel­ne hariduspoliitika ning tehnoloogiliste uuenduste rakendamine on vaid mõned hoovad , mida valitsus riigi majanduse edendamiseks on teinud. Vastuvõetud majandusotsused on aidanud kaasa riigi konkurentsivõime tõusule maailmas.
Tšiili on astunud kiire sammu inter­netiseerumise teel, kõigil suurematel ettevõtetel ja 40% keskmise suurusega ettevõtetel on internetiühendus. Suurt tähelepanu arvutiõppele pööratakse juba koolides .
Alates 1990. aastast on keskmine palk tõusnud 7% aastas. Lähiaastatel loo­de­takse keskmise palga tõusu 10 000 USA dollarini aastas, mis oleks võrreldav Lõuna-Euroopa maade tasemega.
3. Maavarad , kala ja vein
Tsiili kaupade eksport on kasvanud väga kiiresti, 2003. aastal oli see 20,6 miljardit USA dollarit, 17% rohkem kui 2002. aastal. Viimase 30 aasta jooksul on välis­investeeringute maht kasvanud 56,2 miljardi USA dollarini, mis on üle 75% sisemajanduse kogutoodangust.
Põhilisteks ekspordiartikliteks on maavarad, kala ja vein.
Juba koloniaalaegadest oli Tšiili tuntud kulla- ja hõbedakaevanduste maana, hilisemal ajal salpeetri kaevandamise poolest. Kullakaevamise kuld ­ne ajastu lõppes 1920ndatel . Sellest ajast on esikohale tõusnud vase kaevan­­damine, mis muutus riigi peamiseks ekspordiartikliks. 1990ndatel tehtud ulatuslike investeeringute tulemusena sai Tsiilist maailma juhtivaim vasetootja ja eksportija . Seal asub 33% maailma vasemaardlatest. Tsiili on maailma suurim vase välja vedaja . Atacama kõrbes riigi põhjaosas on maailma suurimaid vasemaagi maardlaid. Chuquicamata kaevandus on 4115 meetrit pikk ja asub 670 meetri sügavusel maa all. Iga nädal tuuakse siit välja miljoneid tonne maake , millest seejärel sulatatakse vaske. Tšiili on ka maailma suurim molübdeeni tootja, viies hõbeda toodangult ja kuulub 15 juhtiva kullatootja hulka. Tšiilil on ka suuri mittemetalsete mine­raalide varusid: joodi, liitium­karbo­ naadi , boori, nitraate ja keedusoola; ning on nende juhtiv tootja ja eks­portija maailmas.
Maavarade kõrval ammutatakse ka merede rikkusi. Kalandus ja mere­püük on viimase 30 aasta jooksul jõudsasti kasvanud, muutes Tsiili üheks juhtivamaks kala eksportijaks maailmas. 2003. aastal eksporditi 2,2 miljonit tonni kalatooteid 2,217 miljardi USA dollari eest, millest osa ka eestlaste toidulauale jõudis.
Kolmandaks suureks ekspordihoo­ vaks on vein ja viinamarjad. Tsiili on üle maailma tuntud veinimaa . Veini­toot­mine sai Tšiilis alguse juba Hispaania konkistadooride ajal 1551. aastal. Geo­graafiline asukoht, vahemereline kliima, soodne pinnas on heaks eelduseks kva­li­teetveinide tootmisel. 2003. aastal ek­­­s­porditi veini 681,5 miljoni USA dollari eest.
Lõuna-Ameerika pikim (4329 km) ja kitsaim riik on väga vahelduvate geo­graafiliste ja kliimaoludega.
Turismitööstuses peitub potentsiaal
Pinocheti ajal vähenes oluliselt USA-st ja Lääne-Euroopast saabuvate turistide arv. Lõuna-Ameerika riikidest tulnud külastajate arv jäi aga üldjoontes samaks. Tsiili poliitilise olukorraga kursis olevad lõunaameeriklased teadsid, et riigi juhitud vägivald on suunatud tsiilaste , mitte turistide vastu. Pärast 1988. aastat on turiste hakanud taas tulema ja Tsiili on tõusvas joones hakanud välja pakkuma oma vapustavat Andide maastikku , ülipikka rannajoont ja paljusid erakordseid paiku, sh. Maailma suurimat vasekaevandust Chuquicamatat, Elqui viinamarjakasvatuspiirkonda ning Lõuna-Tsiili huvitavaid liustikke ja kauneid fjorde.Tuntud turismipaik on Vaikses ookeanis olev Lihavõttesaar.
Atacama kõrbest põhjas moodsate mägikuurortideni – järved, vulkaanid , maalilised fjordid , soojaveeallikad, metsikud jõed, sajanditevanused põlis­ metsad ja pampad – pakuvad seinast seina võimalusi igat liiki loodusturismi nautijatele. Tsiilis võib imetleda sajandi­tevanust kultuuri, müütiline Liha­võtte­saar on üks maagilisemaid turismiobje­kte maailmas. Lähtudes oma riigi võima­lus­test pakub Tšiili kultuuri- ja etnoturismi, ökoturismi, linnuvaatlusi, seiklusturismi, harrastuskalapüüki, suusatamist, veini­tuure, lõbusõite.
Turismi kõrgperiood kestab oktoobrist märtsini, mis on aasta soojemad kuud, kuid puhkamisvõimalusi püütakse pak­kuda aasta läbi. Tšiilit külastab 1,5 miljonit turisti aas­tas, tuues sisse 1,7 miljardit USA dollarit.
 
 
Majandus ülevaade
Kindral Pinochet sündis ja kasvas riigis, mida olid 1920ndatel ja 1930ndatel vaevanud pidevad rahutused , majandus kiratses, inflatsioon püsis kõrge ning üleüldine sotsiaalne ebavõrdsus oli miski, mille väljajuurimine näis võimatu. Tegu oli nähtustega, mille tulemusena oli Tšiili XX sajandi esimesel poolel Lõuna-Ameerika riikidest üks vaesemaid ja kehvemate tulevikuväljavaadetega. See ei jäänud märkamatuks mitte kellelegi.
Tulevane kindral käis lapsena katoliku koolis, läks seejärel aga sõjakooli ning tegi üsna kiiret karjääri ohvitseri ja sõjakooli õppejõuna. 1950ndate teisel poolel viibis ta koos rühma andekate ohvitseridega sõjalis-diplomaatilisel tööl Ecuadoris, kus tal avanes võimalus olla tunnistajaks riigi majanduslikule õitsengule, samuti ka vigadele, mida nimetatud riigi valitsus tegi, jäädes lootma kasvu igavesele jätkumisele ning mitte investeerides mitmekülgse majandusmudeli arengusse .
1960ndate Tšiilis tegi Pinochet kiiret sõjalist ja sõjalis-akadeemilist karjääri. Riigi olukord oli samal ajal kõike muud kui hea. Majandus kasvas teosammul, Tšiilit juba XIX sajandi lõpust alates vaevanud kõrge inflatsioon tõusis kosmilistesse kõrgustesse. Nii parem- kui vasakpoolsed nurisesid, lahendusi aga ei paistnud. 1970. a. presidendivalimistel jagunesid poliitilisest lehmakauplemisest tüdinenud kodanike hääled eri kandidaatide vahel, parlament valis presidendiks sotsialistide kandidaat Salvador Allende. Sõjavägi jälgis olukorda kasvava rahutusega ning otsustas uut olukorda kontrollida nii palju, kui see oli vähegi võimalik.
Allende esialgne edu osutus petlikuks ning 1973. a. oli pankrotis nii sotsialistidest ja kommunistidest koosneva valitsuse poliitiline kui ka majanduslik programm, lisaks tüüris Allende üha avalikumalt äärmusvasakpoolsesse poliitikasse. Juba 1971. aastal oli alustatud ettevõtete riigistamisega, sama aasta lõpus külastas riiki ka Fidel Castro , kelle külaskäigus nägid kõik demokraatlikud jõud ühest märki valitsuse arusaamadest. Allende tundis end parlamendi poolt nurka surutuna ja katsus toetuda armee juhtkonnale, eelkõige kindral Augusto Pinochet’ile, kel jätkus otsustavust kasutada ära kujunenud olukorda.
Pinochet oli mees, kes ei tahtnud lasta oma ametikohal saada takistuseks lahendustele, mis tal Tšiili jaoks varuks olid. Demokraatlikud jõud riigi parlamendis olid 1973. a. augustis juba mõistnud hukka president Allende käitumise ja kuulutanud selle põhiseaduse vastaseks. Samal suvel oli juba toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse, üle kogu maa toimus valitsusvastaseid streike ja rahutusi. Enamus elanikkonnast elas jätkuvalt vaesuse piiril, nagu ennegi, lisaks nägi väike kesk- ja ülemklass suure vaevaga saavutatud vähese majandusedu kadumist marksistlike reformide keerises.
Väga paljud tänases maailmas tahaksid lõpetada Augusto Pinocheti elust rääkimise just sellel kohal. Seda teha on aga võimatu. Õigupoolest alles siin algabki lugu, mida on hiljem hakatud nimetama “Tšiili imeks.” Sest nii üllatav, kui see ka oli, suutis üks kindral teha riigist maailma serval mitte ainult oma maailmajao vaid kogu maailma kõige kiiremini areneva riigi. Pinocheti tegevus oli teadlik ja kaugelenägev, sest kindrali ja presidendi sooviks ei olnud mitte õiendada arveid oma vaenlastega, kindlustada endale ja oma järeltulijatele pikaajaline võimulpüsimine või töötada mõne teise, niisama ebareaalse eesmärgi nimel. Augusto Pinochet mõistis, et Tšiilit aitavad kroonilistest probleemidest üle konkreetsed ja kaugeleulatuvad majandusreformid, mis mõnekümne aastaga suudavad muuta seda riiki niivõrd, et 1973. a. riigipööre jääks ka viimaseks Tšiili ajaloos. Täna võib öelda, on see õnnestunud.
Pinochet juhindus oma majanduspoliitikas otseselt tuntud majandusteadlase Milton Friedmani õpetusest. Ta erastas tööstuse ja pensionisüsteemi, alandas makse, vähendas massilist bürokraatiat ja regulatsiooni. Tänu nendele sammudele hakkas Tšiili majandus 1980-ndatel jõudsalt kasvama ja kasv kestab katkematult siiani. Tšiili on ainus Ladina-Ameerika riik, kus kõikides linnades ja linnaosades on olemas nii vesi kui elekter .
Siseopositsiooniga oli Pinochet karm. Kohe oma võimuletuleku alguses keelustas ta marksistlikud organisatsioonid , mille liidrid kas hukati, läksid eksiili või alustasid geriljavõitlust valitsuse vastu. Armee surus taolised mässud otsustavalt maha.
Pinochet kuulutas oma välispoliitika peaeesmärgiks võitluse kommunismiga Ladina-Ameerikas. Sel eesmärgil katkestati suhted Kuubaga ning käivitati operatsioon "Kondor". Tegemist oli Tšiili, Boliivia, Brasiilia, Paraguai, Uruguai ja hiljem Argentiina koostööga marksistlike geriljade hävitamiseks. Tšiili oli ainus Lõuna-Ameerika riik, mis avaldas Falklandi sõja ajal toetust Suurbritanniale, mitte Argentiinale. Pinochet režiimil olid head suhted nii Ronald Reagani juhitud Ameerika Ühendriikide kui Margaret Thatcheri juhitud Suurbritanniaga. Kõige selle eest oli ja on Pinochet muidugi kurjuse võrdkujuks kõigile maailma vasakpoolsetele.
Pinochet' õnnestumiste ritta tuleb kaheldamatult lisada ka fakt, et pärast tema tagasiastumist 1990. aastal ja oma kodumaa suunamist demokraatliku arengu teele, muutus võimalikuks Pinocheti kritiseerimine ja tema tegevuse õigsuse üle arutlemine. See näitab, kuivõrd oli Pinocheti näol tegu kaugelevaatava riigimehega.
Kõik eelnev ei tähenda muidugi, nagu tuleks unustada riigipöörde ajal toimunu - kuid seda ei tohi vaadata ka Tšiili tänase poliitilise kultuuri valguses, veelgi vähem aga Hispaania või Suurbritannia seaduste ja poliitilise kultuuri valguses. Ajaloo, nagu üleüldse igasuguse inimtegevusega seatud distsipliini eripära seisnebki selles, et temas toimuva tähendust saab vaadelda vaid konkreetses ajas. Kui matemaatilise tehte õigsus ei muutu sõltuvalt tegija geograafilisest asukohast või sajandist, millal ta elab, siis paraku ajalooliste sündmuste iseloom ning nende moraalsus on sõltuvad nii geograafiast, ajastust kui ka veel lugematutest muudest sündmustest. Ehk siis Piibli sõnadega: “Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!”
Kindral Augusto Pinochet (25. 11. 1915 - 10. 12. 2006)
Tšiili majandus on Ladina-Ameerikas üks tugevamaid, kuid rikaste ja vaeste vaheline erinevus kasvab ning umbes pool tööjõust teenib endiselt miinimumpalka.
VEIDI AJALUGU
Aastad 1988-1993 olid Mehhikos ulatuslike majandusreformide aeg. Valitud strateegia põhines rangel finantspoliitikal, välisvõla ulatuslikul restruktureerimisel ning majanduse riikliku sektori osatähtsuse vähendamisel, privatiseerimisel ja majanduskeskkonna üldisel liberaliseerimisel.
Põhieesmärk oli alandada reformide algul aastaarvestuses ligikaudu 160%-ni ulatunud inflatsioonitempot. Eelarve- ja rahapoliitika karmistamisele ning valuutakursi fikseerimisele (sellest allpool lähemalt) lisandus ka selliseid Eestiski vahetult 1992. aasta rahareformile järgnenud perioodist tuntud meetmeid nagu riikliku sektori hindade ja palkade ajutine külmutamine. Üks uuenduste võtmeelemente oli Pacto nime all tuntuks saanud kokkulepe valitsuse, äriringkondade ja ametiühingute vahel: see kujundas raamid majanduspoliitika edasisele perioodilisele täpsustamisele. [1]
Kogu reformiperioodi vältel põhines majanduspoliitika selgejoonelisel valuutakursisüsteemil ning juhitud tulupoliitikal. Vahemikus märts-detsember 1988 oli Mehhiko peeso kurss USA dollari suhtes fikseeritud, järgneval kolmel aastal lubati peeso nõrgenemist dollari suhtes teatud kindla (eelnevalt avalikult teatatud) marginaali võrra. 1991. aasta novembris muudeti kursisüsteem veelgi paindlikumaks, võttes kasutusele avalikustatud interventsioonivahemiku. Seda vahemikku laiendati järk-järgult, nii et 1991. aasta lõpu vähem kui 1,5%-st oli 1993. aasta lõpuks saanud ligikaudu 9%.
1994. aastal pidanuks areng jätkuma varasemast ajast tuntud suunas. Kursikõikumisvahemik pidi plaanide kohaselt suurenema veel 4% ning see tähendanuks kogu sekkumisvahemiku laiendamist ca 14%-ni. Aastane inflatsioonimäär pidi prognooside kohaselt jääma alla 10%. Majanduse kasvutempo oli kõigiti lootustandev.
Majandus
Tsiili riigi kogutoodang (RKT) – kaupade ja teenuste kogumaksumus ning ekspordi ja impordi saldo on 50,1 miljardit USA dollarit. Maailmas on Tsiili 44 ndal kohal RKT järgi. RKT ühe elaniku kohta on 3560 USA dollarit. Maksebilanss on -757 miljonit USA dollarit. Inflatsioon 8,5% ja tööpuudus 4%.
Eksport
Jaapan 17%
USA 16%
Argentiina 7%
Suurbritannia 5%
Saksamaa 5%
Muud 50%
Import
USA 24%
Brasiilia 10%
Jaapan 8%
Saksamaa 6%
Argentiina 6%
Muud 50%
Tsiili majanduse tugevad küljed
Maailma suurim vasetootja. Aylwini valitsuse poliitiline tasakaal ja vabaturu poliitika on kaasa toonud tohutu suure välisinvesteeringute sissevoolu, mis on alates 1991. aastast taganud majanduse 5% -lise aastakasvu. Pinocheti ajajärgul vähendati riiklikku sektorit armutult, kuid selle jätkuv erastamine meelitab investeerima ja edaspidi.
Nõrgad küljed
Suur sõltuvus suurimast kaubanduspartnerist USA-st teeb Tsiili majanduse USA kaubanduspoliitikas tehtavate muutuste puhul kergesti haavatavaks. Vasetulu sõltub oluliselt
vasehinna kõikumisest maailmaturul.
Majanduse lühikokkuvõte
Tsiili peamised majandusharud :

• Nafta
  
• Nafta töötlemine
  
• Vase kaevandamine
  
• Töötlev tööstus
  
• Ravimitööstus
  
• Raskemasinaehitus
  
• Kalatööstus
  
• Agrotööstus
  

Energeetika
Hüdroelektrijaamade osatähtsus on 66 % (14 miljardit kWh)
Soojuselektrijaamade osatähtsus on 34 % (7 miljardit kWh)
Heaolu
Tsiili tavapäraselt suur keskklass elas Pinocheti reziimi ja Chicago koolkonna majanduspoliitika oludes hästi. Jõukam kiht sai suurt kasu riigivarast, mida müüdi tegelikust turuväärtusest 40-50% madalama hinnaga. Viis aastat pärast reziimi kehtestamist oli rikkus tugevalt kuhjunud, 9 majandushiiglast kontrollis 250 suurima firma vara, 82 % pangandust ja 64 % rahalaene. Reziimi kunstlikult kõrged siseturu intressid võimaldasid neil , kes pääsesid ligi rahvusvahelisele finantsmaailmale, teenida 1977-80 välismaalt laenu võttes ja seda kodus edasi laenates hinnangute kohaselt 800 miljonit USA dollarit. Need rühmitused on oma seisundi säilitanud.
Vaesed , vastupidi ,on 15% võrra halvemas olukorras kui 1970 aastail, hinnangute kohaselt elab 4 miljonit inimest ÜRO kehtestatud vaesuspiirist pisut kõrgemal ja 1 miljon sellest madalamal.
Kestvus kaubad
Telerid 201
Autod 50
Telefonid 74
Arvuteid on piirkonna keskmisest rohkem
(Kõik andmed 1000 inimese kohta)
Tsiili majandust on mõjutanud ideoloogiate võitlus. Allende valitsusaja sotsialistlik poliitika tõi riiklikuku sektorisse hiiglasuured korporatsioonid. Allende kukutatud Pinocheti diktatuur rakendas ranget monetaristlikku poliitikat. Riikliku sektori hoogne vähendamine ja riigiettevõtete turuväärtusest madalama hinnaga mahamüümine andis investoritele ja spekulantidele suuri kasumeid. Karmid majandusmeetmed, mis ei arvestanud aga sotsiaalseid tagajärgi, vähendasid Tsiili inflatsioonimäära 400% -lt 15%-ni.
Aylwini ja Frei valitsus on mõningase eduga jätkanud turumajanduslikku suunda. Eriti märgatav on olnud ekspordi pidev suurenemine, mis aitab rahastada Tsiili tööstussektori moderniseerimiseks eluliselt vajalike põhivahendite importi .