Sitsiilia Asukoht · Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Ita alia suurim saar. ·Saare pindala on 25 662 km². · Sitsiilia koordinadid on 38° N, 14° E. · Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia
riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Argentiina asub Lõuna- Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, kuulub Ladina- Ameerika regiooni.. Algmeridiaani suhtes asub ta lääne pool. Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. Argentiinal on viis naaberriiki- Brasiilia, Boliivia,Uruguay, Tsiili ja Paraguay. Iseloomusta riigi kuju. Riigi kuju on piklik, ülalt on laiem ja altpoolt muutub kitsamaks. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid. Kõige läänepoolseim punkt on 32 kr.ll ja 71kr.lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 38 kr.ll ja 57 kr.lp. Argentiina asub ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolseim äärmuspunkt on 22 kr.ll ja 66kr.lp. Lõunapoolseim äärmuspunkt on 55 kr.ll ja 65kr.lp Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Koduasulast (orust) asub Buenos Aires 14950 km kaugusel.Kellaaeg erineb Eesti omast 5 tunni võrra, maailmaaeg -3.
Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Vaikse ookeani läänekaldal, rannikuala uletus on kuni 18000 km. · Iseloomusta riigi kuju. Riigi kuju on üsnagi ebaühtlane. Kirdest edelani on Hiina ümbitsetud merega, ülejäänut seob maismaa. Riigi loodeosa on laiem kui vastasosa. Riigi kuju otseselt midagi ei kujuta, vaid on üsnagi abstraktne. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid. Hiina asub 35 00 N, 105 00 E laiuskraadide vahel. Pealinna (Pekingi) geograafilised koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm.
Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. 3. Iseloomusta riigi kuju. Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. 4. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid. · põhjapoolseim punkt: Dunnet Head ehk Easter Head Caithness, Sotimaa (58° 40' N, 3° 22' W) · lõunapoolseim punkt: Lizardi neem, Cornwall (49° 57' N, 5° 13' W) · läänepooseim punkt: Corrachadh Mor, Sotimaa (56° 42' 56 N, 6° 13' 37 W) · idapoolseim punkt: Lowestoft Ness, Suffolk, Inglismaa (52° 29' N, 1° 46' E) Pealinna, Londoni geagraafilised koordidadid on 51°3028N 00°0741W. 5. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast
kes joonestas, mis formaadis on tehtud, mis programmis on koostatud ja mis koordinaatidel ja millised kõrgused on akuseks võetud. Kindlasti peab olema original allkiri. (vt Joonis 7) Joonis 7. Kirjanurga näidis Allikas: ………….. dokumentide arhiiv 9 Objekti lõpus esitab geodeet tellijale koond teostusjoonised, (vt Lisa) tavaliselt sisaldab see teostusjoonist kuhu peale on kantud kõik honed ja nende nurga koordinadid. Plaanile kantakse kõik honed, kaasa arvatud näiteks sellised honed kui alajaam, prügimaja, kõrvalhooned, kuurid. Kantakse ka teed ja plastid, parkimisplatsid ja muud, kõnniteed ja äärekivid ning nende kõrgused. Kõik trassid näiteks kanalisatsiooni ja vee trassid, elektri kaablite paigutus maas ja n.e. Pinnapealsed liinid näiteks kõrgepingeliinid, tänavavalgustus ja igasugune muu oluline info. Kõikidele objektidele lisatakse sügavus kõrgus ja kõik muud vajalikud parameetrid
Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Parun, Briti suursaadik ei näinud omanimelist mäge kunagi. Koordinadid: 46.20° pôhjalaiust ja 122.18° läänepikkust St. Helens oli enne 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda vulkaani suitsevaks mäeks. Peale 1921 saabus Kaskaadidesse vaikusperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St. Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teisetel naabruses paiknevatel vulkaanidel
sirge üldvõrrand,normaalvektor. Kahemõtmelises eukleidilises ruumis kasutame tuntud x,y-teljestiku.Siin tähistatakse P(x,y) see on x1=x;x2=y, A(x0,y0) sihivektor =(sx,sy),nad avalduvad võrandid kujul. 27. Hüpertasandi mõiste,vektorvõrrand.hüpertasand 2-ja 3 mõõtmelises ruumis.' A(V,P) on-mõõtmiline afiine ruum,milles on määratud mingi reeper.T=(O,B).Hüpertasandiks afiinses ruumis A nim kõige selliste punktide hulka,mille koordinadid rahuldavad lineaarsed võrrandit. Kahemõtmilises eukleidilises ruumis on hüpertasandiks A läbiv sirge u mille võrand on ax+by+c=0 ja mille normaalvektor on =(a,b).Kolmemõtmilises ruumis on hüpertasandi A läbiv ja vektoriga risti olev tasend. 28. Punkti kaugus hüpertasandist. . avaldub kujul 29. Vektorkorrutis. eukl. vektorruumis dimV=3vektorid =(,,), =(,,) s.o , on xyz teljestiku vektorid.Def. 1 Vektorite ja vektorkorrutis, mida tähist on vektor
o horisontaalide lõikevahe) Horisontaal – see on joon, mis kaardil või plaanil ühendab ühesuguse kõrgusega maastikupinkte. Langekriips on horisontaaliga risti tõmmatud lühike kriips , mis selgitab maastiku kalde suunda. Horisontaalide vaheline kaugus iseloomustab nõlva kallakust – väiksem kaugus , st järsem nõlv ja vastupidi. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil. Kõigi punktide koordinadid mis jäävad horisontaalile , võrduvad horisontaali kõrgusega. Kui punkt A jääb horisontaalide vahele, saab selle kõrguse arvutada. Selleks tuleb ära mõõta kahe horisontaali vaheline kaugus d ja madalama horisontaali ja punkti A vaheline kaugus a. 25. Vundamentide mahamärkimine (suuliselt tunnis antud viide ekasmiküsimusele).
x0+tsx; y= y0+tsy; z= z0+tsz: => avaldame t saame lõpux kanooniline võrrand => x-x0/sx= y-
y0/sy=z-z0/ sz. Tasandi üldvõrrand Ax+by+Cz+ D= 0
Mõnede analüütilise geomeetria ülesannete lahendamine vektorkujul Tasandi suhtes
sümmeetrilise punkti kohavektori leidmine.*paneme kirja tasandi üldvõrrand -> kust Ax+By+Cz =>
1) vek)< n, x> ja 2) x,y,z; 1) on on tasandi normaal vektorite kordinaadid, ja 2) tasandi muutuva
punkti koordinadid. Vek x=( x,y,z); ( kasulik teha joonis) => x=x0+ tn=> < n, x0+ tn> +D=0 => < n,
x0> +t< n,n>+ D=0 => t = - ( < n, x0> +D)/
- määrata inimese keha ja selle osade asukohta ruumis - määrata keha orientatsiooni ja poosi suvalisel ajahetkel - uurida liikumise ruumilis ja ajalisi aspekte Kinemaatiliste karakteristikute jaotus: · Ruumilised karakteristikud · Ajalised karakteristikud · Ruumilis-ajalised karakteristikud Ruumilised karakteristikud on: · Koorodinaadid · Trajektoor · Nihe Koordinaadid · Koordinadid on arvud, mis määravad vaadeldava objekti asukoha ruumis taustsüsteemi suhtes · Keha või punktmassi asukohta võib määrata ainult mingi teise keha taustkeha suhtes · Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvutamiseks valitud alghetk moodustavad taustsüsteemi, mille suhtes liikumist vaadeldakse Taustsüsteem · Taustsüsteem on vaadeldavas süsteemis liikumatu ja seda saab põhimõtteliselt valida
Joonistus 1. Lissaboni väljak 1.2. Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugal piirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ning Madeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissabooni koordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon. 2)[1] 21 Joonistus 2. Portugali riigikaart 1.3. Looduslikud tingimused. 1.3.1. Pinnamood Pinnamoodi iseloomu järgi Portugali põhja- ja lõunaosad on hästi erinevad teineteisest. Jõest ,,Tejo" põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud
3 Valmistatud Nr 3 Üldkogusest Valmistatud 1 Leht Nr 5 Üldkogusest Leht 1 Näide: 3 komplekti 1 komplekt Siin on kirjas kasutatud töökaardi andmed. 5 Kaart (seeria, nr, mastaap) 54.16 1:20 000 Leht Nr (või nimi) Sõmerpalu 155 Järgnevas tabelis on vähemalt kaks maastikuorientiiri kaheksakoha- liste koordinaatidega ja kirjeldus. Nr Koordinadid Kirjeldus Pidepunktid 1 8350 1545 Linnamäe ristmiku läänepoolne nurk 6 2 8351 1539 Lõunapoolne maja nurk 3 8358 1540 Põhjapoolne teetruubi ava 4 ------------- --------------------------------------------- Orientiir on objekt (ehitise nurk, suur kivi, ristmik), mille säilimises võib kindel olla ka peale lahingutegevust. Orientiir peab olema tuvastatav ka kasutatavalt kaardilt!