Argentiina, Uurimistöö (0)

Uurimus Argentiinast
Küsimustiku alusel
Koostaja : Anne-Mai Tamm
11.a klass
Juhendaja : Epp Tähe
2009

Üldine geograafia

Joonista peast riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga.Milles eksisid? Mis võiks olla selle põhjuseks?
Kaardi joonistamisel lähtusin arvutis olevast tegelikust riigi kontuurist. Eksisin riigipiiri joonistamisel, kus ei suutnud täiesti täpselt välja tuua erinevaid osi ning käänusid. Põhjuseks arvan olevat liiga vähene informeeritus ning vähene piltmälu, sest peast on raske panna kaarti vaba käega paberile.
Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel.
Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid ; asend mere suhtes.
Argentiina asub Lõuna- Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, kuulub Ladina- Ameerika regiooni.. Algmeridiaani suhtes asub ta lääne pool. Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. Argentiinal on viis naaberriiki- Brasiilia, Boliivia, Uruguay , Tšiili ja Paraguay.
Iseloomusta riigi kuju.
Riigi kuju on piklik, ülalt on laiem ja altpoolt muutub kitsamaks.
Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinadid.
Kõige läänepoolseim punkt on 32 kr.ll ja 71kr.lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 38 kr.ll ja 57 kr.lp. Argentiina asub ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolseim äärmuspunkt on 22 kr.ll ja 66kr.lp. Lõunapoolseim äärmuspunkt on 55 kr.ll ja 65kr.lp
Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel.
Koduasulast (orust) asub Buenos Aires 14950 km kaugusel.Kellaaeg erineb Eesti omast 5 tunni võrra, maailmaaeg -3.
Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.:

• Maavärin -1922.11.11 - Chile-Argentiina piirialal – tugevus M 8.5
  
• Maavärin -1944.01.15 - San Juan , Argentina - tugevus M 8,000
  
• Maavärin -1977.11.23 - San Juan, Argentiina - tugevus M 7.4
  
• Maavärin -1985.01.26 - Mendoza, Argentiina - tugevus M 6.0
  
• Maavärin -2002.06.18 - Chile-Argentiina Piiriregioon - tugevus M 6.6
  
• Maavärin -2006.11.13 - Santiago del Estero, Argentiina - tugevus M 6.8
  
• Üleujutustest suurim oli aastal 2007 Rosario linnas,kus tekkis suur üleujutus.Katastroofis hukkus üle 12 inimese ning koduta jäid üle tuhande inimese.
  
• Tšiili vulkaas Chaiten paiskas 208 aasta maikuus üles tohutu tukapilve, mis saastas õhu Argentiinas ja Uruguays.
  
• Metsapõleng 2008 aasta veebruaris hävitas üle tuhende hektari maad.mille tulemusel evakueeriti inimesi.
  

Pinnamood ja laamtektoonika

Iseloomusta riigi pinnamoodi .
Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse.
Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt:
1. Andid
See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tšiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur.
2.Pampad
See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände.See osa on tasane kõrgendik, mis on kaetud rohumaadega
3.Patagoonia
Lõunaosa Argentiinast on väga erinev teistest, seal asuvad mäed , metsad , järved ja liustikud.See on väga ulatuslik ala.
Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm.
………………………………………………….
………………………………………………….
………………………………………………….
………………………………………………….
Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele (põllumajandusele, transpordile, turismile).
Pinnamoe mõju majandustegevusele on suhteliselt suur.Riigis on palju kõrgendikke ja piir asub mäestiku serval.Seega võib öelda,et pinnamood segab transpordivõrgustiku levikut, pole võimalik rajada suuremale alale vilja kandvaid põllumaid. Samas aga turismile mõjub mägine pinnamood ahvatlevalt, sest erinev ja maastik on turistidele meelepärane.Mägedesse minnakse turismireisina suusatama ja kuurortitesse puhkama .
Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
Sisejõudude poolt tekkinud märkimisväärseks pinnavormiks loetakse Andide mäestikku, mis on tekkinud mandrilise ja ookeanilise laamapõrkumisel. Andide mäestikon Lõuna-Ameerika laama kurrutis, mis on tekkinud Naza laama sukeldumisel,
Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
Maavaradest leidub Argentiinas maagaasi, naftat, rauamaaki, kulda ja vaske.
Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne).
Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal.
Kas riigis esineb maavärinaid?
Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad.
Antud kaardil on näha, milliste laamade äärealal asub Lõuna-Ameerika ning sealhulgas ka Argentiina.Sellest kaardist on võimalik teha järeldusi ka maavärinate põhjuste ja rohkuse üle.
Eraldi on näidatud ära ka aktiivsed vulkaanid , mis on tähistatud punase täpiga.

Kliima

Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)?
Kliimat mõjutavad tergurid on enamasti läänepoolt jooksev Andide mäestik ning idapool olev Atlandi Ookean. Argentiinat mõjutavad tugevalt ka soe Brasiilia hoovus, lõunast tulev külm Alklandi hoovus ja Tšiili rannikult külm Peruu hoovus. Argentiina kliima on piirkonniti erinev ning sarnaneb kohati Austraalia kliimale.
Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond .
Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis . Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks.Kaugemal lõunas aga muutub kliima külmemeks, ning talveti ulatub temperatuur kuni 0 C-ni (Tierra del Fuego , Ushuaia linn). Sademete hulk ületab lõunapool aastas 1520 millimeetrit.Pealinnas ,Buenos Aireses on aastane sademete hulk 950 mm. Põhjapool, Mendozas on aga aastane sademete hulk 190 mm.
Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?
Eesti keskmine sademete hulk on 500-700 mm aastas(allikas: EMHI ). Argentiinas aga varieeruvad sademete hulgad piirkonniti väga tugevalt, ning on osades piirkondades väga palju suuremad Eesti näitajatest, näiteks Argentiina lõunaosas sajab aastas 1520 mm aastas, mis on meie näitajatet 1020 mm võrra suurem.Aga põhjapool Argentiinas on jällegi sademed vähesemad(190 mm) ning Eesti sademed on suurema hulgaga .
Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid.
Argentiina linna Buenos Aires on riigi kõige suurema linnastumisega keskus ja terve Ladina-Ameerika suuruselt kolmas linn.Seal elab 3.1 miljonit inimest, kellel on kokku umbes 8 miljonit autot ja liiklusvahendit. Seega, võib järeldada, et õhu saaste on Argentiinas küllaltki suur ning piisav, et tekitada tõsisemaid tervisehäireid

Veestik

Anna üldhinnang selle riigi veevarudele.
Erinevates Argentiina osades, on esinenud probleeme liigse veerohkusega või siis jällegi põuaga.
Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
Argentiina jõed voolavad enamasti Atlandi ookeanisse. Parana, Paraguay ja Uruguay jõgi moodustavad ülisuure Lõuna-Ameerika jõekompleksi. Río de la Plata jõe suudmes asub delta, mille kaudu voolavad mitmete jõgede veel ookenisse.Parana-Uruguay jõed moodustavad kokku 3000 km-pikkuse süsteemi.
Pildil kujutatud Itaipú tamm, mille energia rahuldab üle 40% terve argentiina elektrivajadusest ning on maailma suurim.
Nimetus  
Pikkus (km²)  
Vool ( m³/s)  
Paraná jõgi
1,800
16,806
Uruguay jõgi
1,100
5,026
Negro jõgi
635
865
Bermejo-Teuco
1,000
339
Pilcomayo jõgi
850
152
Colorado jõgi
860
134
Buenos Aires
700
88
San Juan
500
56
Mendoza jõgi
400
50
Chubut jõgi
810
48
Salado del Norte jõgi
2,000
15
Desaguadero jõgi-Salado jõgi
1,200
14
Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?
Jõgede peamiseks toiteallikaks on Andide mäestiku lumesulavesi ning ümberringi asuvad kõrgendikud.Vähesel määral toituvad jõed-järved ka sademetest ning põhjaveest.
Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast?
Veetaseme kõikumine jõgedes on suur,sest veetase erineb aastaaegade vaheldumisega väga palju. Kevadel on suuretatel jõgedel katastroofilised üleujutused ning suveperioodil,kus temperatuurid on laes,kannatavad piirkonnad,mis vaevlesid kevadel üleujutuste käes tõsist põuda.
Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
Perioodidti esineb Argentiinas üleujutusi, kus kevadel ajavad jõed üle ja suveperioodil kannatab sama piirkond põua käes Üleujutusi võib esineda Uruguay, La Plata ja paranase jõgedel.
Nimeta selle riigi suuremaid järvi.
Riigi lõunaosas asub Argentiina järvede võrgustik,mis ulatub Andidest Patagooniani.Kõige suuremaks järveks loetakse Argentiinas Nahuel Huapí, mis asub põhja Patagoonias.Teised suuremad järved on Buenos Airese järv , mis asub Tšiili ja Argentiina piiril, ning ülejäänud suuremad järved on Viedma ja Argentino, mis toituvad Andide lumesulaveest.
Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?
Argentiinas kasutatakse pinnakogude vett enamasti põllumajanduses, joogiveena ning tööstustes.
Kas on probleeme veekogude puhtusega?
Veekogude puhtusega probleeme ei ole, sest aastajad vahelduvad ning vesi tuleb mägedest, mille sulavesi on üldiselt reostumata ning puhas.
Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks?
Laevatatavad teed on Uruguay, Paranas ja La Plata.Nendende laevateede tähtus on on suur,sest neit teid mööda saab vedada laiali kaupu ning organiseerida transporti sisemaale odavamalt ning suurema kogusega kui mõnda teist transpordivahendit kasutades.

Kasutatud materjal

http://www.indexmundi.com/argentina/natural_hazards.html
http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183
http://earthobservatory.nasa.gov/NaturalHazards/view.php?id=36869
http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Argentina/Climate/
http://www.argentinawaters.com/
http://www.visitandlearn.co.uk/locationfactfiles/Argentina3.asp
http://issuu.com/marekivistik/docs/gendra_t___1_?mode=a_p
http://earthtrends.wri.org
http://www.fao.org/waicent/faoinfo/agricult/agl/aglw/aquastat/countries/index.st m
http://www.fao.org/countryProfiles/water/default.asp?search=search&iso3=ARG
http://earthtrends.wri.org/searchable_db/variablenotes_static.cfm?varid=691&themeid=2
http://earthtrends.wri.org/searchable_db/variablenotes_static.cfm?varid=363&themeid=4