Troopilised Andid Koostaja: Jaanus Talts 10. klass Andid Asukoht Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt .
Mäestikud kõrgmäestikud madalmäestikud keskmäestikud Mäesti Himaalaja Andid Alpid k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna. Ül...
Asukoht Kesk-Euroopa lõunaosa , läbib Lõuna-Ameerika lääneosa, Prantsusmaad, Saksamaad, läbib Panamat, Ecuadori, Austriat, Liechtensteini, Colombiat, Boliiviat, Itaaliat, Sloveeniat ja Sveitsi Peruud, Tsiilit, Argentinat Laius- ja pikkuskraadid 45°5001N 06°5154E 32°3910S 70°040W Kõrgus Kõrgeim tipp Mont Blanc- Kõrgeim tipp Aconcagua 4807m. Keskmine kõrgus 6959 m. 4000m. Pindala Väiksem Suurem Igilume olemasolu Lumepiir algab 2300m. Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt. Liustike kõrguselt, troopilises kogupindala on 4120 vöötmes 6 km. kõrguselt. km²
Aasiat ja kuiva Sise-Aasiat. Keskmine kõrgus 6000 m 4000 m 2350 m 490 m Mäestiku pikkus 2500m 9000 km 1200 km 1700 Kõrgeim tipp Dzomolungma ehk Mount Everest Aconcagua Mont Blanc Galdhopiggen Tippu kõrgus 8848 m 6959 m 4810m 2469 m Tipu kordinaadid 27° 59 17 N, 86° 55 31 E 32° 39 12 S, 70° 0 42 W 45°5001N 006°5154E 61°3811N 8°1845 Kaart http://goo.gl/maps/ksjrH http://goo.gl/maps/X4K8F http://goo
suvekarjamaadena. Keskmine kõrgus 6000 4000 2500 2000 (m) Pikkus (km) 2400 7000 1200 1700 Kõrgeim tipp Mount Everest Aconcagua Mont Blanc Galdhøpiggen (nimi) Kõrgeim tipp (m) 8848 6962 4810 2469 Tipu koordinaadid 28° N, 87° E 33° S, 70° W 46° N, 7° E 62° N, 8° E Pilt Võru Kesklinna Kool 10.12.2013
Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Nicole Maria Klais; 11 H Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets ...
idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv Tsiili pikiorg. Ranniku-Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. Tsiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado - 6864 m Tupungato - 6800 m Parinacota - 6630 m 4 Kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav
piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik.
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago...
ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapools...
Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS). Argentina asub Lõuna Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16. aastane sademete hulk on 500 1000 mm Loodusvöönditest on Argentinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk järguliselt
Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib Argentina saada endale ka umbes 1 000 000 ruutkilomeetri suurune maa-ala Antarktise mandril. Rannajoone pikkuseks on 4 989 kilomeetrit. Riigi madalaim koht on Laguna del Carbón, mis on soolajärv ning asub 109 meetrit allapool merepinda. Kõrgeim punkt on Aconcagua, mis asub Andi mäestikus 6 960 meetrit üle merepinna. Samuti on see kogu lõuna- ja läänepoolkera kõrgeim punkt. 1.2. Majandusgeograafiline Majandusgeograafiliselt asub Argentina heas kohas, kuna leidub rohkelt loodusvarasid, näiteks kivisüsi, mitmeid metalle ning naftat. Naaberriike on rohkelt, seega on hea tegeleda kaubandusega. Elanikkond on kõrgelt haritud ning põllumajandus on suunatud peamiselt ekspordile
Ranniku- Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. b) kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri amplituud on keskmiselt 8° C
· Metsapõleng 2008 aasta veebruaris hävitas üle tuhende hektari maad.mille tulemusel evakueeriti inimesi. PINNAMOOD JA LAAMTEKTOONIKA Iseloomusta riigi pinnamoodi. Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände.See osa on tasane kõrgendik, mis on kaetud rohumaadega 3.Patagoonia Lõunaosa Argentiinast on väga erinev teistest, seal asuvad mäed , metsad, järved ja liustikud.See on väga ulatuslik ala. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm
Kertsman Juhendaja: Epp Tähe 2010 Riigi üldiseloomustus. Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso. Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km). Kliima : Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20°C kuni +25 °C ja juulis +10 °C ringis. Õhutemperatuuri
Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus
protestid, miwtõttu järjestikuste astusid tagasi mitmed presidendid. Muud faktid: Suuruselt teine riik Lõuna-Ameerikas (pärast Brasiiliat); strateegiline asend Lõuna-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkonna laevateede vahel (Magalhäesi väin, Beagle kanal,Drake'i väin); mitmekesised maastikud ulatuvad troopilise kliimaga põhjast tundrani 4 kaugel lõunas; Cerro Aconcagua on läänepoolkera kõrgeim mägi, Laguna del Carbon on madalaim punkt läänepoolkeral. Riigi arengutaseme iseloomstus Inimarengu üldandmed Argentina kuulub kõrgesse inimaregugruppi, mille inimarengu indeks on 0,866(2009).Argentina asub inimarengu indeks põhjal 49. kohal.Sarnase näitajaga on veel Läti, mille IAI on 0,866 ja Uruguay, mille IAI on 0,865.Argentina kuulub Cairni gruppi. Argentina kuulub Ladina-Ameerika regiooni.Riigi kui ka regiooni tase on 1975-2005
kohal. Argentina looduse mitmekesisus tuleneb suurest põhja-lõuna suunalisest ulatusest ja pinnamoe eripärast. Argentina jaguneb mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosaks. Kõige madalam on La Plata madalik, seal Salado ja Colorado jõgede vahel paikneb Pampa, mille kirdeosa on laudtasane, madal ja niiske ning kaguosa kuiv ja kõrge pampa. Riigi põhjaosas asub hõrendike, soode ja võsadega kaetud Gran Chacos. Andides asub Argentina kõrgem tipp Aconcagua (6960 m). Argentina põhjaosas valitseb troopiline kliima (keskmine temp. 23oC), peamiselt põllustatud pampa asub lähistroopikas ja Patagoonia kliima on kuiv ja jahe. Kogu Argentina ala on avatud nii külmadele lõunatuultele kui ka põhja poolt puhuvatele soojadele tuultele. Andide niiskeid idanõlvu katab mets ja Argentina alast hõlmab mets 13% ning haritav maa 9%. Suurimad jõed Parana ja Uruguay on majanduslikult tähtsad.
Kosciu sk o Australia 7,3 10 Au stral ia Elb rus Russia 18,5 10 Europe Mc Kin ley Alask a, U.S. 20,320 N orth Am erica Aconcagua Argentina 22 ,834 South America Lowest Elevations Lo west P o in t Name Place Dep th Below Sea Lev el (ft .) Continen t Lake AssaI Djib outi 512 Afri ca
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
