Tšiili (0)

GEOGRAAFILINE ASEND
Tšiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril , mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel.
Tšiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tšiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tšiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tšiili naaberriigiks Peruu .
KUJU
Tšiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tšiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar).
KOORDINAADID, AEG
Tšiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp.
Tšiili pealinn on Santiago , mis paikneb koordinaatidel 33°26′ ll, 70°40′ lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul ~13580 km. Tšiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12.00, siis Tšiilis alles 6.00. (Eesti ning Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze’i aheliku aeg erineb 8 tunni võrra).
Joonis 1: Tšiili asukoht ja kuju.
PINNAMOOD
Tšiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks : Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tšiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tšiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m)
Nimi
Kõrgus (m)
Ojos del Salado
6891
Nevado Tres Cruces
6749
Llullaillaco
6739
Tres Cruces Central
6629
Incahuasi
6621
Tupungato
6570
El Muerto
6488
Pomerape
6282
Parinacota
6348
Tres Quebradas
6239
Põhja-Tšiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid , jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared.
Tabel 1: Riigi kõrgemad tipud .
MÕJU MAJANDUSELE
Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. Haritav maa paikneb peamiselt laiuskraadidel 33°-42°ll Andide ja Ranniku-Kordiljeeride vahelises orus. Peamiselt kasvatatakse puu- ja köögivilju (eelkõige viinamarju, millest valmistatakse veini) ning ka teravilju . Üsna hästi on mägedes levinud aga karjakasvatus . Põhiliselt kasvatatakse lambaid ja veiseid. (Joonis 3)
Sellise reljeefiga riigis on raskendatud ka infrastruktuuri rajamine. Kuna mägedesse on teede ehitamine üsna keeruline, sest teid ei saa teha sirgeid, vaid need on käänulised, on sinna rajatud palju raudteesid. Üpris hästi on riigis arenenud lennundus .
Joonis 2: Tšiili pinnamood ja veestik .
Tänu Tšiili imelisele ja tavapäratule loodusele , külastab riiki palju turiste, igal aastal umbes 2 miljonit. Palju külastatakse ka suusakuurorte Andides. Turistide rohkus mõjub majandustegevusele väga hästi, sest nad kasutavad erinevaid teenuseid, nt hotelle, jm.
Joonis 3: Põllumajandus, maavarad , tööstus.
PINNAVORMID
Pinnavorme on Tšiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited.
MAAVARAD
Tšiilis leidub üsna palju maavarasid . Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja – Tšiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3).
LAAMTEKTOONIKA
Tšiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna-Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline . Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik.
Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane .
VULKAANID, MAAVÄRINAD
Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tšiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tšiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati paljud rannikulinnad, mõned hävisid. Mõndades kohtades hävis rannajoon ning meri lõhkus kalda, haarates endaga kaasa ka kaldal olevad majad. Maavärin põhjustas tsunaami, mis tabas umbes 14 tundi hiljem Hawaiid ja seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma. Need lained väristasid kogu maailma mitu päeva. Seda maavärinat peetakse suurimaks registreeritud maavärinaks maailmas.
Üldiselt põhjustavad maavärinad ja vulkaanid inimestele kahju. Tugevate maavärinate korral hävivad hooned, inimesed võivad hukkuda, samuti võivad tekkida tsunaamid , mis laastavad rannikupiirkondi. Vulkaanipurske tagajärjel võivad samuti hävida hooned ning inimesed hukkuda. Pärast 1960-aasta maavärinat muutus maastik tundmatuseni – varem vaibunud vulkaanid hakkasid uuesti purskama, nende kraatrist paiskus välja gaasi ja tuhka ning hõõguvat laavat. Osa rannikust vajus vee alla, mõnes kohas tekkisid uued saared. Tugevasti said kannatada raudteed ja maanteed , hooned muutusid rusuhunnikuks. Hukkus üle 10 000 inimese ning peavarjuta jäi 2 miljonit elanikku.
Joonis 4: Ojos del Salado
KLIIMA
Tšiili kliimat kujundavateks teguriteks on eelkõige riigi asukoht, pinnamood ja hoovused, aga ka valitsevad õhumassid ning kaugus merest. Riigi asukohast sõltub päikesekiirte langemisnurk - kui palju päikesekiirgust jõuab maapinnale. See mõjutab peamiselt temperatuuri – Põhja-Tšiilis on üldiselt temperatuur kõrgem, kui Lõuna-Tšiilis.
Andide mäestiku kohal sajab palju, sest mäestik hoiab pilvi kinni.
Põhja-Tšiilis on kujunenud kuiva kliimaga ala, kus auramine ületab sademete hulga. Sinna on tekkinud Atacama kõrb, mis on maailma kuivemaid piirkondi. Kõrb on tekkinud külma Peruu hoovuse tõttu, mis ei võimalda seal sademete teket. (Joonis 5)
Tšiili kliimat kujundavad peamiselt merelised õhumassid, troopiline mereline ja parasvöötme mereline õhk, mis toovad kaasa niiske ilma.
Kuna Tšiili asub mere lähedal, siis mõjutab ka see sademete hulka.
Joonis 5: Hoovused, kliimavöötmed
KLIIMA ISELOOMUSTUS
Kuna Tšiili laiub põhjast lõunasse väga ulatuslikult, siis on tema kliima kohati väga erinev.
Riigis võib enamjaolt eristada 4 aastaaega : suvi (detsember-veebruar), sügis (märts-mai), talv (juuni-august) ja kevad (september-november).
Joonis 6: Sademete langemise aeg ja hulk
Keskmine õhutemperatuur juulis (talvel) kõigub 0°-12° C, kuid kohati, eelkõige riigi lõunaosas, võib langeda ka alla 0° C. (Joonis 7). Jaanuaris (suvel) on keskmine õhutemperatuur 4°-20° C. (Joonis 8). Kõrgemad temperatuurid valitsevad aasta läbi riigi lääneosas, Vaikse ookeani rannikul. Kui juulis on ülejäänud riigis temperatuur enamjaolt ühesugune, siis jaanuaris on temperatuur piirkonniti erinevam. Ühesugune temperatuur valitseb aasta läbi vaid riigi idaosas laiuskraadidel 18°-33° ll.
Aastane sademehulk riigis on piirkonniti väga erinev. Sademete hulk suureneb liikudes riigis põhjast lõunasse. Riigi põhjaosas, Atacama kõrbe piirkonnas, sajab minimaalselt, alla 100 mm/a. Seevastu riigi lõunaosas, sopistunud rannikul, võib sadada koguni üle 3000 mm/a, kuigi ka seal leidub kohti, kus sajab suhteliselt vähe. Peaaegu kogu riigis langeb rohkem sademeid talvel ( maist augustini ) ja aasta kõige kuivem periood on suvi (detsembrist veebruarini), kuid leidub ka kohti, kus sajab kogu aasta vältel enam-vähem ühepalju (nt. Punta Arenas, mis asub riigi lõunaosas). (Joonis 6 ja 9).
Tänu Tšiili pikkusele, jääb ta koguni kolme kliimavöötmesse: troopilisse, lähistroopilisse ja parasvöötmesse. (Joonis 5). Tšiili kliima on mereline, kuna ta asub Vaikse ookeani rannikul. Talvel muudab ookeani lähedus ilmad soojemaks, suvel aga jahedamaks. Samuti on seal ookeani tõttu niiskem kliima, sest merelt tulevad õhumassid, toovad kaasa niisket õhku.
Joonis 7: Õhutemperatuur juulis Joonis 8: Õhutemp. jaanuaris Joonis 9: Sademed
VÕRDLUS EESTIGA
Kuna Eesti on Tšiilist palju väiksem, siis temperatuur ja sademete hulk ei erine Eestis piirkonniti nii palju kui Tšiilis. Sama palju kui Eestis (500-1000 mm/a) sajab Tšiilis vaid väga väiksel alal, üldiselt sajab, kas rohkem, mis on tingitud Andide mäestikust, või vähem, mis on tingitud külmast Peruu hoovusest. Eestis langeb temperatuur talvel madalamale, kui Tšiilis, selle põhjuseks on see, et Eesti asub suurematel laiuskraadidel ning ka see, et Tšiilit mõjutab rohkem ookean, mis muudab talved soojemaks. Suvel on sama soe kui Eestis, vaid Tšiili läänerannikul, mille põhjuseks on jällegi ookeani lähedus.
ÕHU SAASTUMINE , ILMASTIKUKATASTROOFID
Tšiili peamised õhu saastajad on autod ja erinevad tööstused, eelkõige metallurgiatööstus. Looduslikeks saasteallikaks on aga vulkaanid ja Atacama kõrb, kust satub õhku väga palju tolmu. Suurtes linnades, nt. Santiagos esineb sudu , mis on seal üsna suures probleemiks. Kuid kuna Tšiili on üsna hästi arenenud riik, minnakse seal, nagu ka paljudes teistes riikides, aina rohkem üle vähem õhku saastavatele seadmetele jms.
Tšiilis pole suuremaid ilmastikukatastroofe teadaolevalt ette tulnud. Võimalikud on siiski tsunaamidest tekkinud üleujutused ning Atacama kõrbes võib esineda tugevat äikest, kui seal hakkab sadama. Seda juhtub aga väga harva.
Joonis 10: Sudu Santiagos
VEESTIK
Tšiili veevarud on piisavad, sest üldiselt, eelkõige Andide kohal, sajab palju.
JÕED
Tšiilis voolab üsna eriilmelisi jõgesid, kuid märkimisväärselt suuri vooluveekogusid seal pole. Andides voolab arvukalt mägijõgesid, näiteks, Bio Bio, Maule, Rapel, Clarillo, Elqui ja Maipo, mis on suhteliselt lühikesed.
(Joonis 2)
Joonis 11: Bio Bio jõgi
Riigi lõunaosas, Patagoonias, voolavad rohkem madalate kallastega jõed, mis kohati võivad olla kärstikulised, näiteks Futaleufu, Bianco ja Sizzlersi jõgi.
Joonis 12: Futaleufu jõgi Joonis 13: Sizzlersi jõgi
Ainuke jõgi, mis voolab Atacama kõrbes on Loa. See on ka riigi pikim jõgi.
Jõgede peamiseks toiteallikaks on sademed, aga ka liustikesulamisvesi.
Jõgede veetase ei kõigu eriti, kui siis ainult Loa jõe veetase, sest see asub Atacamas, kus sajab vähe (kuid arvatavasti ka seal mitte eriti, sest tõenäoliselt saab Loa oma vee mägedest).
Tšiili jõgedel ei esine üleujutusi.
Joonis 14: Loa jõgi
JÄRVED
Nii nagu jõgesid, pole Tšiilis ka väga suuri järvi. Suurimaks järveks on General Carrera järv, millest osa jääb Argentina alale . (Joonis 2). Üsna järvede rohke piirkond on 40°ll juures. Seda ala nimetatakse Lake District `iks ja seal asuvad järved: Maihue, Ranco, Puyehue, Rupanco, Rinihue jt. Samuti asub seal riigi suuruselt teine järv - Llanquihue.
Tšiilis, eelkõige Atacama kõrbe piirkonnas, on palju suuri soolajärvi, näiteks Pehoe järv ja Salar de Atacama järv. Mõned neist on täiesti kuivanud ja valged, teised aga hallid või rohelised.
Joonis 15: General Carrera järv Joonis 16: Pehoe järv
Joonis 17: Salar de Atacama järv Joonis 18: Altiplanic` järv
Järve nimi
Järve pindala
General Carrera järv (Lake Buenos Aires)
1359 km²(Tšiili osa, terve järv on 2240km²)
Llanquihue järv
780 km²
Lake O'Higgins (San Martini järv)
492 km²(Tšiili osa, terve järv on 1013 km²)
Tabel 2: Suuremad järved
VEE KASUTUS, PUHTUS
Pinnaveekogude vett kasutatakse tõenäoliselt põldude niisutamiseks ja koduses majapidamises . Arvatavasti kasutavad seda ka tehased ja tööstusettevõtted jahutuseks jm. Kärestikuliste mägijõgede vett kasutatakse ka hüdroelektrienergia tootmisel.
Veekogude puhtusega väga suurt probleemi pole, kuna Tšiili on hästi arenenud riik ning suudab tänu erinevatele seadmetele jms veekogud puhtana hoida. Siiski võib kohati esineda reostust, mis on põhjustatud tööstuse, linnade või põllumajanduse heitvetest.
ÜLDANDMED
Pindala: 756 950 km²
Rahvaarv: 16 454 143 el. (2008)
Pealinn: Santiago
Pealinna elanike arv: 4 628 000 el.
Keel: hispaania
Rahaühik: Tšiili peeso (CLP)
RIIGI ARENGUTASE
SKT: 14 400 $ / el
Sündimus: 14,82 ‰
Suremus : 5,77 ‰
Imikusuremus : 7,71
Keskmine eluiga (N/M/üldine): 80 / 74 / 77
Kirjaoskus : 95,7 %
Hõive põllumajanduses: 13,6 %
Interneti kasutajaid 1000 el. kohta: 255
Mobiiltelefone 1000 el. kohta: 765
Inimarenguindeks: 0,867 ( maailmas 40. kohal)
Kuuluvus riikide rühma: tööstusriik
MAJANDUSORGANISATSIOONID
Tšiili kuulub järgnevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
APEC, BIS, CAN ( partner ), FAO, G-15, G-77, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAES, LAIA, Mercosur (partner), MIGA , MINUSTAH, NAM, OAS, OECD , OPANAL, OPCW, PCA, RG, UN, UNASUR, UNCTAD, UNESCO , UNHCR, UNIDO, Union Latina , UNMOGIP, UNTSO, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO
Tšiilist pole pärit eriti tuntud rahvusvahelisi firmasid, kuid rahvusvahelised ettevõtted on näiteks kaevandusettevõte BHP Billiton ja lennufirma LAN Airlines S.A.
Joonis 19: Rahvastiku tihedus
RAHVASTIK
1. juuli 2008 seisuga elab selles riigis 16 454 143 inimest. Rahvaarvu poolest on see keskmine riik. Maailma arvestuses on Tšiili 62. kohal (prognoos juuliks 2009).
Rahvaarv on pidevalt veidi kasvanud ning prognooside kohaselt kasvab veelgi. Aastast 2030 kasv aeglustub. Tõus on olnud sujuv, mitte järsk. (Joonis 20)
Joonis 20: Rahvaarvu muutus
Tšiili keskmine rahvastiku tihedus on 22 in./km². Maailma mastaabis on rahvastiku tihedus üsna väike, kuid võrreldes naaberriikidega suur, välja arvatud Peruuga, mille rahvastiku tihedus on sama. Argentiinas on rahvastiku tihedus 14 ja Boliivias 9 in./km². (Joonis 21)
Joonis 21: Rahvastiku tiheduse võrdlus
Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tšiili keskosas Santiago ümbruses, sest see on riigi viljakaim piirkond. Tšiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem, sest seal on mäestik ning kuiv Atacama kõrb. Lõuna – Tšiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19)
RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS
Joonis 22: Rahvastikupüramiid
Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951).
15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988).
Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825).
Mõnekümne aasta pärast on Tšiili rahvastik arvatavasti vananenud.
Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge.
Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta.
Sündimus on viimastel aastatel vähenenud.
Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,05 poissi/ 1 tüdruku kohta.
Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku 4. etapis , st Tšiili on kaasaegse rahvastiku tüübiga riik
LINNASTUMINE
Umbes 85% riigi elanikkonnast elab linnas, sealjuures 40% elab Santiagos.
Enamus linnu paikneb riigi keskel, sest see on riigi viljakaim piirkond. (Joonis 23)
Joonis 23: Suuremad linnad
ENERGIAMAJANDUS
Tšiilis leidub toornaftat, maagaasi ja vähesel määral ka kivisütt. (Joonis 3)
Lisaks oma energiavaradele impordib riik toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Ainsaks eksporditavaks energiavaraks on nafta .
Elekter toodetakse suures osas hüdroelektrijaamades. (Joonis 3)
Elektrienergia toodang inimese kohta on 3060 kWh aastas. Selle näitaja järgi võib riigi jaotada keskmiselt arenenud riikide hulka.
Energiamajanduse tõhustamiseks peaks Tšiili oma kiirevoolilisi, kärestikulisi jõgesid kasutama rohkem energia tootmiseks. Samuti võiks kaaluda tuuleenergia kasutuselevõttu. Kuna Tšiili asub Lõuna-Ameerika laama äärealal, siis oleks tõenäoliselt võimalik kasutada ka geotermaalenergiat, kuid selle kasutuselevõttu võivad takistada liiga suured jooksvad kulutused.
PÕLLUMAJANDUS
Looduslikud eeldused
Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. (Joonis 24) Haritav maa paikneb peamiselt laiuskraadidel 33°-42°ll Andide ja Ranniku-Kordiljeeride vahelises orus. (Joonis 3)
Joonis 24: Maakasutus
Tänu Tšiili pikkusele, jääb ta koguni kolme kliimavöötmesse:

Troopiline
Troopilises vöötmes on jaanuari (suve) keskmine õhutemperatuur rannikul 16-24°C, rannikust eemale liikudes (mäestikus) 8-16° C ja juuli (talve) keskmine õhutemperatuur 8-16° C. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11 000° C. Aastane sademete hulk jääb alla 100 mm. See on kõrbeala, kus põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides , kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Vegetatsiooniperiood on aastaringne. Mullad on väheviljakad. (Joonis 7, 8 ja 9)

Lähistroopiline
Lähistroopilises vöötmes on jaanuari keskmine õhutemperatuur eri piirkondades erinev jäädes vahemikku 8-24° C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 0-16° C. Aktiivsete temperatuuride summa on 4000- 8000 ° C. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga kõikuv: 100-3000 mm. (Joonis 7, 8 ja 9) Mullad on viljakad. Selles vöötmes on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta vältel ning saada 2 saaki aastas.

Jahe parasvööde
Jahedas parasvöötmes on jaanuari keskmine õhutemperatuur 8-16° C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 0-8° C, kohati ka alla 0° C.
Aktiivsete temperatuuride summa on 1000-1600° C. Aastane sademete hulk on üle 3000 mm. (Joonis 7, 8 ja 9) Mullad on väheviljakad. Vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud.
Selles riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega, sest riigi põhjaossa jääb Atacama kõrb, kus ei kasva peaaegu midagi. Keeruline on põllumajandusega tegeleda ka mäestikus ning riigi lõunaosas. (Joonis 2)
Majanduslikud eeldused
Tšiilil on piisavalt kapitali arendamaks põllumajandust.
Põllumajanduses on hõivatud 13,6% rahvastikust.
Pärast 17 aastat kestnud Pinocheti diktatuuri kukutamist 1990. aastal, on Tšiili demokraatlik süsteem ja majandus jõudsasti arenenud. Valitsuse majanduspoliitika on kaasa aidanud Tsiili kaupade kiirele ekspordikasvule, viies riigi mitmes sektoris maailma juhtivamate eksportijate hulka. 1990–2004 on Tšiili majandus kasva­nud stabiilselt keskmiselt 5,5% aastas, sa­mal perioodil on alla vaesuse piiri ela­vate inimeste arv langenud 40%-lt 17%-le.
Põllumajandusliku tootmise vormideks on spetsialiseeritud suurtalud, rantsod .
Põllumajanduse spetsialiseeritus
Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamiseks põllukultuuriks on viinamarjad (neid kasvatatakse 1400 km pikkusel alal, peamiselt 27-39° ll). Lisaks kasvatatakse nisu, kaera, ube, suhkrupeeti, kartulit, papaiasid, oliive, avokaadosid, sibulaid, virsikuid jm. Kõike neid kasvatatakse Tšiili pikiorus, sageli jõgede orgudes. (Joonis 3)
Tšiili on viinamarjade kasvatamise poolest maailmas 9. kohal.
Tšiilis kasvatatakse veiseid (riigi keskosas) ja lambaid (riigi kesk- ja lõunaosas)
Kuigi Tšiili lambakasvatus on üsna arenenud, eriti riigi lõunaosas, Patagoonias, pole Tšiili siiski lambakasvatuse arengult maailma esimeste hulgas.
Olulisel kohal on Tšiilis ka kalandus . Tšiili on üks maailma suurimaid kalapüügiriike. (Joonis 3)
Joonis 25: Peamine põllukultuur
Eksport ja import
Riik varustab end ise puuviljade, nisu, kaera jm põllukultuuridega, veiniga, lamba-, looma- ja linnulihaga, villaga jms. Paraku suudab Tšiili kodumaiste toodetega ära toita vähem kui poole riigi elanikkonnast, mistõttu tuleb osa toidust importida.
Eksporditakse veini, puuvilju , lambaliha ja villa.
Tšiili on veini ekspordilt maailmas 5. kohal.
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleem on kiirenev muldade erosioon .
Joonis 26: Lambafarm Patagoonias
METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
Tšiili metsad laiuvad 15 636 505 ha suurusel pindalal. Tšiili metsasuse % on 22, seda on piisavalt.
Tšiili saartel (Lihavõttesaar ja Sala y Gomeze saartel) kasvasid arvatavasti lähistroopika metsad, mis praeguseks on hävinud. Tšiilis kasvavad ka parasvöötme leht- ja segametsad (Juan Fernandeze saarel). Enamus Tšiili metsadest on aga parasvöötme okasmetsad .(Joonis 27)
Tšiili metsades on üle 50 puuliigi , neist 95% on kohalikud ja 38 on ohustatud.
Põhja-Tšiilis on kõrbetaimestik, seal kasvavad kaktused ja akaatsiavõsa. Kesk-Tšiilis on hõrendikke ja võsa ning ka igihaljas segamets, kus kasvavad peamiselt pöögid, aga ka tammed , küpressid, loorberid. Lõuna-Tšiilis on okasmets, kus kasvavad peamisel männid.
Tšiili metsamassiivid paiknevad riigi lõunaosas (allpool 40° ll). Lõuna-Tšiilis asub üks kahest maailma ulatuslikumast parsvöötme metsadest.
Metsi kasutatakse eelkõige paberi tootmiseks, Tšiili on paberipuu tootmiselt maailmas 8 kohal (12 mln m3 aastas). Lisaks toodetakse palke, puitlaudu, mööblit jms.
Metsade järelkasvu eest hoolitsetakse mingil määral, kuid kuna osa metsadest on eraomandis, siis paljud maaomanikud näevad metsa raiumises kerget raha ning metsa järelkasvu eest ei hoolitse. Peamine metsaga seotud probleem ongi seega lageraie ning sellega kaasnevad mulla-erosioon, vee saastatus jms.
Tõenäoliselt olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse, sest puitu ei impordita, hoopis eksporditakse.
Metsasaadused on Tšiili kolmas ekspordiartikkel, moodustades 11,8 % kogu ekspordist. Tšiili ekspordib puitu 86 riiki, tähtsamad neist on Jaapan, USA, Lõuna-Korea ja Lääne-Euroopa riigid. Tšiili on puitlaudade ekspordilt maailmas kolmandal kohal. Oluline ekspordiartikkel on ka paber ja paberimöss.
Joonis 27: Tšiili taimestik
TÖÖSTUS
Tšiilis leidub vasemaaki, rauamaaki, hõbedamaaki, kulda, aga ka molübdeeni- ja mangaanimaaki. Põhja-Tšiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3)
Joonis 28: Vase kaevandus
Tšiilis on esindatud tekstiilitööstus, nahatööstus, toiduainetööstus (s.h. veini-ja kalatööstus), autotööstus, keemiatööstus ning ka vase, raua, terase ja tsemendi toomine. (Joonis 3)
Tekstiili- ja toiduainetööstusettevõtted paiknevad Tšiili pikiorus, sest seal on vajalikku toorainet. Vasesulatusettevõtted paiknevad Põhja-Tšiilis, sest seal on vasemaagi leiukohad.
Tšiili ekspordib vaske, keemiatooteid, kalatööstuse toodangut. Riik impordib keemiatooteid, naftatooteid, telekommunikatsioonivahendeid, elektroonikat, transpordivahendeid, tööstuslikke masinaid.
Tšiili masinatööstus on üsna noor ja väikese tootlikusega. Aastal 2001 toodeti 10519 autot, mis oli küll 5245 autot rohkem kui aasta varem, kuid võrreldes maailma suurimate autotootjatega (nt. General Motors tootis samal aastal 7,582 milj. autot), on see väga väike arv. Lisaks autodele toodetakse väikses mahus ka tööstusmasinaid.
Kõrgtehnoloogia arengueeldused on Tšiilis üsna head. Riik on üpris jõukas ning on ka haritud tööjõudu, paraku puudub informatsioon riigis asuvatest mainekatest ülikoolidest, mille läheduses oleks teadusparke, samas on neid võimalik rajada.
TRANSPORT
Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad riigis eelkõige mäed.
Tänu riigi pikkusele ning suurlinnade kaugusele üksteisest, on sisevedudes oluline koht lennundusel. Lisaks on tähtsal kohal ka autotransport . Vanasti oli olulisel kohal ka raudteetransport , kuid praegu mängib see vaid väikest rolli riigi sisevedudes.
Rahvusvahelistes vedudes on olulisel kohal raudteetransport, mida kasutatakse suures osas metallimaagi transportimiseks. Samuti on rahvusvahelistes vedudes oluline koht õhu- ja meretranspordil.
Joonis 29: Santiago lennujaam
Transpordiliigid:

• Autotransport
  

Maanteevõrk pole eriti tihe, see kulgeb enamasti mööda Tšiili pikiorgu, samas on kõik linnad ja asulad hästi ühendatud. Autoteede kogupikkus on 80 505 km (s.h. asfalteeritud teid 16 745 km).

• Raudteetransport
  

Tšiili raudteevõrgu tihedus on 8-20 km/ 1000 km² kohta. Raudteeühendus on Tšiilil kõigi kolme naaberriigiga: Peruuga, Boliiviaga ja Argentiinaga
Raudteede kogupikkus on 6585 km.

• Siseveetransport
  

Tänu mägisele pinnamoele, esineb vaid mõni üksik laevatatav siseveekogu, mis majanduslikult pole oluline ning mille kohta puudub täpsem informatsioon.

• Meretransport
  

Meretransport on üsna oluline rahvusvahelistes vedudes. Tšiilis on umbes 20 sadamat. Suurim ja tähtsaim sadam on Valparaíso sadam.(Joonis 30) Teised tähtsad sadamad on Arica, Iquique, Tocopilla, Antofagasta, Coquimbo, San Antonio , Talcahuano ja Punta Arenas.
Joonis 30: Valparaiso sadam

• Õhutransport
  

Õhutransport on väga tähtsal kohal nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes. Tšiilis on 357 lennuvälja. Suurim lennuväli on Santiago lennuväli.(Joonis 29) Teised suured lennuväljad asuvad kõikides suuremates linnades.
Eestist Tšiilisse on kõige kiiremini võimalik jõuda lennukiga. Üks võimalikke reisimarsruute on lennata Tallinnast Helsingisse, Helsingist Madridi ja Madridist Santiagosse. On ka teisi võimalusi, kuid arvatavasti tuleb reisi jooksul 2 korda ümber istuda kõikide variantide puhul ning lennuaeg koos ümberistumistega on vähemalt 21 tundi.
Tõenäoliselt on Tšiilisse võimalik jõuda ka näiteks laevaga, autoga vms, kuid selleks kuluks väga palju aega.
TURISM
Tšiili on üpris tuntud turismimaa. 2007. aastal külastas Tšiilit 2,5 milj. turisti.
Turismi arengueeldused on head: leidub mitmeid vaatamisväärsusi (nt. Lihavõttesaare kivikujud ), looduslikud olud on põnevad (Atacama kõrb, Andid ), infrastruktuur on hästi arenenud ning piisavalt on ka reklaami, infot jms.
Kõige enamkülastatavamad kohad on Lihavõttesaar, Juan Fernándeze saared (Robinson Crusoe saar), Atacama kõrb, Patagoonia, erinevad looduskaitsealad.
Eesti turismifirmadest pakub Tšiilisse reisi näiteks GoTravel. Reisil külastatakse Atacama piirkonda.
Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 4,5%.
Joonis 31: Lihavõttesaare kivikujud
KASUTATUD KIRJANDUS

V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Štšenjov „Mandrite geograafia 6. klassile“

M. Macquitty „Kõrbed“

N. Morris „Mäestikud“

D. Kindersley „Maad ja rahvad “

T. Hang , J. Jaagus, A. Järvet, A. Kanal , J. Kirs , Ü. Mander, T. Oja, I. Puura , J. Roosaare „Üldmaateadus gümnaasiumile“

„Maailma atlas “

„Kooliatlas“

Internet:

www.cia.gov./cia/publications/factbook

http://en.wikipedia.org/wiki/Chile

http://www.geographia.com/chile/

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.questconnect.org/images/chile_m.gif&imgrefurl=http://www.questconnect.org/andes_home.htm&h=535&w=713&sz=424&hl=et&start=235&um=1&tbnid=WrpidcqTae-asM:&tbnh=105&tbnw=140&prev=/images%3Fq%3Dchile%2Bmap%26start%3D234%26gbv%3D2%26ndsp%3D18%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN

http://www.volcano.si.edu/world/region.cfm?rnum=15

http://maps.google.com/maps?ll=-30,-71&spn=10,10&t=k&q=-30,-71

http://www.mapsofworld.com/chile/index.html

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.travelvantage.com/images/chi_lake1.jpg&imgrefurl=http://travelvantage.com/chi_lake.html&h=624&w=300&sz=18&hl=et&start=1&tbnid=zMeUM0gHSmpbmM:&tbnh=136&tbnw=65&prev=/images%3Fq%3Dbio%2Bbio%2Briver%26gbv%3D2%26hl%3Det

http://earthquake.usgs.gov/learning/facts.php

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://earthtrends.wri.org/images/country_profiles/cp_AGR_37_chart4.gif&imgrefurl=http://earthtrends.wri.org/text/agriculture-food/country-profile-37.html&h=335&w=345&sz=5&hl=et&start=2&tbnid=Hyt8Bh4IhbH5lM:&tbnh=117&tbnw=120&prev=/images%3Fq%3Dchile%2Bagriculture%26gbv%3D2%26ndsp%3D18%26hl%3Det%26sa%3DN

http://www.gpsvisualizer.com/calculators

http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.populstat.info/mpics/maps/chilem.jpg&imgrefurl=http://www.populstat.info/Americas/chileg.htm&h=962&w=252&sz=50&hl=en&start=151&tbnid=DY0xA2UFqbTxPM:&tbnh=148&tbnw=39&prev=/images%3Fq%3DCHILE%2Bphysical%2Bmap%26start%3D144%26ndsp%3D18%26hl%3Den%26sa%3DN

www.globalgeografia.com

www.nhc.noaa.gov

www.peakware.com/encyclopedia/ highest .htm# alps

http://www.mapsofworld.com/world-maps/index.html

http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.ht m

http://hdr.undp.org/en/countries/

http://www.geohive.com/cntry/chile.aspx

http://www.theodora.com/wfbcurrent/chile/index.html

http://www.allcountries.org/wfb2007/chile/chile_people.html

http://esa.un.org/unpp/

http://www.census.gov/ipc/www/popclockworld.html

http://citypopulation.de/cities.html

http://www.iea.org/index.asp

http://tonto.eia.doe.gov/country/country_energy_data.cfm?fips=CI

http://www.fao.org/ag/AGP/AGPC/doc/Counprof/Chile/cile.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Outline_of_Chile

http://www.kalev.ee/est/?news=908442&category=9&Tsiili--uute-voimaluste-maa

http://www.answers.com/topic/chile

http://www.planeta.com/planeta/98/0898chile.html

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Chilean_companies

http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Chile-INDUSTRY.html

http://www.ddg.com/LIS/aurelia/chiind.ht m

http://www.nationmaster.com/country/ci/Age_distribution

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/Cl-cities.png

http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Chile-TRANSPORTATION.html

http://www.marketresearch.com/map/prod/2063601.html
20