Tšiili Vabariik (4)

Tsiili Vabariik
Koostas: Kristyna Kokk
8.1.13 Kristyna Kokk 1
Sisukord
Üldandmed Riigi arengutase
Kaart Rahvastik
Vapp Põllumajandus
Lipp Toit
Eksport
Geograafilise asendi
iseloomustamine Import
Energeetika
Ülevaade looduslikest
tingimustest Haridussüsteem
Peamised majandusharud
Kliima
Pildid
Vetevõrk
Loodusvööndid
8.1.13 Kristyna Kokk 2
Üldandmed
Pindala ­ 756 950 km 2
Rahvaarv (2003) ­ 15 665 216
Pealinn ­ Santiago
Keel ­ Hispaania
Rahaühik Peeso ( CLP )
Ajavöönd ­ maailmaaeg 4
Riigihümn Himno Nacional
Seadusandlik kogu asub Valparaisos
Rahvastiku tihedus 20,7 in./km²
Iseseisvus: 18. september 1810
8.1.13 Kristyna Kokk 3
Kaart
8.1.13 Kristyna Kokk 4
Vapp
8.1.13 Kristyna Kokk 5
Lipp
8.1.13 Kristyna Kokk 6
Geograafilise asendi
iseloomustamine
Asend algmeridiaani suhtes
Põhjapoolesem äärmuspunkt 46°ll 75°lp
Idapoolsem äärmuspunkt 22°ll 68º lp
Asend ekvaatori suhtes
Põhjapoolesem äärmuspunkt 18°ll 69°lp
Idapoolsem äärmuspunkt 56°ll 69°lp
Tsiili asub Vaikse ookeani l äänerannikul
8.1.13 Kristyna Kokk 7
Tsiili piirneb p õhjas Peruuga, idas Boliivia ja
Argentiinaga , l õunas ja läänes Vaikse ookeaniga
Tsiili asend on soodne kalap üügiks ja
laevatrantspordiks
8.1.13 Kristyna Kokk 8
Ülevaade looduslikest
tingimustest
Pinnamood ­ Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm
põhjalõuna sihilist piirkonda: RannikuKordiljeerid,
idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv siili
pikiorg. Ranniku Kordiljeerid, mille kõrgus on
põhjaosas kuni 3200m, madalduvad vähehaaval lõuna
suunas. Lõunaosad madaldub ka Andide Peaahelik.
8.1.13 Kristyna Kokk 9
Tsiili pikioru põhjaosa on 9001200, k õrgune
ja 3060km laiune Pampa del Tamarugali
kõrbetasandik, sellest l õunas paikneb
Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu
mitu 20003000m k õrgust põikahelikku.
Tsiili kõrgeim punkt on 7020m k õrgune
Aconcagua.
8.1.13 Kristyna Kokk 10
Kõrgeimad mäed
Ojos del Salado 6864 m
Tupungato 6800 m
Parinaota 6630 m
8.1.13 Kristyna Kokk 11
Ojos del Salado
Tupungato
Parinaota
8.1.13 Kristyna Kokk 12
Kliima
Territooriumi omap ärasest asendist ja vahelduvast
pinnamoest tulevad suured kliima erinevused. P õhja
Tsiilis valitseb troopiline k õrbekliima. Alates ll st 28 °
on valdav lähistroopiline kõrbe, veelgi lõuna pool
vahemereline ning KeskT siili lõunaosas
lähistroopiline niiske kliima. Keskmine temperatuur
jaanuaris on 15°C ja juulis 7°C. Temperatuuri
amplituud on keskmiselt 8 °C. Aasta keskmine
temperatuur on 11°C. Aastane sademete hulk on 300
400mm.
8.1.13 Kristyna Kokk 13
Vetevõrk
Kõik jõed algavad Andidest, on l ühikesed ja
energiarikkad, Pikimad j õed on Lola
(440 km) ja BioBio (380 km). T siili pikioru
lõunaosas on palju järvi.
8.1.13 Kristyna Kokk 14
Loodusvööndid
Tsiili paikneb k õrgvööndilisuse alal. Põhjaosas
on troopiline poolk õrbe ja kõrbevöönd,
keskosas igihalja ja pooligihalja metsa v öönd,
lõunaosas segametsa ja oksasmetsa v ööndid.
8.1.13 Kristyna Kokk 15
Riigi arengutase
Tsiili SKP inimese kohta on 12400$ ja RKP
inimesekohta on 5020$. 1970 aastal oli T siilis
11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust
kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta
on 100250.
Tsiili kuulub arengutasemelt k õrge inimarengu
tasemega maade hulka. 2001. aastal on T siili
arengutasemelt maailmas 39. kohal.
8.1.13 Kristyna Kokk 16
Rahvastik
Tsiilis moodustavad alla 15 aastased kogu
rahvastikust 29%. Üle 65 aastased moodustavad
kogu rahvastikust 7%. Meeste ja naiste osat ähtsuses
väga suuri erinevusi ei ole, naised moodustavad siiski
natukene suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72
aastat, naistel 78 aastat. T ööealiste osatähtsus
moodustab kogu rahvastikust 64%. T siilis on
sündimus 22,4, suremus 5,6 , imikusuremus on 14,6
. Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga,
keskmine eluiga on k üllaltki kõrge. Tsiilis elab 83%
rahvastikust linnades
8.1.13 Kristyna Kokk 17
Usutunnistus
8.1.13 Kristyna Kokk 18
Valitsev inimrass 79% rahvastikust on metissid
(eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased).
Valitsevad usundid ­ enamik tsiillasi (89%) on katoliiklased.
8.1.13 Kristyna Kokk 19
Linnade paiknemine ­ Linnad paiknevad
suuremas osas KeskT siilis . LõunaTsiilis on
ainult mõned üksikud linnad. PõhjaTsiilis on
linnad enamasti maavarade leiukohtade
läheduses.
Suurimad linnad
Santiago de Chile 4 628 000
Vina del Mar 319 000
Concepcion 318 000
8.1.13 Kristyna Kokk 20
Põllumajandus
Maakasutus
8.1.13 Kristyna Kokk 21
Tsiili pinnamood ei soosi eriti p õllumajandusega
tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa.
Mullad Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika
kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad,
mägi gleimullad ja kastanmullad. Muldade viljakus
pole just kõige parem
Põllumajandusega on võimalik tegeleda
KeskTsiilis, sest seal on selleks k õige paremad
tingimused
Enamarenenud on loomakasvatusharud on lambad
kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas.
8.1.13 Kristyna Kokk 22
Toit
Tsiilis kasvatatakse nisu,
kaera, otra, riisi, maisi,
kartulit, uba, suhkrupeeti,
rapsi, päevalilli, viinamarju,
paprikat, tsillipipart.
Tsiilis kasvatatakse lambaid,
veiseid ja kodulinde.
Püütakse kalu, austreid,
krabisid ja homaare.
Tänu suurepärasele kliimale
on rikkalik puuviljavalik .
8.1.13 Kristyna Kokk 23
Eksport
8.1.13 Kristyna Kokk 24
Import
8.1.13 Kristyna Kokk 25
Energeetika
8.1.13 Kristyna Kokk 26
Haridussüsteem
8.1.13 Kristyna Kokk 27
Peamised majandusharud
Nafta
Nafta töötlemine
Vase kaevandamine
Töötlev tööstus
Ravimitööstus
Raskemasinaehitus
Kalatööstus
Agrotööstus
8.1.13 Kristyna Kokk 28
Pildid
8.1.13 Kristyna Kokk 29
8.1.13 Kristyna Kokk 30
8.1.13 Kristyna Kokk 31
8.1.13 Kristyna Kokk 32
Tänan kuulamast!
8.1.13 Kristyna Kokk 33