Referaat: Tšiili (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Punktid

Miina Härma Gümnaasium
TŠIILI
Referaat geograafias
Nimi
Klass
Juhendaja :
Tartu 2013
Sisukord

Tšiili Vabariik

Suurregioon

Riigi arengutase

Majandusorganisatsioonid

Energiamajandus

Põllumajandus

Metsamajandus

Tööstus

Transport

Turism
1. TŠIILI VABARIIK
Tšiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina , lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tšiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta kõige laiemas kohas vaid 430 km. Riigi pindala on 756 950 km². Pealinn on Santiago , mis asub Tšiili keskosas. Riigikeel on hispaania keel.
Joonis 1. Tšiili geograafiline asend
2. SUURREGIOON
Tšiili kuulub Ladina-Ameerika suurregiooni. Ladina-Ameerika suurregioon on kontrastiderohke, nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Iseloomulik on palav ja niiske kliima, mis on hea eeldus põllumajandusega tegelemiseks . Mandri siseosas ja mägedes leidub rikkalikult loodusvarasid.
Majanduslikult arengutasemelt on tänapäeva Ladina-Ameerika riigid väga erinevad ning ülekaalus on uustööstusmaad. Ka Tšiili on üks edukas uustööstusmaa.
Ladina-Ameerikas elab 8,5% maailma rahvastikust. Tihedamini on asustatud rannikupiirkonnad. Tšiilis on kõige tihedamini asustatud pealinn Santiago (üle 8 000 elaniku 1 km² kohta).
3. RIIGI ARENGUTASE
Tšiili kuulub uusindustriaalsete riikide hulka. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on Tšiilil $18,400 per capita ja see asetab Tšiili maailmas 66. kohale. Lõuna-Ameerikas on Tšiili kõige kõrgema SKT-ga (joonis 2).
Joonis 2. Riikide sisemajanduse kogutoodang
4. MAJANDUSORGANISATSIOONID
Tšiili kuulub järgmistesse suurtesse majandusorganisatsioonidesse:

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ). Liitus 2010. a mais, olles esimene Lõuna-Ameerika riik selles organisatsioonis
APEC ( Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö)
WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)
kandidaatliige Mercosuris ( Southern Common Market ) ja CANis (The Andean Community)

5. RAHVASTIK
Seisuga juuli 2012 on rahvaarv Tšiilis 17 067 369. Alates aastast 2000 on rahvaarv stabiilselt kasvanud (joonis 3).
Joonis 3. Rahvaarvu muutus Tšiilis 2000-2012
Keskmine rahvastiku tihedus on 23.0 in/km² (seisuga 2010). Kõige rohkem inimesi paikneb pealinnas ja selle ümbruses. Santiagos elab tervelt 80% Tšiili elanikest. Väga hõre asustus on Tšiili lõuna- ja põhjaosas (joonis 4).
Ka Tšiili naaberriikidel on sarnane rahvastiku tihedus. Pealinnades tihedam ja teistes linnades hõredam.
Kõige rohkem on Tšiilis inimesi vanuses 15-24. Samuti moodustab suure osa ka vanuserühm 45-49. Mehi ja naisi esineb võrdselt.
Rahvastikust moodustavad 22,3% alla 15-aastased, 68,1% inimesed vanuses 15-64 ja kõigest 9,6% inimesed vanuses üle 65. Joonis 4. Asustustihedus Lõuna-Ameerika riikides
Tšiili rahvastik vananeb. 20 aastat tagasi oli Tšiilis kaks korda vähem täiskasvanuid kui praegu. On kinnitatud, et rahvastiku vananemine jätkub.
Keskmine eluiga on Tšiilis 32,8 aastat. Meestel 31,6 ja naistel 34,1. See on võrreldes Eestiga väga madal.
Sündimus: 14,28 sündi/1000 elaniku kohta
Suremus : 5,79 surma/1000 elaniku kohta
Imikusuremus : 7,36 surma/1000 sünni kohta
Sündimus on viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt vähenenud. See põhjustabki rahvastiku vananemist (rahvastikupüramiid joonis 5). Suremus on kuni aastani 2007 tõusnud, seejärel kukkunud ja aastal 2008 uuesti tõusu alustanud. Aastal 2011 on suremus taas langenud. Imikusuremus on aga alati stabiilselt langenud.
6. LINNASTUMINE Joonis 5. Tšiili rahvastikupüramiid 2010 .a
Kogu elanikkonnast elab 89% linnades.
Santiago Metropolis on kõige suurem linnastu, mis paikneb Tšiili keskel (üle 6 miljoni elaniku). Kõige suurema rahvaarvuga linn on Puente Alte 492 603 elanikuga. Teine suurim linnastu on Greater Valparaíso ning selle kõige suurem linn on Viña del Mar 286 931 elanikuga.
7. ENERGIAMAJANDUS
Energiavaradest leidub Tšiilis naftat, maagaasi ning kivisüsi. Eksporditakse põhiliselt toornaftat (52 390 vaati päevas) ja imporditakse maagaasi (1.49miljardit m³ 2009 aasta seisuga) ning toornaftat (305 100 vaati päevas).
Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, neid on Tšiilis 7. HEJ-d paiknevad suhteliselt tihedalt kesk-Tšiili regioonis (joonis 6 ).
Hüdroelektrijaamad:

Antuco
Colbún
Pangue
Pehuenche
Ralco
Rapel
El Toro

Tšiilis toodetakse elektrit üle 60 miljardi kWh aastas.
Joonis 6. HEJ-de ja maavarade paiknemine Tšiilis
8. PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandus on kõige aktiivsem eelkõige Kesk-Tšiilis, sest seal leidub haritavat maad piisavas koguses. Põllumajanduslikku maad on Tšiilil 21,2% ning põllumaad 1,7% (joonis 7). Vähese põllumajanduslikult haritava maa põhjuseks on enamjaolt mägine maastik ja seetõttu ei ole võimalik kogu riigis põllumajandusega tegeleda.
Tšiili asub korraga parasvöötmes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kõige ulatuslikuma osa moodustab siiski lähistroopiline vööde.
Lähistroopiline kliimavööde on vahekliima vööde. Seal valitseb suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass. Talved on vihmased ja pehmed ning suved on kuivad ja soojad . Joonis 7. Põllumajandusliku maa osakaal Tšiilis
Kuiva kliima tõttu on vegetatsiooniperiood lühendatud. Põllukultuure on võimalik kogu aasta jooksul kasvatada ja saada kuni 2 saaki niisutamise abil. Põllumajanduslike toodete saagikust soodustavad rikkalikud veevarud ja ennustatav kliimamuster. Mullad on viljakad , kuid vihmavesi võib mäenõlvadel erosiooni põhjustada. Tšiilis esinevad mägi-kõrbe- ja mägi-stepimullad ning savanni puna- pruunmullad .
Kõige soojemad kuud on jaanuar-märts, kus keskmine temperatuur on 27 ˚C. Kõige jahedamad kuud on juuni-august, kus keskmine temperatuur on 5 ˚C.
Põllumajanduses on hõivatud 13,6% rahvastikust.
Põllumajanduslike tootmise vormideks on Tšiilis rantšod ja istandused .
Peamised põllumajandustooted on sibulad, oad, viinamarjad , õunad, kaer , nisu, pirnid , mais, virsikud , spargel, viinamarjad, küüslauk. Toodetakse ka villa, puitu ja veise- ning linnuliha. Väga olulisel kohal on ka kalandus .
Eksporditakse puu- ja köögivilju ning ka teravilju kuid kõige rohkem eksporditakse kala, liha ja veine .
Põhilised keskkonnaprobleemid on metsade hävitamine ja sellest tulenev pinnase erosion.
9. METSAMAJANDUS
20.7% Tšiili aladest on kaetud metsadega. Metsad on väga muljetavaldavad, kuna Põhja-Tšiilis leidub nii palmimetsi kui ka okasmetsi ja Lõuna-Tšiilis võib leida araukaaria -, sekvoia- ja vihmametsi.
Tšiilis võib leida peaaegu igat tüüpi parasvöötme metsi. Need metsad on suured looduskaitselised ja ökoloogilised väärtused, sest nad aitavad kaasa globaalse kliima reguleerimisele.
Põlismetsad on olulised nii bioloogilisuse mitmekesisuse seisukohalt kui ka puidusaaduste tarvis. Tšiili ürgmetsad seisavad silmitsi suure ohuga – ebaseadusliku metsaraiega.
Metsanduse tähtsus järjest kasvab ning praegu moodustab see 3,5% sisemajanduse koguproduktist. Eksporditakse üle 500 metsandustoote 940 ettevõttele maailmas.
10. TÖÖSTUS
Tšiili on Ladina-Ameerika riikidest kõige industrialiseeritum riik. SKP-st moodustab tööstus üle 40 %. Suurimad tööstusharud on värviliste metallide (vase, liitiumi jm) ja teiste mineraalide tööstus, toiduainetetööstus, kalatööstus, raua- ja terasetööstus, puidu- ja puidutoodetetööstus, transporditööstus ja tsemenditööstus. 40 % maailma vasekontsentraadiekspordist tuleb Tšiilist. Samuti ekspordib Tšiili aktiivselt kalatooteid (eriti lõhe) ja puidutooteid. Tšiili on maailmas veinieksportijatest 5. kohal ja veinitootjatest 8. kohal.
11. TRANSPORT
Tšiilisisene transport toimub põhiliselt maanteede kaudu. Linnade suurte vahemaade tõttu on ka lennundus oluline transpordiviis. Kunagi oli raudteetranspordil samuti tähtis osa, kuid nüüd mängib see riigi transpordisüsteemis väikest osa. Riigi sisevedudes kasutatakse peamiselt maanteid ning rahvusvahelistes vedudes kasutatakse laevasid ja lennukeid. Paiknemine Vaikse ookeani ääres on hea eeldus rahvusvahelisele transpordile.
Tšiilis on 88 lennujaama , 7 sadamat ja 80 505 kilomeetrit sõiduteed.
Otselendu Eestist Tšiilisse ei ole. Sinna on võimalik sõita kahe ümberistumisega (Tallinn-Helsinki- Madrid -Santiago).
12. TURISM
Viimastel aastakümnetel on Tšiili turism kogenud pidevat kasvu. Enamjaolt külastatakse Tšiilit suvel ja populaarseimad kohad on Lihavõttesaar (joonis 8), Valparaíso, Valle de la Luna , Pucon’I linn, Lauca Rahvuspark jne. Joonis 8. Populaarne turismi sihtkoht Lihavõttesaar ja
Riigi SKT-st moodustab turism 5%.
Kasutatud kirjandus
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Chile
2. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iil i
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Chile
4. http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Chile
5. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/tsiili/
6. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshiili_liinametskula.ht m
7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tiili.ht m
8. http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf
9. http://www.hot.ee/patagoonia/faktid.html
10. http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskoost%C3%B6%C3%B6_ja_Arengu_Organisatsioon
11. http://www.indexmundi.com/chile/
12. http://kids.britannica.com/comptons/art-160672/Population-density-of-South-America
13. http://worldpopulationreview.com/chile-population-2012/
14. http://populationpyramid.net/Chile/2015/
15. http://www.healthyolderpersons.org/news/chilean-population-ages-fast
16. http://en.mercopress.com/2007/02/12/chile-faces-aging-population-challenge
17. http://www.eia.gov/countries/country-data.cfm?fips=CI&trk=p1
18. http://www.manaspetroleum.com/s/Chile.asp?ReportID=296679
19. http://en.wikipedia.org/wiki/Coal_mining_in_Chile
20. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/111326/Chile/24687/Mineral-resources-noncarboniferous#toc24691
21. http://www.indexmundi.com/chile/agriculture_products.html
22. http://www.joeskitchen.com/chile/facts/business/agriculture.ht m
23. http://www.chileanjar.cl/
24. http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Chile-AGRICULTURE.html
25. http://www.mapsofworld.com/chile/economy/agriculture.html
26. http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Chile
27. http://en.worldstat.info/South_America/Chile/Land
28. http://traveltips.usatoday.com/weather-climate-chile-14796.html
29. http://www.globalforestwatch.org/english/chile/index.ht m
30. http://www.germalo.ee/kultuurireisid/tiilijalihavttesaar/uldinfo/
31. http://en.mercopress.com/2011/09/22/chile-targets-tourism-as-third-most-important-sector-of-the-economy-by-2020

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 32 allalaadimist

Vasakule

Paremale

Referaat-Tšiili #1

Referaat-Tšiili #2

Referaat-Tšiili #3

Referaat-Tšiili #4

Referaat-Tšiili #5

Referaat-Tšiili #6

Referaat-Tšiili #7

Referaat-Tšiili #8

Referaat-Tšiili #9

Referaat-Tšiili #10

Referaat-Tšiili #11

Referaat-Tšiili #12

Referaat-Tšiili #13

Referaat-Tšiili #14

Referaat-Tšiili #15

Referaat-Tšiili #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lindaitsut Õppematerjali autor

Kontrollitud

PDF

TXT

chile tiilis rahvastik organisatsioon metsad ladina ameerika agriculture suremus turism suurregioon

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tšiili

Tšiili

GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko

Tšiili-uurimistöö

Tšiili, uurimistöö

KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vi

Tšiili Vabariik

Tšiili Vabariik

Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik

Tšiili

Tšiili

TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas

Argentina

Argentina

Miina Härma Gümnaasium ARGENTINA Janar Juusu Referaat Tartu 2013 1. GEOGRAAFILINE ASEND 1.1. Loodusgeograafiline Argentina asub Maa lõuna- ja läänepoolkeral, Lõuna-Ameerikas. Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna-

Tsiili

Tsiili

Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline elu muutunud stabiilsemaks. Suurem osa rahvastikust elab Kesk-Tsiilis pealinna Santiago ja suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal pee

Argentina riigi andmed

Argentina riigi andmed

Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................

PORTUGALI VABARIIK

PORTUGALI VABARIIK

Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Energia majandus....................................

Rohkem sarnaseid

Meedia

Vasakule

Paremale

kasutatakse laevasid ja lennukeid. Paiknemine Vaikse ookeani ääres on hea eeldus

2. SUURREGIOON

Joonis 2. Riikide sisemajanduse kogutoodang

7. ENERGIAMAJANDUS

• Pangue

1. TŠIILI VABARIIK

5. RAHVASTIK

Keskmine rahvastiku tihedus on 23.0 in/km²

Suremus: 5,79 surma/1000 elaniku kohta

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun