Argentiina (2)

Uurimus Argentiinast
Küsimustiku alusel
Koostaja : Janno Kertsman
Juhendaja : Epp Tähe
2010

Riigi üldiseloomustus.
Argentiina riigi pindala on 2,780,400 km², rahvaarv on 40,913,584 ning pealinnaks on Buenos Aires. Pealinnas elab 3,050,728 inimest ja rahvuskeeleks on neil Hismaapnia, rahaühikuks Argentina peso.
Pinnamood : Argentina ida- ja keskosas on lauge maastik , lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua (6960 m), madalaim punkt on Laguna del Carbon (105m). Pinnavormidest on esindatud Andid , lavamaa ja tasandik .
Geograafilise asendi iseloomustus : Lõuna-Ameerika lõuna osas, piirneb Atlandi ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tšiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km).
Kliima : Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20°C kuni +25 °C ja juulis +10 °C ringis . Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved . Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas.
Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak , tinamaak, rauamaak , volframimaak, mangaan , nafta , uraanimaak , kips, väävel, boraat, abest.

Argentina arengutaseme üldiseloomustus
Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006- 2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%.
Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%.
Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat. Kirjaoskus on riigis 97.2%. SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 15200, põllumaj. % SKT-st: 9,5% ,tööstuse % SKT-st: 35,8%, teeninduse % SKT-st: 54,7%, haritavat maad on riigis 10%, mida on üpris vähe riigi suuruse kohta. Oma arengutasemelt kuulub Argentina kõrgelt arenenud riikide hulka.
Argentina kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Argentina ?
AfDB ,BCIE, BIS, CAN, FAO, G-15, G-20, G-24, G-77, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAES, LAIA, Mercosur, MIGA , MINURSO, MINUSTAH, NSG, OAS, OPANAL, OPCW, PCA, RG, SICA (pealtvaataja), UN, UNASUR, UNCTAD, UNESCO , UNFICYP, UNHCR , UNIDO, Union Latina (pealtvaataja), UNTSO, UNWTO , UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Argentinast ? Aroma Café, SudAmerican International Company, Foodex Argentina.
Argentina rahvastik
Kui palju inimesi elab selles riigis? Argentinas elab 40,913,584 inimest.
Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Argentiina on suur riik.
Rahvastiku paiknemine Argentinas:
Naabritega võrreldes on Argentiina oma naabritest üle.
Tihedamalt on asustatud Argentiina kesk- ja põhjaosa, kuna seal on suuremad keskused. Samuti on seal ka suuremad jõed, maapind on tasane , kuna tegemist on madalikuga. Lõunapoolne osa on hõredamalt asustatud, kuna seal on mägine ning seetõttu on kliimatingimused halvad.
Argentina rahvastiku soolis -vanuseline koosseis
Lapsed moodustavad rahvastikust 25.6% , tööealised 63.5% ja vanemaealised inimesed 10.8% . Meeste keskmine eluiga on 29 aastat , naistel on see 31 aastat. See on suhteliselt madal. Sündimus Argentinas on on 17,94/ 1000 inimese kohta. Suremus on 7.41/ 1000 inimese kohta. Sündimus on viimaste aastatega tõusnud. Tüdrukuid on sündinud viimase 5 aasta jooksul rohkem, kui poisse . Argentina on demograafilise ülemineku teises etapis.

Linnastumine
Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 92% rahvastikust elab linnades.
Iseloomusta linnade paiknemist.
Suuremad linnad on kujunenud Argentina ida kaldale, Atlandi ookeani äärde ja Parana jõe suubekohale ja selle ümbrusesse. Linnad on mere äärtes kuna niiviisi on kaubandusega lihtsam tegeleda kuna transport toimub enamalt merdpidi.
Argentina energiamajandus
Milliseid energiavarasid leidub selles riigis ? Taastumatud energiavarad : nafta, maagaas, kivisüsi ja pruunsüsi. Taastuvad energiavarad: tuumaenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat ja tuuleenergiat.
Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ? Impordib naftat ja maagaasi ning samuti ka ekspordib neid.
Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse ? Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades
Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset ? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 750 – 2000 kWh. Riigi arengutase on kõrge nagu on ka eelnevalt öeldud.
Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada ? Millised tegurid võivad takistada nende kasutuselevõttu ? Riigi energiamajandus on hetkel väga kasulik, kuid riik ei kasuta alternatiivseid energiavarasid. Selle kasutuselevõttu võivad takistada riigi rahaline probleem ehk kapital .

Argentina põllumajanduse iseloomustus
Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis ? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks riigis on kohati väga head, samad neil on haritavat maad vähe võrreldes riigi pindalaga.
Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ? Eelnevalt on mainitud juba, et põllumajanduslikult kasutatava territooriumi on riigis umbkaudselt 10%.
Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast . Arendada oleks hea, kuna riigil on kohati tasast pinda palju, ei pea tegema mägedele nn ’’astmeid’’ ,et saaks midagi kasvatada.
Kliima: Argentina asub lähistroopilised kliimavöötmes, kus keskmine temperatuur on 16°C, sademete arv on 500- 1000 mm, aastas saadakse umbes kaks korda saaki.
Mullad : Mullad on Argentiinas ühed maailma viljakamas, seega on sealne kasvatus üsna tõhus. Argentiinas on pruunmulda ja ka mustmulda.
Maaparandustööd : Lõuna aladel on põldude pidamine võimalik ainult kunstlikul teel ehk siis tuleb koguaeg niisutada .
Kas igalpool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei ? Põhjenda. Põllumajandusega on raskem tegeleda riigi lääne osas, kuna sealne mäestik ja rasked kliimaolud ei võimalda piisavalt lihtsalt saaki saada. Kõige etem on põldu harida pampas, kuna sealne kliima võimaldab seda kõige paremini.
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Kapitali olemasolu : Riigil peaks olema üldiselt kapitali, et arendada põllumajandust.
Tööjõud : Suur osa tööjõust on põllumajanduses.
Valitsuse majanduspoliitika : Valitsus annab raha põllumeestele ning eraldab piisavalt raha põllumajandusega tegelemiseks .
Põllumajandusliku tootmise vormid : Istandused , loomakasvatused, karjapidamine( piimakarja ja lambakarja).
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud ? Põllumajandus on spetsialiseerunud rohkelt loomakasvatusele.
Peamised põllukultuurid: Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad.
Kas mõne kultuuri kasvatamisel on maailma esimeste hulgas ? Argentiina on maailma esimeste seas nisu ja maisi kasvatamisega.
Enam arenenud loomakasvatusharud ? Argentiinas on peamised kasvatusharud lamba ja veisekardja kasvatus.
Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailmas esimeste hulgas? Veise ja lambakarja kasvatuse kohalt on Argentiina 6 riik maailmas.
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse ? Peamiselt ekspordib riik nisu ja maisi.
Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Kuna Argentiinal on võimalused heaks saagiks ( 2 korda aastas ), siis varustab ta end veiseliha , nisu ja maisiga.
Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonna probleeme ? Argentiina keskkonna probleeme seoses põllumajandusega ei leidnud.
Metsamajandus ja metsatööstus.
Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Kas seda on vähe või palju ? Argentiina pindalast on ainult 19% metsa all, seda on muidugi vähe.
Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? Riigi idaosa katavad metsad, kuna seal on niiske. Põhjas kasvavad aga hõrendikud, ehk põhimõtteliselt seal ei olegi korralikke puid. Ülekaalus on okaspuud .
Kus paiknevad suuremad metsamassiivid ? Suuremad metsamassiivid on siiski mäestiku jalamil.
Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse tarbepuidu ( mööbel ja puit ) saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks.
Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad endale puidust ka kasulikku materjali, näiteks mööblit jne.
Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust.
Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Argentiina ekspordib puidutooteid näiteks, saepuruplaat, vineer jne. Tema osa pole suur maailma metsatööstuses.
Riigi tööstuse areng
Milliseid tööstuslikke toorained (maake) riigis leidub? Raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, vase-, volframi- ja uraanimaaki.
Millised tööstusharud on esindatud? Argentinas on esindatud kergetööstus ja metallurgia .
Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Suuremad metallurgiaettevõtted asuvad siiski maagi leiukohtades, kuna seal on võimalik kiirelt seda ümber töödelda. Kergetööstusettevõtted asuvad Buenos Aireses, mitte linnas küll, aga Buenos Airese provintsis , kuna seal on palju tööjõudu.
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Riik ekspordib riideid , tekstiilitooteid, põllumasinate varuosi, laevade varuosi ning autodevaruosi.
Iseloomusta masinatööstuse arengut. Masinatööstus on arenenud kiirelt ning peamiselt toodetakse seal siiski varuosi autodele , laevadele jne. Ehk siis Argentiina on teinud endale tee rasketööstusesse.
Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis? Riik peab leidma endale rohkem kapitali, et investeerida seda kõrgtehnoloogiasse.
Transpordi iseloomustus
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Arengut lükkab tagant kindlasti Atlandi ookean, mis loob meretee, kuid takistav tegur on Andide mäestik.
Millised transpordiliigid võiksid olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ? Sisevedudes on oluline raudteed ning autoveondus. Rahvusvahelistes vedudes on kindlasti olulisim laevaliilus ning lennuliiklus, kuna see tagab kiireima transpordi võimaluse.
Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaset selles riigis
Autotransport – Paremad võimalused autotranspordiks on ookeani ääres, kuna seal on suuremad linnad. Hõredamalt on teedega asutatud jällegi andide piirkond.
Raudteetransport – Raudteid on riigis väga palju. Argentinal on raudteeühendus Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga. Raudteede kogupikkus on 31,409 km.
Siseveetransport – Jõed on omavahel ühendatud kanalitega, et saaks hõlpsamalt transportida.
Meretransport – Argentiina riigis mängib see olulisemat rolli rahvusvaheliselt.
Õhutransport – Suuremad lennujaamad asuvad suurimates linnades.
Kuidas on võimalik jõuda Eestis sellesse riiki kõige kiiremini? Kõige kiiremalt saaks Argentiinasse lendamise teel, mis toimuks kindlasti lennuliikluses ümberistumistega.
Argentiina turism
Kas riik on tuntud turismimaa ? Eestis pole Argentiina tuntud turismimaa.
Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Eelduseks on kindlasti asukoht ookeani ääres, kuna sinna saaks teha palju kuurorte.
Milliseid kohti külastatakse selles riigis kõige enam? Kõige enam külastatakse kindlasti riigi pealinna Buenos Airest ning samuti ka Andide mäestikku.
Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Ei leidnud ühtegi turismifirmat, mis pakuks reisi Argentiinasse.
Kasutatud materjalid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Argentina
http://www.wto.org/english/thewto_e/countries_e/argentina_e.ht m
http://www.geographia.com/argentina/
http://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html
http://www.miksike.ee
http://www.google.co m
Maailma atlas, Eneke ning mõned ütlused tuttavalt.