ÄRIKAASUSE PROGRAMM SUUSAPURI ANALÜÜS Bruno Märss September, 22, 2009 I KOKKUVÕTE · David Varilek leiutas toote nimetusega suusapuri. Oma leiutise müügile toomiseks sõlmis David lepingu firmaga Mistral Windsurfing AG, et too oma kuludega toodet arendaks ning maailmas turustaks. Leping on selline, et kui 1986 aasta lõpuks jääb müügitulemus alla 5000 ühiku siis võib kumbki osapool lõpetada lepingu ja patendi õigused lähevad tagasi Davidile. · Kahjuks on viimase aasta müügitulemused ainult 708 ühikut ja Mistrali juhtkond kaalub toote arendamisest ja müügist loobuda. II PROBLEEM
France Koostaja: Gristi Adrat Juhendaja: Elle Mäe Rühm : TTP-10 Geography Area: 551,670 sq.km Capital: Paris Largest cities : Marseille, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Rennes, Lille, Bordeaux. Climate: Generally cool winters and mild summers, but mild winters and hot summers along the Mediterranean; occasional strong, cold, dry, north-to- northwesterly wind known as mistral People Nationality: France Population: 65.0 million Language: French Religion: Roman Catholic , Muslim, Protestant Flag and the coat of arms Transportation Airports ( plane) Heliports ( helicopter) Railways ( train) Roadways (cars) Watervays ( ship) Music France boasts a wide variety of indigenous folk music, as well as styles played by immigrants from Africa, Latin America and Asia.
Riigikaitse ekskursioon 14.04 käisime oma gruppiga Viru jalaväepataljonis, mis asub Tapal. Kõigepealt vaatasime suures saalis videolõikku, mis näitas , kuidas väljaõppe toimib ja kuidas maavägi jaguneb. Seejärel jagati meid gruppidesse ja me liikusime erinevatesse kohtadesse. Kõigepealt liikusime me õhutõrjega tegelevate inimeste juurde , seal nägime kahte õhutõrjekahurit, millest kõige uuem oli MISTRAL. Peale seda liikusime pommirühma juurde , kus saime näha pommirobotit ja kuidas ta toimib. Pommirühma juures tutvusime ka metallidetektoritega ja muude pommi kahjutuks tegevate esemetega. Seejärel liikusime sõdurite puhkekodusse , mis oli minu arvates päris hea. Seal olid telerid , muusikatuba ja isegi kohvik. Seal saavad kõik sõdurid puhata ja vaba aega veeta, kuigi neil seda päris vähe on. Edasi suundusime me sõdurikodusse, et näha millistes tingimustes sõdurid seal elavad
Granaadiheitjad: Carl-Gustaf, B-300, M 69 ja AT-4 Tankitõrjerelvasüsteemid Raketisüsteemid: MAPATS, MILAN Kahurid: Pvpj 1110, M40A1 Relvastus ja tehnika Soomustehnika Soomustransportöörid: Sisu XA-180EST, Sisu XA-188 , BTR-80UNSh Soomusautod: Mamba Alvis Kaudtulerelvasüsteemid Haubitsad: FH-70, D-30 Miinipildujad: m/41B, M252, B-455 Õhutõrjerelvasüsteemid Kahurid: ZU-23-2 Raketisüsteemid: Mistral Transpordivahendid Maasturid: Mercedes-Benz G-klass, Volkswagen 183 Taktikalised veoautod: MAN mil gl, Mercedes-Benz UNIMOG, DAF, Volvo C300, ZiL-131 Roomikveokid: Hägglunds Bv 206 Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad Scouts-pataljon Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Viru Üksik-jalaväepataljon Rahuoperatsioonide Keskus Üksik-sidepataljon Üksik-vahipataljon Lahingutoetuse Väljaõppekeskus Suurtükiväegrupp Õhutõrjedivisjon Pioneeripataljon
· Säugling), -m (der Kamm, der Schlamm); võõrapärased sõnad, mille lõpus on -or, -ist, -ismus, -ier, -ent, -eur, -är, -ant, -and (der Mentor, der Alpinist, der Sozialismus, der · Ingenieur, der Demonstrant); aastaajad, kuud ja nädalapäevad: der Sommer, der Herbst; der Januar, der März; der Montag, · der Mittwoch; ilmakaared ja ilmastikunähtused: der Osten, der Süden; der Regen, der Schnee, der Hagel, der Föhn, der · Passat, der Mistral; mineraalide ja kivimite nimetused: der Granit, der Basalt, der Schiefer, der Quarz, · der Gneis; automargid: der Mercedes, der · BMW; alkohoolsed joogid: der · Rum; mäed: der · Vesuv. Naissoost on: paljud nimisõnad, mille lõpus on -e (die Erde, die Sonne, die Sprache) või -t (die Nacht, die Fahrt, · die Macht); kõik nimisõnad, mille lõpus on -ei (die Konditorei, die Schweinerei), -in (die Freundin, die Lehrerin), -heit (die Weisheit, die Menschheit),
kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna- Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli
vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm /
Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00–18.00 lõuna (diner). Mereannid on tähtis osa Prantsuse köögist Loodus Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000
Teoreetiliselt võib sellise tugevusega heli purustada kõik inimese siseorganid. Infraheli võib mõjutada nägemist samuti mentaalset seisundit , ajades niinimetatult karvad kehal püsti, samuti tekitada soojustunde. Eksperimendid annavad vastuolulisi tulemusi. Teadlased usuvad, et looduslik infraheli stimuleerib agressiivsust ja põhjustab rahutust. Võib olla see on ka põhjuseks kasvavatele rahutusele teatud piirkondades kus looduslikud tegurid soosivad heli tekkimist nagu Mistral (Rhone Valley) või Sirocco (Saharas). Tõepoolest tuuled võivad olla infraheli allikaks. Seega võib väita, et Bermuuda kolmnurga maagia põhjustavad infraheli lained, mis ajavad meekonna hulluks või põhjustavad nende surma . Saatana Kolmurk on üks kahest kohast maailmas , kus magneetiline kompass näitab tegelikku põhjasuunda. Tavaliselt näitab kompass magneetilise põhja suunda . Nende kahe suuna vahet teatakse kui kompassi kõikumist või hälvet . Hälbe ulatus
Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni
täiskasvanute elu seksiga, ning Joyce. Lawrence'i romaan ,,Pojad ja armastajad" käsitleb Oidipuse kompleksi ning ,,Chatterby armuke" räägib vanema mehe võimetusest rahuldada ning seksist avameelselt. Samal ajal Prantsumaal varjutab modernismi algust Flaubert, keda peetakse realismi loogiliseks lõpuks ja tipuks. Flaubert hakkas oma keelekasutust niivõrd lihvima, et tema romaanid on nagu luule, ületades oma ajastu raame. Kõik pärast teda, näiteks Daudet ja France, oli hilisrealism. Mistral oli Prantsuse lüürik. 19.saj oli Provence'is taassünd: kunagi keskajal oli olnud Provence'i luule (eripärane keel!) tipus, aga vallutuse tagajärjel peeti seda keelt matside omaks kuni 1904. Saksamaal said kuulsaks vennad Mannid. Saksa proosa oli tugevalt realistlik, isegi naturalistlik. Thomas Manni käsitleti esialgu naturalistina. Formalismiaegne Joyce'i ,,Odysseus" (= ,,Ulysses") on viimistletud. Joyce oli auahne ja viimistletud, kes
pehmete talvedega kliima. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis, ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Lõuna- Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahet pidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100. kilomeetrini tunnis. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja
Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vina del Mar - 319 000 Concepcion - 318 000 Kultuur Põhja-Tsiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad. Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tsiilis cueca. Traditsionaalses muusika- ning tantsukultuuris on selgelt tajuda Hispaania mõjusid. Tsiillased kutsuvad oma riiki poeetide maaks. Gabriela Mistral oli esimene tsiillane, kes võitis Nobeli preemia. Riigi sümboliteks on Tsiili kelluke (lilla lill), kondor ja mägikits. Riigi motoks on Por la razón o la fuerza (õigluse ja jõuga/mõistuse ja väega). Tsiili riigi vapp- ja lipp: 2 Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna-
pikkuste fantastiliste kujutluste ja legendidega. On tunda James Joyce’i, William Faulkneri ja Virginia Woolfi mõju. Tuntumaid esindajaid: Alejo Carpentier, Carlos Fuentes, Jorge Amado, Julio Cortázar, Gabriel García Márquez, Jorge Luis Borges, Mario Vargas Llosa. Brasiillane Jorge Amado kirjutas portugali, kõik teised hispaania keeles. Lüürikas paistis 20. sajandi esimesel poolel ja keskel silma edukamaid ladina- ameerika naiskirjanikke, tšiili autor Gabriela Mistral (1889 – 1957), hiljem pälvis suurt tähelepanu mehhiklane Octavio Páz (1914 – 1998). Venemaa Lääneliku kirjandusmaailmaga seotud kirjanikest jätkas tsaariaegseid traditsioone Ivan Bunin (1870 – 1953), kes 1920. aastast surmani elas pagulasena Pariisis. Ta oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna (1933). Kirjutas nii proosat kui lüürikat, valdavad on nukravõitu hääbumismeeleolud, nostalgiline tagasipilk bolševismieelsele agraarsele Venemaale.
annaabi.ee 
