Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja"
karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra. Korallrahude moodustamises osaletakse sarraga. (Leelo Alasi, 2012) 2.Sammalloomad Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Wüttenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et
,,Oma jõul"- alustas Jan Uuspõld oma stand-up kontsertit, 19.detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Hea muusika ja hea nali on kaks kõige toredamat asja, mida üks õhtu pakkuda saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid talvepimedusest parima muusikalise huumoriga. Täiesti uutmoodi stand-up kontsert pakub üllatavaid ja vaimukaid eksperimente pillide ja teada-tuntud lugudega, muidugi Jani nalju oma tuntud headuses ja lisaks esitab trio igal stand-up kontserdil ühe publiku sooviloo. OMA JÕUL saab tõlgendada mitmeid moodi. Uuspõllu meelest tähendas see seda, et nad
Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut
3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada
esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang. Liisi Koiksoni esitatud laulud olid meloodiliselt aeglasemad ja rahulikumad. Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et Jaanus Nõgisto ütles, et proove on nad koos vähe teinud , aga on tulemusega rahul. Solistid jälgisid ansambli pillimängu, vahele lisasid lauljad omapoolseid kommentaare. Kõlasid ka paar instrumentaal pala. Oli väga uhke kontsert, läheksin teinekordki kuulama ,muusika
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide ...
esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks. Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on Eestis väga tuntud ooperilauljad. Uku ise on muusikaga samuti tegelenud terve elu lauldes erinevates poistekoorides nt Tallina Poistekooris. Lisaks on ta õppinud Tallinna Muusikakoolis klaverit, kus tal oli võimalus kaks aastat varem lõpetada solfedzo tunnid tänu heale solfedzo tasemele ja muusikalisele kuulamisele. Lisaks on ta veel käinud Georg Otsa Nimelises Muusikakoolis pop-jazz erialal. 2006. aastal astus ta veel Berklee
uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Muusikaline dramaturgia: Afolf Müller jun. Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna
uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant.
olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammiste, kes on oma tuntust kogunud Põhja-Tallinna ansamblis, Rene Puura, oli klaverist ja, Brait Pilvik oli trummar. Kõige enam paistis silma muidu lood, nimedega „Vastupandumatu“ ja „Seitsme tuule poole“, stiil on suhteliselt rahulik, tabav, seotud eluliste asjadega ja kaasahaaravad, rahvas elas kaasa just nende lauludele ja paljud laulsid kaasa, esituse kvaliteet oli väga hea, väljaarvatud Eric Kammiste äpardustele või probleemidele, mis kitarriga esinesid, mis jättis vahepeal ainult kõlama bassi- ja
Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli. Lisaks on ta saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrufestivalil
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mist...
Margus Vaher (sündinud 16. jaanuaril 1984 Saaremaal) on eesti laulja. Ta on lõpetanud Kuressaare Gümnaasiumi. Praegu õpib Margus Vaher Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ta on lauluvõistluse Kaks takti ette 2007 võitja ja Eurolaul 2008 finalist. Praegu lindistab ta enda albumit stuudios ja tuuritab. 2008. aasta lõpus peaks ilmuma tema album. Laule esitasid Birgit Varjun ja Margus Vaher, klahvpille mängis Rene Puura, ning kitarri mängis Andre Hein. Minu jaoks tegi selle kontserdi eriliseks see, et ma sain kuulata Urmas Alenderi laule, olgugi, et kellegi teise esituses. Nagu teada, lõpper Urmas Alenderi elu väga kurvalt ja see tegi kontserdi eriti eriliseks. Mulle vahest meeldib kuulata Urmas Alenderi laule. Need meenutavad mulle millegipärast Eestimaad üleüldiselt, kui süveneda laulusõnadesse, kui ka viisi. Minu arvates on
Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad olid kõik säravad ja mängisid oma osa hästi. Tekst oli selge ja arusaadav. Lavategevus oli
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899.
Küttekehadele ja soojusvahetitesse settinud katlakivi suurendab tunduvalt ka vee soojendamise energiakulu. Juba ühemillimeetrine sade tekitab kümneprotsendilise lisakulu. Kasutatud kirjandus: ● Aare Ormus, 2007,”Eesti tarbevesi tekitab paratamatult katlakivi, millest saab siiski hoiduda”, 13. juuli 2007 http://www.ohtuleht.ee/237855/eesti-tarbevesi-tekitab-paratamatult-katlakivi- millest-saab-siiski-hoiduda ● Erik Puura, 2010, Keskkonnaabi blogi, 03/10/2010 http://erikpuura.wordpress.com/2010/10/03/mida-igauks-voiks-teada-vee-karedusest/ ● Tartu Veevärk, 2014, “Korduma kippuvad küsimused”, 12.03.2014, http://www.tartuvesi.ee/kusimused-ja-vastused ● Tervise ABC, Tallinn, "Valgus", 1970http://www.tartuvesi.ee/kusimused-ja-vastused
Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO
Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V
"" (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). ,,Ka praegu paisatakse õhku igal aastal 2 miljonit tonni väävligaase ning 500 tonni vaske ja niklit. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid. Nõukogude aja lõpupäevadega võrreldes on see kogus kahanenud ainult 16%." (Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool). ,,Keskkonnakaitseühenduse Greenpeace'i Venemaa osakonna andmetel on saaste tekitanud Norilskist 30 kilomeetri ulatuses ümbritseva surnud tsooni. See tähendab, et kevadel püüavad puud küll roheliseks minna, aga siis käib saaste neist üle ja tärkav lehestik närbub jälle. Lisaks sellele ulatuvad happevihmad Norilskist nii kaugele, et see territoorium moodustab Saksamaa-suuruse ala. Lehtedest lagedad puud ei ole ainus probleem
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile. Pärast haigust pöördub Violetta tagasi endisesse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil kohtab ta kenat noormeest Alfredot
Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane- Valentina Taluma
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata
Charles Darwin 8.klass 2008 Charles Darwini teaduslooming moodustab tervikliku ideesüsteemi, mis püüdleb kõigi elunähtuste selgitamisele ühe teooria raames. Evolutsiooniteooria kasvas välja geoloogiauurimustest. Edasised bioloogia- ja psühholoogia uurimused lähtuvad juba evolutsiooniteooriast. Darwin tegeles huvi tärkamise järjekorras kuue teemaringiga: 1 Looduslugu 2 Geoloogia 3 Zooloogia 4 Evolutsioon 5 Botaanika 6 Psühholoogia Charles Darwin polnud mitte ainult tuntud teadlane, vaid ka armastav abikaasa ja erakordne isa. Charles Darwin (1809-1882) pärines inglise loodusteadlaste-arstide suguvõsast. Nõnda tundus loomulik, et ta asus õppima arsti- ja usuteadust. Ent loobus arstiteadusest pärast esimest kursust, sest ei talunud inimeste kannatusi tuimastuseta operatsioonidel (eeter võeti kasutusele 1846). Pealegi kartis Charles verd, ta ei võinud kuulda isegi seda sõna kuulda. Juba ülikooliaj...
Sel kohal aga jääb loota, et robotite kasutamise kohapealt mõeldakse ka eetilisele küljele ja leitakse pigem praktilisi funktsioone robotitele, nagu näiteks inimelude päästmine katastroofides ja ohtlike tööde teostamine. Robotid võivad olla inimestele väga suureks abiks, aga arvan, et see ei tähenda nende liigset rakendamist meie kodudesse. Kasutatud allikad 1. Puura, E. Kloonimisest. Keskkonnaabi, 2008. Kättesaadav: https://erikpuura.wordpress.com/2008/02/16/kloonimisest/ (6.12.2014) 2. Loodus, A. Kloonimine – poolt või vastu? Usk ja Teadus 2012. Kättesaadav: http://teadus.usk.ee/kloonimine-poolt-voi-vastu (6.12.2014) 3. Rand, R. Kloonimine. Referaat. Kättesaadav: http://powerhead.planet.ee/studie/baka/KLON.pdf (6.12.2014) http://en.wikipedia.org/wiki/Robot http://et.wikipedia.org/wiki/Robot http://www.humanoid-robotics
kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule oli lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 13 Kasutatud kirjandus http://www.teadus.ee/?p=1224 Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. Kursus (Tago Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, Eesti Loodusfoto) http://www.google.ee http://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.hot.ee/teekaaslane/tehnosf.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm 14
Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts
D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast. Koostatud tööga sain väga palju uut teada. Varem ma ei teadnud üldse nii palju kuulsatest lauljatest ja nendest häältest. Kasutatud kirjandus: Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/
pruukimise kaela. Johann Strauss on loo sisu lühidalt kokku võtnud: Esimene vaatus Kõigil on probleem. Teine vaatus Kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus Kõik probleemid ilmnevad taas. Õnneks leitakse süüdlane: sampanja! Arvamus Käisin ,,Nahkhiirt" vaatamas 6. jaanuaril 2010. See oli minu esimene opereti kogemus ning usun, et see ei jää k viimaseks. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura, Rauno Elp, Andres Köster, Taimo Toomast, Aleksander Arder, Angelika Mikk, Kädi Kosenkranius, Valentina Taluma, Tõnu Kark ja Pille-Riin Rajavee. Dirigent oli Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja lõpp natuke peale 22
samuti kõigi teiste menetletavate eelnõudega seotud institutsioonide ja huvigruppidega. Komisjoni esimees: Jürgen Ligi Komisjoni aseesimees: Tarmo Mänd Komisjoni liikmed: Peep Aru Andres Herkel Helle Kalda Inara Luigas Eiki Nestor Keit Pentus Kadri Simson Toomas Trapido Margus Tsahkna Komisjoni ametnikud: Andres Ando Anneli Kivitoa Tiina Licht Helda Puura 9 - Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisel. Komisjoni esimees: Mati Raidma Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen Komisjoni liikmed: Tõnu Juul Jaan Kundla
tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt. 8 Kasutatud materjalid Agenda 21 www.seit.ee/agenda21/ Bioneer www.bioneer.ee Eerik Puura ,,Elavhõbedast Läänemeres" erikpuura.wordpress.com/2009/04/18/elavhobedastlaanemeres/ Eesti Päevaleht www.epl.ee/arvamus/474592 Ene Ergma artikkel Postimehes www.epl.ee/artikkel/459927 Euroopa Komisjon ec.europa.eu/environment/eussd/ Keskkonnaministeerium www.envir.ee/2853 Noorteportaal NIP www.nip.ee/page/212/12 Riigikantselei koduleht www.riigikantselei.ee/?id=72868 Säästva Eesti instituut www.seit.ee/index.php?m=1&l=1&ava=1
kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri. Globaalse soojenemise tõttu võivad hävineda paljud taimed kõrbetes, loomad saavad saaki otsida vaid öösiti, mis võib rikkuda toiduahela (kui saak ei liigu öösiti ringi). 13 Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia gümnaasiumile" , Targo Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, 2006 Tartu http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm 14
Eesti suurimat, vanimat ja väga hiljuti avastatud meteoriidkraatrit on keeruline uurida. Ta paikneb üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie vägevaimaks ja põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootab avastamist. () 11 Kasutatud kirjandus 1. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn: K&O Ofsett 2. Puura, V., Soesoo, A., Suuroja, S., Tiirmaa, R. (2006). Eesti meteoriidikraatrid. Tallinn 3. Relve, H. (2008). Eesti looduse vägi. Tallinn: Koolibri 4. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov98/kraater.htm 5. http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=78&id=980&op=lugu 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaksikud_gnbr.jpg 7. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/plokk.html) 8. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/neugrund.html#Pilte%20Neugrundi %20ekspeditsioonilt
2. Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 6. http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404 7. http://www.hanila.ee/turism_tuhu_soo.php3 8. Sarapuu, Tago, Viikmaa, Mart, Puura, Ivar (2006) Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus, 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Drosera_anglica 10. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd 11. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878054 12. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires 10 13. http://209.85.135.104/search? q=cache:idoL9vEDe5wJ:www.koolielu.ee/pages.php/03100901%3Ftxtid
suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
kaupmeheni vähem kütust. Eesti kaupmehed maksavad poest kaubaga kaasa müüdavate kilekottide eest pakendiaktsiisi. TTK juhi Pungeri sõnul tuleb kaupmeestel hakkama saada ka juhul, kui kilekottide kasutamine keelatakse. «Ma kardan, et vabatahtlikult kilekotid ei kao, sest alternatiivid on kallimad,» lausub ta. «Aga maksude kaudu saab turgu suunata.» Mõttetu tarbimine Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura kinnitusel ei ole probleemiks mitte kilekotid ise, vaid nende tarbetult ohter kasutamine. «Iga asi peab olema poes pakendatud kõigepealt mingisse väiksesse kilekotti ja siis lõpuks suurde kilekotti,» märkis ta. Muu hulgas müüakse kauplustes kilekotte, mis on õhukesest materjalist ning lähevad ruttu katki. Seega soosivad kilekottide müügist teenivad kaupmehed ja tootjad mõttetut tarbimist. Puura
[5] „http://www.world-nuclear.org/Information-Library/,“ [Võrgumaterjal]. [6] „http://www.world-nuclear.org/Nuclear-Basics/What-are-nuclear- wastes-/#.UnN3wfl3Zpk,“ [Võrgumaterjal]. [7] E. Realo, „http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=58,“ TÜ Füüsika Instituut. [Võrgumaterjal]. [8] K. Kallemets, „http://www.inseneeria.ee/tuumaenergia-kui-21-sajandi-energia- eesti-tuumajaam-on-teostatav/,“ MTÜ Eesti Tuumajaam, Mai 2009. [Võrgumaterjal]. [9] E. Puura, „http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=111,“ [Võrgumaterjal]. [10 K. Kell, „http://energiafoorum.blogspot.com/2009/02/pressiteade-energeetika- ] arengukavad.html,“ Veebruar 2009. [Võrgumaterjal]. [11 „http://et.wikipedia.org/wiki/Ignalina_tuumaelektrijaam,“ Wikipedia. ] [Võrgumaterjal]. [12 A. Karnau, „http://www.e24.ee/1034872/eesti-tuumajaama-plaanidel-kriips-peal,“ ] November 2012. [Võrgumaterjal]. 17
· Korsten, M. 2006. Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 51 · Lõhmus, A. 2001. Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Eesti ulukid (8), Eesti Terioloogia Selts, 68 lk. · Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003. Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel. Bakalaureusetöö zooloogias, TÜ ZHI, 31 · Vulla, E., Korsten.M, Valdmann, H. 2003. Jahimehe saak millised hundidkarudilvesid langesid jahimehe saagiks. Eesti Jahimees 8/9: 5254 · Vulla, E. 2006. Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia. Esimene uurib maailmameri ja teine siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeau...
jääaegu, elu teket jne. Hillar Uusi, Veljo Ranniku ,,Eesti põhjarannik", 1993, ,,Olion", Tallinn pilte ja juttu taimedest, maastikest jne Eesti põhjarannikult. Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe. Aita Saksing (koostaja) "Vooremaa jääaja vabaõhumuuseum", 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Turu Ülikooli geoloogiaosakond: Ivar Puura "Eesti kivistisi. Geoloogilised retked Eestis 1", 2006 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006 Reet Tiirmaa, Väino Puura, Alvar Soesoo, Sten Suuroja (koostajad) "Eesti meteoriidikraatrid", 2006 Aasa Aaloe, Heikki Bauert, Alvar Soesoo (koostajad) "Kukersiit Eesti põlevkivi", 2006 Helle Perens, Elmar Kala (koostajad) ,,Paekivi Eesti rahvuskivi", 2007
Res. 105: 153-163. Kohn, L.M. 2005. Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
