Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erine...
TSUNAMI Kristjan Sillaots G1R2 WHAT IS TSUNAMI? A tsunami is a series of ocean waves that sends surges of water, sometimes reaching heights of over 100 feet (30.5 meters), onto land. These walls of water can cause widespread destruction when they crash ashore. WHAT CAUSES A TSUNAMI? These awe-inspiring waves are typically caused by large, undersea earthquakes at tectonic plate boundaries. When the ocean floor at a plate boundary rises or falls suddenly, it displaces the water above it and launches the rolling waves that will become a tsunami. WHAT CAUSES A TSUNAMI? Tsunamis may also be caused by underwater landslides or volcanic eruptions. They may even be launched, as they frequently were in Earth’s ancient past, by the impact of a large meteorite plunging into an ocean. ...
See on Uus-Meremaa rahvastikupüramiid 2010 aasta seisuga. Nagu ka püramiidilt näha võib on tegu heaolu maaga, mis tähendab seda, et eluiga on kõrge ja püramiid on jaotunud peaaegu võrdselt igas vanuseastmes. Kõige vähem on esindatud 5-9 aastased, 30-34 aastased ning alates 69 aastased. Veel kinnitab fakti, et tegu on heaolu ühiskonnaga veel see, et naised ja mehed on püramiidis peaaegu, et võrdselt jaotunud. Rahvaarvu kõigutavaid tegureid on mitmeid: maavärinad ja tsunaamid, sest Uus-Meremaa asub geograafiliselt aktiivses piirkonnas, aga veelkord, kuna tegu on heaolu maaga, siis osatakse nendeks valmistuda ja ennetustööd teha.
tekkinud negatiivne pinnavorm. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sissevajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga hiidkraater ehk KALDEERA. See võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel ning ka vulkaanirühma magmakollete sissevarisemisel. PILT kaldeerast Purskega kaasnevad nähtused - Peamised vulkaanidega seotud nähtused on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, vulkaaniline gaas, tsunaamid, maavärinad ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ennustada? Vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatusi tänu millele saab umbes ennustada millal vulkaan purskab kuid selle täpsus võib kõikuda mõnest tunnist kuni nädalateni. Milliseid abinõusid rakendatakse, et vulkaanipurskel oleks võimalikult
Lained ruumis leviv perioodiline häiritus. Maailmameres tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maarävinad, vulkaanilised protsessid jm. Lained kannavad edasi neid tekitanud välismõju energiat. Veeosakesed ise liiguvad vaid väikese amplituudiga. Eriatatakse järgmisi laineid: · Pikkilained levivad veepinnal ja selle läheduses ja on suhteliselt lühikesed; · Pikilained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. Nende hulka kuuluvad looded ja tsunaamid; · Siselained tekivad erisuguste veemasside piiril. Lainete parameetrid: · Lainepikkus pikkus ühest laine harjast teiseni (L); · Lainekõrgus laine põhja ja laine harja vaheline kõrgus (H); · Laine periood aeg, mis kulub kogu laine läbimiseks (T, tavaliselt 6-16s); · Lainelaius ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani.
...........................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid.............................................................................................................................6 Vulkaanipursked...................................................................................................................7 Tornaadod.............................................................................................................................9 Maalihked................................................................................................
Suurimad olid üle 30 meetri pikad 65 miljoni aasta eest surid salapärastel asjaoludel välja Alvarezi asteroidi teooria Kõige laialdasemalt levinud teooria 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoriit langes Mehhikosse Hiiglaslikud tulekahjud, tsunaamid, äikesetormid, happevihmad, maavärinad, vulkaanipursked Kokkupõrke kohas temperatuur 20 000 kraadi Tolm varjas päikese kuudeks http://4.bp.blogspot.com/_PyWKNgTzEhY/SNQ9Oemow3I/AAAAAAAACYY/sN1Kie6 fBzY/s400/DyingDinosaurs.jpg ; http://web.mit.edu/newsoffice//images/article_images/20091001181135-2.jpg Veeuputuse teooria Hävinesid globaalses veeuputuses Leitud 200 miljoni aasta vanusest kivimist inimjälgi Detailsed joonised koobastes inimestest ja dinosaurustest
Inimene ei pruugi olla igikestev, aga me ei tea sama looduse kohta. Samuti ei saa kindel olla, kumb kindlalt teisele peale jääb. Ei saa öelda kindlalt, et inimene on looduse kroon, sest on palju osi loodusest, mille üle inimesel võim puudub. Kuigi inimene võib näiteks vett reostada kemikaalidega, ei peata see vett auramast ning happevihma kujul taas alla sadamast. Vältimatud on ka ohtlikumad ilmanähtused nagu orkaanid, keeristormid, äikesetormid ja tsunaamid. Inimese võimuses pole kontrollida tõuse ja mõõnasid, laamade liikumist ega uputusi või põude. Siiski on inimene võimeline paljuks muuks, kaasaarvatud tohutuks arenguks. Inimene võib likvideerida veekogusid ja metsi, teha siledaks aasa või künkliku maastiku. Inimese loodud ehitised peavad vastu sadu aastaid, samas võib inimene hävitada loodusliku metsa või maastiku vähem kui kuu ajaga. Kui inimene teab, et miski on teoreetiliselt võimalik vaid
See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud teised katastroofid. Aga ikkagi on meil millegi üle nuriseda. Näiteks ilma üle. Küll on liiga külm ja vihmane, siis jällegi liiga palav. Öeldakse: ole rahul sellega, mis sul on, alati võib hullem olla! Sellise põhimõtte järgi on Eestis tõesti hea elada, kui võrrelda, mismoodi mujal elatakse. Praegu on moes kaevata ja olla rahulolematu. See käib kõige kohta. Alates majandusest ning lõpetades Eurovisioni lauluvõistlusega.
Maailma suurimad linnad TOKYO Koostas: Rannar Randmäe Pärnu Vanalinna Põhikool 3.A klass Mis on suurlinn? Suurlinn on väga suur linn, kus elab ja töötab palju inimesi. Maailma suurimates linnades elab miljoneid inimesi. Suurlinnad kasvavad väga kiiresti, sest sinna tuleb kogu aeg inimesi juurde. Tokyo on oma suurima elanike arvu poolest maailma suurim suurlinn. TOKYO Click to edit Master text styles Tokyo on Jaapani pealinn, Second level mis paikneb Tokyo lahe Third level kaldal, Jaapani suurima Fourth level saare Honshu ida rannikul. Fifth level Sealsed saared on mägised ja kaljused. FAKTID: Rahvaarv: 35000000 inimest Pindala:616,65km(2) Rajatud: 1457. aastal Endine nimi: Edo Tokyo tekkimine Click to edit Mas...
laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala
1 Eessõna. Loodusjõud on midagi, mille vastu inimene on täiesti võimetu. On seda olnud aegade alguses saadik ja on siiani. Inimesel on maailmas palju võimalusi surma saada. Enamusi varjante aga annaks head ja puhast elu elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks
moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks.
Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner 700-800km. Kui maavärina murrang leiab aset vee all, tõukab see ka veesammast üles, tekitades tsunami.
Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi:
· Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal- tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism 17. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 18. Kus esineb tugevaid maavärinaid? Laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. 19. Missuguseid looduskatastroofe esineb maailmas kõige rohkem? Maavärinad, üleujutused, tsunaamid 20. Miks hukkub maavärinates palju inimesi? Maja kvaliteet on halb jne 21. Mis käivitab geoloogilised protsessid? Päikeseenergia
Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. 7.Maavärinad põhjustab kivimplokkide kiire liikumine üksteise suhtes. Põhjuseks on laamade nihkumine. Seismilised lained-võnked maakoores, mõõdab seismograaf või seismomeeter Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked, ookeaniliste
kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad? Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine
Himaalaja mäestik]. b. Laamade lahknemisel tekivad riftid(murrangulõhed), uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad. c. Laamade nihkumisel tekivad murrangulõhed, maavärinad ja vulkaanid[Nt. San Andrease murrang Vaikse o. laam nihkub P-Am. laamast] 9. Maavärin on järsk tõuge või äkiline energia vabanemine mille tulemusena tekivad seismilised lained. Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil mõõdetakse vabaneva energia hulka, magnituudides. Maavärina epitsenter leitakse seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub ???? 10. Vulkaan on koht, kus magama pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid ehk stratovulkaanid
on välja surnud. Praegused elanikud põlvnevad Aafrika orjadest, riigikeeleks on prantsuse ja haiti keel. 2.2 Maavärin. Maavärin on maapinna järsk kõikumine või vappumine. Iga aasta toimub Maal umbes 20 katastroofilist maavärinat ja miljoneid väikeseid mavärinaid. Maavärinad tekivad laamade äärtel, enamus maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ja Vahemere piirkonnas. Maavärinad võivad toimuda ka vee all, ookeani põhjas ja siis tekivad hiidlained ehk tsunaamid (Lisa 3). Igal aastal põhjustavad maavärinad suuri purustusi. Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides, Richteri skaalal, professor Charles Richteri järgi. Richteri skaala näitab, kui palju energiat maavärinaga vabaneb. 2.3. Haiti maavärin. Haiti maavärin toimus 2010. Aasta jaanuaris. See oli suurim maavärin, mis oli seda piirkonda paarisaja aasta jooksul tabanud. Maavärina tõttu hukkus 3 sadu tuhandeid inimesi
võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga. *Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel. 6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Maavärinad: nõlvadel esinevad maalibisemised, varisevad ehitised, tekivad tulekahjud, suletud veekogudes tekivad veetaseme tõusud-langused, rannalähedal tekivad suured tsunaamid. Mõju keskkonnale on kohati katastroofiline (mürgised gaasid tulekahjudest, maapinna ümberkujundamine jne.), inimestele ohtlik ja halb (elumajad, autod, kõik purustatakse), majandus tegevusele kohati halb kuid võib olla ka hea (sest siis hakatakse maju uuesti üles ehitama ja nõutakse ehitamistööd jne.) Vulkaanid: tekivad maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved. Mõju keskkonnale on halb
on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Joonis 1. Kanada asend maailmas. Joonis 2. Kanada asend Põhja-Ameerika mandril. 1.1. Kanadat mõjutanud loodusõnnetused. Organisatsiooni Public Safety in Canada andmetel on viimase 150 aasta jooksul Kanadat mõjutanud loodusõnnetusteks lumetormid, maavärinad ja tsunaamid, üleujutused, rahe, igikelts, merejää ja udu (takistab kalastamist ja navigatsiooni veekogudel), maalihked ja laviinid,tornaadod ja vulkaanid. 1. 2. Rahvastiku üldiseloomustus Kanada rahvaarv 2009 aasta seisuga on 33 487 208. Suurima osakaaluga on briti päritoluga rahval (28%), järgnevad prantsuse (23%), muudest Euroopa riikidest pärinevad rahvad (15 %), Ameerika
elanikud Jaapanit nimetama tõusva päikese maasks, sest sealt on mägine maa, kus leidub palju vulkaane ja leidub sageli maavärinaid. Suuri purustusi põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund) ja budism. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja
laam nihkub PAm. laamast] 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil; tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste (ka ohvrite) hulk? Maavärin on järsk tõuge või äkiline energia vabanemine mille tulemusena tekivad seismilised lained. Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil mõõdetakse vabaneva energia hulka, magnituudides. Maavärina epitsenter leitakse seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub maavärina tugevusest. 10. Vulkaanid, kiht ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt
X siia meile seltsiliseks tuleb! Teeme koos!!! Vaatame mis juhtub! ( Ja Kalevipoeg ning James Bond väristasid käsi koos, mille peale Jumalad said aru, et nad on teinud suure vea nende kahe, ajaloo suurima jobu, kokku laskmisega. Oleks pidanud ühe põrgusse jätma ja teise taevasse suunama või üldse mitte laskma ära surra. Siiski enam polnud midagi teha. Jäi ainult kõrvalt vaadata, kuidas kahe vägilase koostööl võtsid Maakeral võimust kliimasoojenemine ja tsunaamid ja kõik muu halb, mille põhjuseks peavad inimesed ekslikult iseennast ja oma tehnilisi saavutusi. Viimnegi lootus lollakaid tagasi maapeale saata suri siis, kui maiad loobusid lahkunuid elluäratamast ja otsustasid hoopiski ise ka teisele planeedile uttu tõmmata.)
Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne. Murrangliikumistega seostatakse süvavulkanismi ja magmatismi. Maavärinad- toimuvad siseenergia arvel, kuid on ka eksogeenseid põhjusi, näiteks langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus. Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks. Vulkaanipurske juures eralduvad gaasid, aurud, vedel purskeprodukt, mis on segunenud magma. Magmalistel protsessidel tekivad tardkivimid. 6. Eksogeensed protsessid Välisdünaalmilised ehk eksogeensed protsessid. Energiaallikas on väljastpoolt Maad
Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Mitte funktsioneerivad majandus struktuurid Ø Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit visatakse prügikasti). Ø Napid toiduvarud Ø Valed toitumisharjumused Ø Põuaperioodid Ø Kõrbestumine Looduskatastroofid Ø Maavärinad, tsunaamid ja vulkaani pursked Ø Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg Ø India ookeani maavärin ehk Suur SumatraAndamani maavärin, 26.12.2004 Ø Maavärin tekitas tsunami, mida nimetatakse sageli Aasia tsunamiks. Ø Haiti maavärin toimus 12. jaanuaril 2010, hukkunuid 212 000 Ø Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal purskas Etna Rahvastiku kiire juurde kasv
Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine
Etteennustamine- pinnase temp. Sogane vesi, loomade käitumine, kerged maavärinad, miks purskavad?- lamade põrkumine, lahknemine. Maavärinad põhjused- laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad. Tsunaami- rannaläheduses merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik
RICHERI SKAALA magnituudides, seismograafiga. (maavärinate tugevus) Seismoloogid on järeldusel, et üle 8.9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. MAAVÄRINATEGA: 1) Maakoore lõhed, ülangud, alangud. 2) Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid. 3) Vulkaanipursked. 4) Tsunaamid. VULKANISMIGA: 1) Laavavoolud 2) Tuha- ja gaasipilved 3) Tulikuum tuhk matab kinni ümbritsevad alad4) Maavärinad, maalihked 5) Püroklastilise materjali vool (kuum kivi, tuhk etc) 6)Mudavoolud 9.Teab , mis on nõlvaprotsessid ning mis tingimustel need tekivad. NÕLVAPROTSESSID igasugune kivimimaterjali liikumine nõlva raskusjõu mõjul. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist egeoloogilisest ehitusest.
Mõjutasid erakordne sademetehulk esineb põhjustavad reeglina suured veetõusud 1994- umbes 1 kord 30 aasta jooksul. sademehulgad). Esimesel juhul võivad 1995 aastal Itaaliat, Kahel suurima vihma päeval üleujutusi tekitada tormid, maanihked, Saksamaad, Belgiat, sadas 105 mm, mis on maavärinad, tsunaamid, kunsttammide Prantsusmaad ning märkimisväärselt kõrgem kui 1 purunemine jms. Teisel juhul võivad Hollandit. 1997. kuu keskmine sademete hulk üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, aasta suvel (tavaliselt 79 mm sademeid lumesajule järgnev sulamine jms.. hakkas Oderi jõgi kuus).Suurim sadu langes
kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 6.1 Maavärinatega kaasnevad nähtused: Murrangutest tingitud maapinna nihked, nõlvadel maalibisemised. Varisevad ehitused, on tulekahjud (elektri- ja gaasivõrkudest). Ookeanidel tsunamid (hiidlained). 1. purustused - gaasi- ja elektrijuhtmete purunemise käigus tekkinud tulekahjud 2. tsunaamid - hiidlained, mis tekivad maavärinatest rannalähedases merepõhjas. Suurimad 1990, 1993 Iraanis, 2004 Indoneesia (India ookeanis toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.) 3. murrangutest tingitud maanihked. 4. Suletud veekogudes mitmemeetrised tõusud-langused – seišid Tsunaami teke Kahjustused Sumatra saarel 2004 Sügavad maavärinad - fookus sügavusega üle 300 km ei avalda maapinnale suurt mõju
žeste ja sümboolseid tegevusi, mida võib tõlgitseda valesti. Järgmisel päeval kirjeldab noormees seda, et kui kommunikatsiooni edastamisega hakkas kõik hästi toimima, sai ta sõnumi enda ema käest et radiatsioon hakkas levima terve Tokyo peale ning et poeg hakkaks proovima tagasi minema koduriigi et enda tervist ohtule mitte seada.Enamasti põhilised teemad mille kohta räägiti riigis olid tuumajaamad,maavärinad ja tsunaamid. Teisi teemasi ei olnud eriti tähtsad selle jaoks et millegi jaoks lahendust leida ja suhtleda omavahel. Viimastel päevad on väidatud seda, et lääne inimesed on tegelilkult teadnud rohkem sellest õnnetusest kui jaapanlased ise. Kuidas sellesse väitlusesse suhtuda, väidab saatejuht Indrek. Selle küsimuse peale ohkas ettevõtja , vastades seda et see on väga hea küsimus. Vastades tuli tal
minutise hilinemisega. 16 MAAVÄRINAD MERE ALL HIIDLAINE ehk TSUNAMI Kui maavärina survelained merre jõuavad, muutuvad nad hiigelsuurteks veelaineteks, mida tuntakse hiidlainete ehk tsunamide nime all. Tsunamid võivad liikuda mitusada kilomeetrit tunnis ja iga järgmiselaine vahemaa eelmisega võib olla kuni 150 kilomeetrit. On teada, et mõnikord on tsunaamid niiviisi kihutanudüle terve Vaikse ookeani. Sügavas vees on hiidlained üsna madalad, aga kui nad ranniku lähedal madalasse vette jõuavad, võivad nadkerkida kuni kolmekümne meetri kõrgusteks hiiglasteks.Selline laine võib kaasa haarata sadamas seisva laeva ja kanda selle hulk kilomeetreid sisemaale, heites selle viimaks võib-olla mõnele mäenõlvale. SUURED TSUNAMID Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja
2.Üldandmed Asukoht: Ida-Aasias, saarestik Vaikse ookeani ja Jaapani mere vahel. Pindala: 377,835 km2 Rannapiir: 29,751 km Maismaapiir: 0 km Kliima: Lõunas troopiline ja põhjas jahe Pinnas: Enamuses mägine Maismaa ekstreemsused: Madalaim - Hachiro-gata -4m, kõrgeim - Fuji mägi 3,776 m Looduskatastroofid: Kustunud ja ka aktiivseid vulkaane, ~1500 maavärinat aastas (üldjuhul väiksemad), tsunaamid, orkaanid Keskkonnaprobleemid: Happevihmad, järvede reostus, kuna Jaapanis on laiahaardeline kala- ja mereandide püük, siis on nende ressursid vähenemas - Rahvastik - Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007) Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914)
need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi. e) Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele VULKAANID MAAVÄRINAD KAASNEVAD Suured tuhapilved, mudavoolud-lahaarid, Maapinna suur liikumine ja värisemine, NÄHTUSED eraldub hulgaliselt mürgiseid ühendeid, tsunaamid (hiidlained), pinnase liikumine värisemine, gaasijoad- fumaroolid, geisrid-kuuma vee ja auru sambad. MÕJU Mõju keskonnale on halb, sest vulkaani Väga halb, sest maavärinad on suure KESKKONNALE purskest eraldub palju mürgiseid ühendeid, laastamise ulatusega ja tekitab suuri min reostavad loodust ja hävitavad osooni kahjustusi
seejärel Jaapani rannikut, põhjustades hävingut. Kui see maavärin toimus, siis registreerisid seismograafid seismilisi laineid, mis levisid üle kogu maailma. Need lained väristasid kogu maailma mitu päeva. Seda maavärinat peetakse suurimaks registreeritud maavärinaks maailmas. Üldiselt põhjustavad maavärinad ja vulkaanid inimestele kahju. Tugevate maavärinate korral hävivad hooned, inimesed võivad hukkuda, samuti võivad tekkida tsunaamid, mis laastavad rannikupiirkondi. Vulkaanipurske tagajärjel võivad samuti hävida hooned ning inimesed hukkuda. Pärast 1960-aasta maavärinat muutus maastik tundmatuseni varem vaibunud vulkaanid hakkasid uuesti purskama, nende kraatrist paiskus välja gaasi ja tuhka ning hõõguvat laavat. Osa rannikust vajus vee alla, mõnes kohas tekkisid uued saared. Tugevasti said kannatada raudteed ja maanteed, hooned muutusid rusuhunnikuks. Hukkus üle 10 000
siis ei saa objektiivselt hinnata seda kui tugev maavärin tegelikult on. 199. Kuidas määratakse igapäevase rutiiniga maavärina tulemusena vabanevat absoluutset energiahulka? E. maavärina tugevuse määramine Richteri skaalas? Seismogrammilt loetakse maavärina poolt tekitatud võnke tugevus, selle järgi leitakse maavärina toimumiskoht ja sügavus ning hinnatakse vabanenud energiahulka magnituudides. 200. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused tsunaamid, maalihked, Maavärinad põhjustavad veepinna lainetust, maalihkeid, gaasitrasside purunemist ja tulekahjusid. 23. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid. Pinnalained ei levi maa sisemusse, seda teevad ruumilained
Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse ookeani põhjaosa on suurem osa aastast kaetud triivjääga, lõunas - triivjää ja jäämäed. Kesk- ja lääneosa iseloomustavad korallrifid ja barjäärid ning atollid. Põhja lääneosas tekivad tihti väga tugevad tormid tsunaamid, mis on tingitud veealustest maavärinatest. Vaikse ookeani põhjaosas esinevate tõusude mõõnade vahed on väga suured kuni 12 13 meetrit, seda eriti Penzina lahes Ohhoota meres ja Cooki lahe (Alaska lõunaosa) piirkondades. Vaikse ookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Filipiini 5726 10830
annaabi.ee 
