üleminekuline paraskliima. q Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi
Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidulauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada. Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole. Heitvee puhastamine Veepuhastusjaamad Mehaaniline veepuhastus Keemiline veepuhastus Click to edit Master text styles Bioloogiline veepuhastus Second level Kompleksne veepuhastus Third level
Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%. Pandivere Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Jõelähe Jõe algus e. jõelähe võib alata: 1. allikast, 2. järvest, 3. voolata välja soost. Suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud.
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõr...
Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia.
Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ...
ja oktoobrikuus on albeedo umbes 35-40%. Albeedo Telemarkis on aastaringselt väga kõrge, kuna maakonna pinnast on umbes 65% mäed ja järved. Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega. (http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html ) Vetevõrk: Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien'i jõgi. Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark'i kanal, mida on kutsutud ka kaheksandaks maailmaimeks. See on 105 km pikkune kanal, millel on tihe laevaliiklus. Kanal ulatub Skien'i linnast kuni muistse Dalen'i linnani. Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega. Joonis 3. Telemarki kanal ( http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Telemarkskanalen.jpg ) Kanalist saab alguse Skien'i jõgi, mis voolab läbi Porsgrunn'i kuni Friefjordi jõe suudmeni.
Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid. Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et kaitsta merd ja et see ei oleks nii reostatud ja et takistada mereelustiku vohamist, mis ohustavad niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem? Läänemere areng Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid? Mõjutab palju, nt kui vooluveekogu algab kõrgustikust on tema lang tunduvalt suurem, kui tasasel maapinnal voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind lubjakivist ja toimub karstumine enne, kui juavad tekkida püsivad veekogud. Millistel Eesti jõgedel esineb kevadeti suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks?
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Mis on veekogu? Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud.
Nüüdseks veeprobleemidega tegeleb mitu rahvusvahelist organisatsiooni: UNESCO, WMO, UNEP, FAO, IAHS, IAWR jt. Iga aasta augustis peetakse Stockholmis veenädalat ning alates 1995. aastast on 22. märtsil tähistatud ülemaailmset veepäeva. Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada. Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole. Kasutatud allikad http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK048&ti=VEEV%D5TT+MAAKONNA%2C+TEGEVUSALA+%28EMTAK Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/10Veekasutus/&lang=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Eutrofeerumine http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=109 http://www.google.com/imgres
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Peeda jõgi Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2012 Sissejuhatus Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Ahja jõgi 472 1070 95 Kalli jõgi 509 105 26 Koosa jõgi 511 205 11 * Eesti jõgede numeratsioon vastavalt nimestikule Emajõgi ühendab 1590 km vooluveekogusid ja 130 järve. Emajõe valgala on 9960 km², mis hõlmab 22% Eesti pindalast; valgalalt on Emajõgi Eesti jõgede hulgas teisel kohal, samuti veerikkuselt - aasta keskmine vooluhulk on 60 m³/s. Emajõe kallastel laiusid mõned aastakümned tagasi laialdased luhaalad. Heinaniitmise ja loomade karjatamise vähenemise tagajärjel on enamus luhtasid võsastunud ja roostunud. Lagedaid luhtasid on säilinud vaid üksikuid, needki on lähiajal hävimas. Seeläbi vaesub
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
..18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.(1) 1.2 Jõed Eesti jõgedevõrk kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 tuhande aasta tagasi) mandrijää taandumise järel.Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.(3) 1.3 Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis
13 Transport Austraalia on suuruselt teinetase autode koguses. Siin on kolm kuni neli korda rohkem maanteid elaniku kohta, kui Euroopas ja seitse kuni üheksa korda rohkem, kui Aasias. Maanteed on jagatud kolme ossa: föderaalmaanteed riiklikud maanteed kohalikud teed maanteetunnelid leevendavad liiklusummikuid suurlinnade piirkondadesvõi ületavad märkimisväärselt vooluveekogusid. Elektrisõidukite võrgud on kavas paigaldada enamikus suuremates linnades. Tõusev bensiini hind ja suurenva liiklusummikud on peetud tegurid, mis aitavad kaasa uuendatud majanduskasvu kasutada linna ühistransporti. Enamik suuremate linnade olema vähemalt bussiliinid ning need linnad on välistatud teenuseid, nagu on koos turismi-või pärandi transpordivahendite (nagu näiteks era monorelss kell mere maailm või turistide Victor Harbor Horse tõmmatud tramm).
g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 46. Kui suur on tänase Eesti a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha. d) jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km e) meresaarte arv ~1500 f) rannajoone pikkus 3794 km B. Vasta põhjalikult: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Vanadelt maaharimisviisidelt uutele üleminek, Nõukogude võim jne 2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) 3
kobras. Saarma asurkonna kasvu võimaldasid ka pehmed talved, küttimiskeeld ja paranenud populatsioonistruktuur, aga ka põllumajandusreostuse vähenemine ja rikutud veeökosüsteemide osaline taastumine ja veekogude ökoloogilise seisundi paranemine (Laanetu, 2010). 1988. aastal loendati Eestis 750800 saarmast (Laanetu, 1988). Arvukuse kasv jätkus ja 2001. aastal hinnati arvukust ligikaudu 1800 isendile. Pikaldase põua tõttu 2002.2003. aastal kuivas enamik väikesi vooluveekogusid Lääne-Eestis, aga ka mitmes teistes piirkonnas. Suur osa vee-elustikust hukkus ja muutus kasinaks ka saarma toidulaud, mille tõttu arvukus 2004. aastaks langes 1600 isendi piirimaile. Sellel perioodil täheldati saarmaste koondumist suurematele jõgedele ning kalamajandite tiikidele sinna, kus leidus toitu. Toidupuudus sundis loomadel võtma ette pikki rännakuid läbi metsade ja metsakraavide sobivatesse toitumispaikadesse. Toidu ja uute elupaikade otsinguil jõudsid
★ Intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 ★ Põlevkivi kaevandamise algus 1918 46. Kui suur on tänase Eesti ★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast ★ Järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha ★ Jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km ★ Meresaarte arv ~1500 ★ Rannajoone pikkus 3794 km Põhjalikud vastused B-osa: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud: ★ Maareform ★ Küüditamised ja kollektiviseerimine ★ Nõuk. Piiritsooni moodustamine
h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 47. Kui suur on tänase Eesti? a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha. d) jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km e) meresaarte arv ~1500 f) rannajoone pikkus 3794 km 4 B. Vasta põhjalikult: (Eksamitöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata kahele küsimusele. ) 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused.
KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI......................................................
kõrbes võib esineda tugevat äikest, kui seal hakkab sadama. Seda juhtub aga väga harva. Joonis 10: Sudu Santiagos 6 VEESTIK Tsiili veevarud on piisavad, sest üldiselt, eelkõige Andide kohal, sajab palju. JÕED Tsiilis voolab üsna eriilmelisi jõgesid, kuid märkimisväärselt suuri vooluveekogusid seal pole. Andides voolab arvukalt mägijõgesid, näiteks, Bio Bio, Maule, Rapel, Clarillo, Elqui ja Maipo, mis on suhteliselt lühikesed. (Joonis 2) Joonis 11: Bio Bio jõgi Riigi lõunaosas, Patagoonias, voolavad rohkem madalate kallastega jõed, mis kohati võivad olla kärstikulised, näiteks Futaleufu, Bianco ja Sizzlersi jõgi. Joonis 12: Futaleufu jõgi Joonis 13: Sizzlersi jõgi
Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)? Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. 9.Jõe osad. Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) ja delta 11. Eesti vesikondade jõgede üldiseloomustus ja suurimad jõed. eesti jõed on väikesed Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust.
2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia(tavaliselt U kujuline) 5) eriliselt avatud ökosüsteem Voolav vesi õõnestab kallastest ja põhjast veesängi, muutes seda füüsikaliselt, kandes edasi osakesi. Sisemine biootiline kooslus väike, saab toitained ainult ajutiselt oma kasutusse. Maismaal toimuvaga palju rohkem seotud, kui järved ja rääkimata ookeanist. Maismaataimestik mõjutab ka vooluveekogusid. Nt kaldal kasvavad taimed ei lase päikesekiirgusel jõuda vette. Samuti vette langevad lehed võivad mõjutada heterotroofide toitumist. Voolav vesi ei soodusta planktoni moodustamist, esineb vähe. Inimtegevus mõjutanud: juhtinud jõgedesse heitvett, kasutanud vett energia tootmiseks jpm. Jõgi toitub enamasti põhjaveest, vähesel määral ka pinnaveest. Sõltub pinnase läbilaskvusest ja loomulikult ka sademetest.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
