Atacama kõrb (0)

ATACAMA KÕRB
Geograafia referaat
Koostaja :
Juhendaja :
2010
Atacama kõrb 3
Ajalugu 3
Kliima 4
Taimestik ja loomastik 5
Inimtegevus 6
Kasutatud kirjandus 7

Atacama kõrb

Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia , Peruu ja Tšiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tšiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Atacama kõrb on 20 miljonit aastat vana. Atacama on üks kuivemaid ja elutumaid kõrbesid planeedil.

Ajalugu

Vanimad arheoloogilised mälestusmärgid näitavad, et muistsed inimesed elasid seal 10-13 tuhat aastat tagasi – jääaja lõpp ja esimeste inimeste ilmumine Ameerikas. Arica linna läheduses leiti muumia , mis säilis liivas aastas 8000eKr, mida peetakse vanimaks näiteks mumifitseerumiseks Maailmas ja tõendite olemasolust iidsest kultuurist ChinChoro.
III sajandil pKr impeerium Tivinaku andis tugeva tõuke arengule Põhja-Tšiilis, terasetööstusele, kehtestades uusi põllumajandustoodete tehnoloogia saavutusi. Iseseisvus nendes linnades lõppes 1470. aastal, inkade vallutamisega. Vanim linn, San Pedro de Atacama, mis oli veel olemas esimesel sajandil pKr, sai inkade kesklinnaks.

Kliima

Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad – keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust.On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.
Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku – Andide ja Tšiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tšiili salpeetrit.
Septembris ja oktoobris võib näha „Kõrbe Õitseaeg“, mida põhjustab kliima nähtus „El Niño“. See on üsna harv nähtus ja see on seotud niisketest õhumasside saabumisega Vaikselt ookeanilt. Sellel ajal on kõrbes lühiajalised vihmasajud. Surnud Atacama kõrb kattub looduslike värvidega.

Taimestik ja loomastik

Enamik loomi on öise eluviisiga , kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased , iguaanid , sisalikud jpt.
Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on väga soolane . Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Atacama kõrbes on palju kaktuseid eri liiki kõrbelilli ja palju muidki taimi.
Loodus rahvusparkides Altiplano Põhja-Tšiilis on väga rikas ja huvitav. Seal võib leida loomi nagu vikunja(teatud laama), viskacha(tšintšilja pikka sabaga), selles piirkonnas elab 120 eriliiki linde.
Kõrb on kuulus enam, kui 160 eriliigiga kaktuseid, 90 neist kasvab ainult Atacama kõrbes.

Inimtegevus

Kõrbe keskel, kus on oaas , paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille kiriku ehitasid 1577. aastal hispaanlased. 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda ja muu väärtusliku Hispaaniasse vedamisega. 19. sajandil pärast Hispaania koloniaalimpeeriumi lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tšiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale .
Atacama kõrb on ideaalne koht astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid .
Atacama kõrbes on palju vanu kaevandusi, mis on tekkinud tänu 20. sajandi algul toimunud nitraadi kaevandamisele.
Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades.

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama (3.veebruar 2010)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert (3.veebruar 2010)
  
• http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%82%D0%B0%D0%BA%D0%B0%D0%BC%D0%B0 (3.veebruar 2010)
  
• http://www.universal-tours.ru/resort~258~The_Atacama_Desert (3.veebruar 2010)
  
• http://www.chile.ru/travel/bnorth.shtml (3.veebruar 2010)
  

7