Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
funk, eelarvamus, struk, diskrimineerimine, vaimuhaigus, massikultuur, subkultuur, eelarvamused, popkultuur, endid, massikultuuri, durkheim, grupil, segregatsioon, grupis, eliit, uurijad, organisatsioonid, valetamine, rituaalid, maailmad, etnotsentrism, kultuurirelativism, juudid, mustade, rassism, genotsiid, popkultuuri, traditsioon, olukordadesolevate gruppide poolt. Kahesugune segregatsioon: 1) de jure 2) de facto tegelik, kuid mitte seaduslik. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Akultureerumine: mida mõni kord nim ka kultuuriliseks assimileerumiseks.Esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid,väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumist, et eristada teda kultuurilisest assimilatsioonist, on nim ka sturktuurseks assimilatsiooniks. Assim tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja esmaste muude sidemete kaudu. Assimi ulatus ühiskonnas sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile
mitmekesisemaks ja elujõulisekmaks muutmisse.(toit, perekond, rituaalid) Segretsioon- tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnast võimul olevate gruppide poolt, Kohanemine- on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme. Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva õhiskonna normid, väärtused, käitumismallid , kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumine- tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- kokkusulamisprotsess, esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Eelarvamused- arvamuse kujundamine ilma eelnevate teadmisteta. Diskrimineerimine- inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika, tihedalt seotud mõistega eelarvamused. Diskrimineerimise
Niisugune hälbelisus saab alguse inimesest enesest. Teisene hälbelisus on sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. 6.8. Mis on stigma? Stigma on moraalse halvustamise märk, mis pannakse ühiskonna normaalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge, keda seejärel vaadatakse, kui häbistatuid. 6.9. Mis on hälbeline subkultuur? Hälbeline subkultuur on toetavate suhete võrgustik, mis on moodustunud samasugust hälvet omavatest indiviididest, kes ei soovi enam mittehälbeliste inimestega nii tihedalt suhelda ning on otsinud üles omasugused. 6.10. Mis on ekstsentriline käitumine? Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavalisteks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei
ilmalik (profaanne) arusaadav mõistetav Moderniseerumine sotsiaalsete muutuste allikaks sekulariseerumine üleminekut tradits. Ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale mõistusele teadusele tehnoloogiale Popkultuur Popkultuur massiühiskonnas: võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist käsitlust. Funtsionalistlikud vaatenurgad: · Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme · Popkultuur ekspressiivne väljund mis tasakaalustab instrumentaalsete kohustuste nõudmisi · Popkultuur võib veel ühel viisil toetada valitsevat väärtussüsteemi- tööeetika rajaneb osaliselt usaldamatusel nalja ja mängude vastu · Massikultuur popkultuuri elemendid mida levitavad massiteabevahendid · Popkultuur on ühine enamikule ühiskonna liikmetele
teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga. Mass tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks. Massikultuur popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Massimeedia massiühiskonna erinevad, peamiselt trükitud ja elektroonilised kommunikatsioonikanalid. Massimigratsioon paljude ühiste tunnustega inimeste samaaegne ümberasumine. Materiaalne kultuur tööriistad ja teised inimeste poolt valmistatud asjad. Matkimine - austatud inimeste käitumisharjumuste kopeerimine Matrilokaalne perekond keskendub naise ümber
KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbritsevat ühiskonda
.......................................................................... 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:...................................................... 123 16.1.6. Perekonnatsükkel:......................................................................................124 11 16.1.7. Alternatiivsed elustiilid:............................................................................ 124 17. Popkultuur ja massimeedia......................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3
kasutamisele Perifeerne protsess jälgitakse alljärgnevaid faktoreid: - füüsiline atraktiivsus hoiakud muutuvad, kui veenjaks on atraktiivne isik, samastumine kõnelejaga - allika usaldusväärsus magaja efekt kui inimene unustab ära allika usaldusväärsuse, info muutub sama mõjukaks, kui esitatakse kesksel teel argumente sisendamine ja sundimine Vt slaidilt hoiakute kohta skeemi! 6. Stereotüübid, eelarvamused, diskrimineerimine, 20.03.2018 Sotsiaalne kategoriseerimine Jagame oma sotsiaalse maailma erinevateks gruppideks ja kategooriateks. Kategooria näidete hulk, mis vastab mingile mõistele, sildistatakse gruppi, mille liikmed on üksteisega seotud ja/või sarnased. Lõpptulemusena saame kategooriaid omavahel võrrelda, nt mehed ja naised. Saame gruppi sildistada. Sotsiaalne kategoriseerimine inimeste grupeerimine sotsiaalsetesse kategooriatesse ehk kogumitesse
Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 33. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 34
anda edasi oma teadmisi järeltulevatele põlvkondadele. Kultuur on kõik, mis meid ümbritseb ja on inimese poolt loodud. Kultuuri tasandid: *Tsivilisatsioonil, *Regionaalne, *Grupiline, *Perekondlik, *Individuaalne, *Multikultuursus, *Hübriidkultuur, *Globaalne kultuur. Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur- asjad, tehnoloogia, esteetiline väärtus Mittemateriaalne kultuur- teadmised, uskumused, väärtused, sümbolid, keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna), popkultuur(meelepärane ja meelelahutuslik, üldkättesaadav), kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega)
vajaduste rahuldamiseks. 31. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism arusaam, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. 33. Mis on subkultuur? Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ..
ESEMETEST, MIDA NAD LOOVAD. 24.Materiaalne ja vaimne kultuur Materiaalne kultuur elementidel füüsiline eksistents Vaimne kultuur abstraktne inimlooming Vaimset kultuuri võib jaotada: 1. Normatiivseks 2. Kognitiivseks 25.Normatiivne ja kognitiivne kultuur kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 26.Kõrgkultuur ja massikultuur Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist. 38. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 39. Mis on subkultuur? Näited Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 40
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
esineb (kalamees - kala; noormees - neiu). 2) Kui käitumise eest hüvituse saamine on seotud lisatingimustega, siis inimesed püüavad neid tingimusi otsida või luua. 3) Kui hüvitus on piisavalt suur, on inimene valmis selle saamiseks rohkem kulutama. 4) Kui inimese vajadused on juba peaaegu rahuldatud, siis on ta vähem valmis hüvede saamiseks kulutama. Kaasaegsed arendused - valiku teooriad. Vangi dilemma, panuseandja dilemma jm 5. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus).
Sundus vastutada oma pere materiaalse heaolu eest. Probleem soolise võrdõiguslikkuse taotlemine kui naiste võitlus meeste vastu. Küsimus: kas ja mida mehed võidavad SVÕ saavutamisega? Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui ei muutu tegelik praktika ja hoiakud ühiskonnas tervikuna. Mis on üldse sooline diskrimineerimine? Sotsiaalses mõttes, inimest koheldakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest lihtsalt sellepärast, et ta on sellest soost. Eraldi mõiste sugupoole ahistamine, mis sisaldab peamiselt seksistlikke hoiakuid ja remarke, mis on ühele sugupoolele solvavad ja alandavad. Lähisuhtevägivald. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. On suhteliselt massiline nähtus ning seetõttu ei
50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 51. Mis on subkultuur? näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 52. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaatab iseenesestmõistetava taha.
Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi 34. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu. 35. Mis on subkultuur? Näited Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 36. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks
saavutamiseks ; väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur ja mood. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast,
asjakohane stiimul olemas on (Zillman). Asjakohane sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib tekitada kaasneva emotsioon, kuid neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüsiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist (Schacher, Singer). Traditsiooniliselt kõige tuntumaks saanud agressiivsuse käsitlused - agressiivselt käituvad inimesed on kuidagi «teistsugused». - Eelarvamus - fikseerunud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsest või loomusest. Etnilise eelarvamuse tased: 1) Vastalised väljendid - vaenulikud ütlemised ja sõnaline mustamine, rassistlik propaganda jms. 2) Vältimine - etnilise vähemusgrupi ühiskonna domineesivast grupist eraldi hoidmine. 3) Diskrimineerimine - vähemusgrupi kodanikuõiguste, töövõimaluste ja teatud eluasemevõimaluste kitsendamine.
Sotsiaalsed normid - Normaalne on antud ühiskonnas enim levinud käitumine - Vastab mingile ideaalile või ettekirjutusele Probleemid: - Väärkonsensus inimesed arvavad ekslikult et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest - Pluralistlik ignorants arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast - Deviantsus kõrvale kaldumine normist, hälbeline käitumine nt kuritegevus, geniaalsus vaimuhaigus Kuritegevuse paratamatuse probleemid Durkheim - Igas ühiskonnas esineb käitumine mida peetakse kuritegelikuks - Kuritegevus ühiskonnale kasulik sest kurjategijale vastandumine aitab kaasa seadusekuulelike ühtekuuluvustundele - Ühiskond hoolitseb selle eest et alati eksisteeriks deviantsus defineerides mingit osa käitumisest kui kuritegeliku Mänguteooria - Kurjategija on muidusööja free rider
Mõjukamad autorid Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. Seda koolkonda iseloomustas tugev kapitalismi kriitika. Seostatakse 1960-ndate üliõpilasrahutused. 11 Ratsionaalsuse kriitika arvasid, et valgustusajastul alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks. Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist potentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt tudengid). Jürgem Habermas (1929-) tuntud sotsioloog, keda seostatakse just Frankfurdi koolkonnaga, olles selle järeltulija. Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata. Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) Feminism tegeleb naiste õiguste eest võitlemisega. Selle vormid: liberaalne,
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkh
grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi? Vähesed situatsioonid vastavad reaalselt kolmele kriteeriumile. 8. Milline järgnev sõna iseloomustab hoiakuid kõige üldisemalt - ei ole eelarvamus (?!? teised vabsjee ei sobi ju) Hoiak vs arvamus. Emotsionaalne vs ratsionaalne mittekognitiivne vs kognitiivne hinnang objektile vs teadmine objektist. Hoiak on uskumuste kogum mingi inimese, objekti, sündmuse või vaidlusküsimuse suhtes; ehk kestev hinnang sotsiaalse maailma erinevatele aspektidele. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, kuid samuti võib inimesel olla neutraalne ehk mitte emotsionaalne arvamus millegi kohta.
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina t
Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida. Chikago subkultuur (subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast.) sai alguse 20. sajandi alguses aga post-subkultuuriteoreetilised lähenemisid hakkasid üles kerkima alles 20. Sajandi lõpust. Post-subkultuurilised lähenemise esindajad paljudes aspektides vastanduvad, nii Chicago kui Birninghami koolkonnale, kuid laenavad neilt ka mitmeid lähenemisi ja ideid. Cicago Ülikoolis avati sotsioloogia osakond 1892 aastal. Selles ülikoolis hakati
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing". Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Marie Auguste Francoise Xavier Comte (1798-1857), enne ta kasutas mõistet sotsiaalne füüsika. Mida tähendab sotsiaalne kujutlus? Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub. Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäe
ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; 2 VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused
Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida. Chikago subkultuur (subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast.) sai alguse 20. sajandi alguses aga post-subkultuuriteoreetilised lähenemisid hakkasid üles kerkima alles 20. Sajandi lõpust. Post-subkultuurilised lähenemise esindajad paljudes aspektides vastanduvad, nii Chicago kui Birninghami koolkonnale, kuid laenavad neilt ka mitmeid lähenemisi ja ideid. Cicago Ülikoolis avati sotsioloogia osakond 1892 aastal. Selles ülikoolis hakati
Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida. Chikago subkultuur (subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast.) sai alguse 20. sajandi alguses aga post-subkultuuriteoreetilised lähenemisid hakkasid üles kerkima alles 20. Sajandi lõpust. Post-subkultuurilised lähenemise esindajad paljudes aspektides vastanduvad, nii Chicago kui Birninghami koolkonnale, kuid laenavad neilt ka mitmeid lähenemisi ja ideid. Cicago Ülikoolis avati sotsioloogia osakond 1892 aastal. Selles ülikoolis hakati
annaabi.ee 
