Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
slängoog, slängisõna, sõnaraamat, küsimustik, vaste, vainola, korvpallur, kirjakeel, jook, raatuse, vastuste, slängisõnad, mutt, kaplinski, väljend, vastaja, slang, küsitluse, vasteid, õps, muti, slängisõnaraamat, kirjutam, korvpallurid, käesolev, kõnekeel, alkohol, söögivahetund, geoloog, friend, üli, mamps, emps, juur, mann, hennosteüldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end teiste endasuguste seas paremini, teravmeelsemalt ja omapärasemalt väljendada. Slängi kasutamine näitab ka õpilaste kuuluvust, sest tavaliselt kasutavad slängi rohkem need õpilased, kes kuuluvad mingisse rühma.
kuuldud ei ole. Kõik me kasutame mingilmääral slängi ja sellest hoidumine on võimatu, kasvõi juba harjumusest. Loomulikult on ka släng pidevalt süttiv ja kustuv, justkui nagu leek. Kindlapeale ei tasu slängisõnades rääkimist karta, arvates, et sellega rikutakse eesti keelt. Vastupidi, ei ole vaja keele puhtust nii kramplikult hoida, sest ka slängis leidub piisavalt palju ilusaid ja huvitavaid sõnu, millega end väljendada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Loog, M. Eesti esimene slängi sõnaraamat. Tallinn: Oma kulu ja kirjadega, 1991. 173 lk. 2. Erelt, M. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997. 617 lk. 3. Ilm, U. Trellide ja luku taga. Tartu: Kirjastus Atlex, 2003. 204 lk. 4. Enno, M. Inglise keel julgetele. Kirjastus Troll, 2002. 165 lk. 5. Vainola, K. Eesti slängi sõnaraamat. Kirjastus Aule, 2003. 269 lk. 6. http://www.sjg.edu.ee/index.php?id=88 03.10.2011 7. http://www.slang.ee/definitions/add 03
käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20.sajandi algusest teise maailmasõjani". ,, Eesti slängi sõnaraamat" põhjalik ülevaade laenudest slängis erinevates keeltes. Ülevaade slängiuurimisekohta eesti keeleteaduses. Olulised uurijad on Tender, Loog, Vainola. Ülevaade üliõpilastöödest EKVs eesti keeles Praakli, Pääro, Happonen, Ivanova Ülevaade eesti slängisõnaraamatutest, mida nad käsitlenud. Minu isiklik töö materjal 1 SLÄNGI PÄRITOLU Esimeses peatükis analüüsitakse eesti keele slängi ajalugu ning seotud sellega erinevad mõisted, mis tulevad keeles esile. Samuti vaadeldakse slängi mõistete piiritlemist ja selle funktsiooni keeles. Släng on emotsionaalne, nii nagu temasse suhtuminegi, ning
- on uuritud väga väheseid variaableid; - variaableid on uuritud eri kohtades. Teisisõnu: saame öelda, et kohas X on sotsiaalsed variaablid sellised, nende isoglossid sellised ja piirid kihtide vahel sellised. Kuid teises kohas võib olla teisiti. Ilmselt ei saa neid üle kanda, sest ühes kohas on ühed variaablid, teises teised ja piirid on kah erinevad. Samuti on ühes kogukonnas olulised ühed piirajad ja teises teised; - sotsiolingvistikas pole tegelikult püütud teha sellist uurimist, nagu dialektoloogias, st uurida mingit sotsiolekti väga põhjalikult, uurida kõiki variaableid ja sõnastada selle põhjal vastava kihi sotsiolekti erijoonte kogumid/normid analoogiliselt kohamureete erijoonte kogumitega. Pigem on püütud teha suuremaid teoreetilisi hüpteese ja üldistusi leitud varieerumise põhjal, st püütud olla teoreetiline keeletadus, mis toetub empiirilistele andmetele. Vaatamata eelnevale saame välja tuua mõned üldistused, mis on olulised ka eesti
Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed. 3) Eesti keele struktuur. Arnold Knüpffer (Kadrina): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles. 1817 artikkel eesti keele käänetest. 14 käändevormi
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
o Lühikese silbi järgne konsonant: CC (temma, werri) o Konsonant pärast pikka silpi ja sõna lõpus: C (wina, lep, püs) Johann Hornung 1693 põhjaeesti grammatika: · Hea eesti keele tundmine · Ortograafiareformi ei esita (diplomaatiliselt), vaid kasutab. · 5 käänet (N, G, Acc, D, Abl). Käänamisreeglid vastavuses tegeliku keelekasutusega. G praegusel kujul, Acc= partitiiv Salomo Heinrich Vestring 1710-1720 sõnaraamat · Esimene sõnaraamat, kus eesti keel on esimesel kohal · Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eestis. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. · Esitab põhivormi (N), genitiivi lõppsilbi või vormi, näitab tüvevokaali · Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. Anton Thor Helle 1732 · Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa
Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest
ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on olemas ka tsitaatsõnu, millele on leitud eesti keelne vaste, nagu näiteks vabakäetelefon (inglise keeles hands free) Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste. Üsna igapäevasteks sõnadeks, mida noorte hulgas kuulda võib on näiteks disko, dipp, fänn,rokk. (Erelt, 14.3.2017) Korrektset eesti keelt noorte seas on mõjutanud ka massiivne ingliskeelse kultuuri pealetung. Noored kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest neid peetakse oma emakeelest paremaks
alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik: · otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata · Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed · Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid · Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud
E MÕISTMINE murrete kogum. Samas Skandinaavia aru. keeled on vastastikku mõistetavad, ent pole murded, ja saksa murded pole vastastikku mõistetavad, ent pole eraldi keeled. Vastastikune mõistmine sõltub kuulajast, tema haridustasemest ja soovist aru saada. KIRJAKEEL + - 32. MIS ON GEOGRAAFILINE MURDEAHEL? NIMETA MURDEAHELAID, MIDA TEAD. Geograafiline murdeahel – ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised kumulatiivsed erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevatel äärealadel paiknevad murded pole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline
Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P.1975. Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 5.6.3.Rohkem kui kolme autori raamat: Erelt, T., Leemets, T. jt 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 5.6.4.Autorit ei ole, on nimetatud toimetaja. Alusta pealkirjast! Näide: Eesti alevik 21.sajandi algul. 2004. toim Kalmus,V., Lauristin, M. Tallinn: Valgus 5.6.5.Artikkel ajakirjast: artikli autor(id) märkida nagu raamatu puhul, ilmumisaasta,
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln
Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. (1805-1887) Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" saksa-eesti sõnaraamat. Kogus ise materjali, kasutas ära ka kõik olemasolevad materjalid, tahtis sinna panna kogu sõnavara, mis selleks ajaks olema soli. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" 700 lk eesti keele grammatika. See oli eesti keele uurimise suursaavutus. See oli teaduslik ja püsis üle 120 aasta. Grammatikal on neli osa: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Ta oli viimane kuid teenekaim saksasest eesti keele uurija. Algselt õppis õigusteadust, kuid
Näiteks patsifist tähendab pooldajat. Kulminatsioon oleks teise sõnaga haripunkt. Kuid eks võõrsõnade oskus näitab ikkagi haritust. Mida rohkem teatakse võõrsõnu, seda targemaks inimest peetakse. Mõnikord võib ka nii olla, et teatakse küll võõrsõna, kuid omasõna ei teata või ei kasutata, sest ollakse nii harjunud võõrsõnaga, mis on muutunud inimesele igapäevaseks. Samas seoses kultuurimõjudega on ka eesti keelde tulnud sõnu, millel omasõnaline vaste puudub ja mis on väga igapäevased ning tavalised. Kuna me oleme nendest sõnadega väga tuttavad, siis ei pane me enam tähelegi, et need on tegelikult võõrsõnad. Teadaolevalt pikema aja jooksul niisugused laensõnad mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile http://www.eki.ee/books/ekkr/), aga paljudel püsivad ka võõrsõna tunnused. Minu väljakirjutatud materjali põhjal võiks väga tavalisteks ja palju kasutatavateks laensõnadeks, millel siiski on säilinud võõrsõna
............................................................................................... 20 6.3 Vastanute teadlikus tervislikust toitumisest............................................................. 25 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................31 LISAD.................................................................................................................................. 33 Lisa 1. Uurimistöö küsimustik........................................................................................ 33 SISSEJUHATUS 2 Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta
oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni 2005 eesti õppekeelega Petseri II keskkool),Punase Lageda (Krasnodari krai), Kaseküla (Tomski oblast) ja Ülem-Suetuki (Krasnojarski krai) põhikoolis; pühapäevakool või eesti seltsi keelekursused tegutsevad Peterburis, Moskvas, Tserepovetsis ja Krasnojarskis (a-st 1991). Eesti keel kui kirjakeel oli käibel kirikus, koolis, seltsis ja trükisõnas. Asundustes tegutsesid enamasti omad ameti- ja meistrimehed (v.a arst, jurist, potseinik jms) ja nendes valdkondades oli eesti keel aktiivselt kasutusel. Emakeeles suheldi teiste asunduste ja kodumaaga. Ametlikku asjaajamisse (dokumentatsiion, kirjavahetus) eesti keel ei kuulunud. Eesti keele vitaalsus Venemaal ei ole praegu küll nii ilmselge, nagu see oli veel 1930.aastail, ent pole põhjust rääkida ka keele peatsest hääbumisest. Keele
..........................7 1.3 Valkude ala- ja ületarbest tingitud ohud........................................................9 2.METOODIKA....................................................................................................... 13 2.2 Uuringu disain............................................................................................. 13 2.2 Valim........................................................................................................... 13 2.3. Küsimustik.................................................................................................. 13 2.4. Andmeanalüüs........................................................................................... 14 3.TULEMUSED JA ARUTELU................................................................................... 18 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 20 DAS RESÜMEE.........................................
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon..........................
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE...................................
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed.....
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
seotud tähendust. Mater- joogi- Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt seotud tähendust. Jal snum klaas 2 Homonüümia puhul on tegemist kahe või enam iseseisva keelemärgiga. Häälikuline kuju on sama, aga tähendus erinev. jook käsklus tee = tee Sünonüümia, kus tähistajal on mitu tähistatavat. loom loom = hunt susi HÄÄLIKUSÜSTEEM Häälikutel eraldi tähendust ei ole, kui neid omavahel kombineerida siis saavad
Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu
olid Viimsi Keskkooli eripedagoog ja algklasside õpetajad. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas ning tabelid ja joonised tehti Microsoft Excelis. Töö vormistamisel kasutati APA viitamissüsteemi. 2.1 Valim Uurimistöö tarbeks viidi läbi küsitlus 2.-4. klassi, 6.-8. klassi ning 12. klassi õpilaste seas. Kokku osales uurimuses 52 õpilast. Küsitlus viidi läbi kolmes kooliastmes, et oleks esindatud kõik vanusegrupid. 2.2 Küsitlus Küsitluses on valikvastustega küsimused. Küsimustik sisaldab õpilaste sugu, vanust ning koolis toimetulekuga seonduvaid küsimusi. Uuring 12. klassi õpilaste seas viidi läbi 2015. aasta märtsis, algklasside ja põhikooli seas 2015. aasta oktoobris/novembris. Küsitlus oli anonüümne, nooremad lapsed viisid selle läbi vanema juuresolekul. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas vasakukäelisus segab noorte koolis toimetulekut või mitte. 2.3 Hüpoteesid 1
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega....
annaabi.ee 
