Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelise suhted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal toimus Eellugu taust Osapooled Kus toimus?
  • Mida rikub 7 15 august 2008 Lõuna-Osseetia Abhaasia jaGruusia Gruusia Venemaa Abhaasia Lõuna-Osseetia 2Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus?
  • Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks superriikideks ja väikeriikideks?
  • Millal eksisteeris ajaloos multipolaarne süsteem?
  • Mida see mõiste tähendab?
  • Kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist - kultuurilist-ja majanduslikku mõju 5Millal eksisteeris ajaloos bipolaarne süsteem?
  • Mida mõiste tähendab?
  • Millal eksisteeris ajaloos unipolaarne süsteem?
  • Mida mõiste tähendab?
  • Millal pandi alus Vestfaali süsteemile?
  • Mis on selle süsteemi kõige tähtsam põhimõte?
  • Millal pandi alus Viini kongressi süsteemile?
  • Mis olis selle sõsteemi 2 kõige olulisemat printsiipi ?
  • Millal pandi alus Versailles i süsteemile?
  • Milline oluline põhimõte selle süsteemiga lisandus?
  • Miks on tänases maailmas riikide suveräänsuspõhimõte tugevalt nõrgenenud?
  • Millistest põhimõtetest siin lähtutakse?
  • Mida tähendab poliitiline julgeolek?
  • Mida tähendab majanduslik julgeolek?
  • Millega tegeleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioon?
  • Millised 5 riiki kuuluvad Julgeolekunõukogu alaliste riikide hulka?
  • Mis on ÜRO harta kõige olulisem põhimõte?
  • Milles rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest Tsentraalsed organid riik loob ise endale õigust RÕ tagamine keerulisempuudub politsei 21Millal muutusid inimõigused oluliseks riikide välispoliitikas?
  • Mida tähendab väärtustepõhine välispoliitika ?
  • Mida tähendab pragmaatiline välispoliitika?

Lõik failist

Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted.

  • Vene- Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu , taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan , kas Venemaa täidab? Mida rikub?).
    7. – 15. august 2008.
    Lõuna- OsseetiaAbhaasia  jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia.
  • Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus?
    kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkus­ast­mega. Nii­sugus­te otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõu­du­dest ning kõr­gei­mat auto­ri­teeti või dominantsi sisemiste rühmade üle
  • Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks , superriikideks ja väikeriikideks?
    Superriikideks (ka üliriigid ) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik  peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid otsuseid. Väikeriik- väike roll maailma majanduses ja ns väike.
  • Millal eksisteeris ajaloos multipolaarne süsteem? Mida see mõiste tähendab?
    Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju.
  • Millal eksisteeris ajaloos bipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab?
    Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia & Hispaania
  • Millal eksisteeris ajaloos unipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab?
    Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. USA peale NSVL lagunemist
  • Millal pandi alus Vestfaali süsteemile? Mis on selle süsteemi kõige tähtsam põhimõte?
    1648. ühelgi riigil ei ole õigust sekkuda teise riigi siseasjadesse
  • Millal pandi alus Viini kongressi süsteemile? Mis olis selle sõsteemi 2 kõige olulisemat printsiipi? 1814 -15. Lahendada Prantsuse revolutsioonisõdadestNapoleoni sõdadest ja Saksa- Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme
  • Millal pandi alus Versailles`i süsteemile? Milline oluline põhimõte selle süsteemiga lisandus?  28. juunil 1919 pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia ) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik ) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.
  • Miks on tänases maailmas riikide suveräänsuspõhimõte tugevalt nõrgenenud? Too näide.
  • Realismi koolkond rahvusvahelistes suhetes. Millisest põhimõttest siin lähtutakse?
  • Liberalismi koolkond. Millistest põhimõtetest siin lähtutakse?
  • Mida tähendab poliitiline julgeolek? Too ka konkreetne näide.
    ära hoida riiki nõrgestavad ohud. NATO
  • Mida tähendab majanduslik julgeolek? Too ka konkreetne näide.
    majandussüsteemi julgeolek nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
  • Nimeta viis rahvusvahelise julgeoleku ohtu koos konkreetsete nõidetega.
    Kohalikud ja regionaalsed kriisid , mis võivad levida oma piirkonnast välja. Kreeka
    Autoritaarsed riigid, mis piiravad kodanike põhiõigusi. Põhja-Korea
    Loodusressursside nappus, katastroofid.
    Valitsemisvõimetud riigid, soodustavad terrorismi. Nigeeria Boko Haram
    Terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus. Al Qaeda 9/11
  • Nimeta 8 maailma tuumariiki.
    USA, Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan , Põhja-Korea
  • Millega tegeleb Ühinenud Rahvaste Organisatsioon? Millised 5 riiki kuuluvad Julgeolekunõukogu alaliste riikide hulka?
    rahvusvahelise rahu ja julgeolekuinimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Ameerika Ühendriigid , Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina
  • Mis on ÜRO harta kõige olulisem põhimõte? Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut
  • Kirjuta rahvusvahelise õiguse definitsioon. Rahvusvaheline õigus on normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid inimeste ja juriidiliste isikutega.
  • Nimeta neli erinevust, milles rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest. Tsentraalsed organid , riik loob ise endale õigust, RÕ tagamine keerulisem(puudub politsei)
  • Millal muutusid inimõigused oluliseks riikide välispoliitikas? 1970
  • Mida tähendab väärtustepõhine välispoliitika ? Too selle kohta näide. Riigi välispoliitilisi otsuseid tehakse lähtuvalt alusväärtustest. Nt kui inimõigused kuuluvad väärtuste hulka, siis on välispoliitika suunatud inimõiguste rahvusvahelisele kaitsele
  • Mida tähendab pragmaatiline välispoliitika? Too selle kohta näide. Riik teeb otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas on riiklike huve kõige parem saavutada.
  • Nimeta kolm mõjutusmeetodit, mida kasutatakse riigi puhul, kes on rahvusvahelist õigust rikkunud (nt inimõigusi). Rahvusvaheline häbistamine, riiklikud sanktsioonid, humanitaarinterventsioon.
  • Arutle lühidalt teemal – Venemaa käitumine Gruusia sõjas ja Ukrainas toimuvas konfliktis.
  • Rahvusvahelise suhted #1 Rahvusvahelise suhted #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jop Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused KT-ks vastustega

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    docx

    RAHVUSVAHELISED SUHTED

    RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete

    Politoloogia
    thumbnail
    88
    docx

    Rahvusvahelise poliitika loengud

    I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias

    Rahvusvahelised suhted
    thumbnail
    6
    docx

    Ühiskond, KT 3

    Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek  Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olema

    12. klassi ühiskond
    thumbnail
    18
    docx

    Rahvusvaheliste suhete teooriad: lähenemised ja analüüs

    võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel. Leidis, et tuleb arendada suhteid kaubanduses, et tekitada kompleksne vastastikune sõltuvus. Sostsioloogiline liberalism- oluline on milline on riik (riigid pole mustad kastid) rahvusvahelised suhted akadeemilise distsipliinina tegeleb nii valitsustevaheliste suhete, kui ka indiviidide, gruppide ja ühiskondade vaheliste suhetega. Viimast kolme iseloomustab ka suurem koostöövõime. Vastastikuse sõltuvuse liberalism- sõda on liiga kulukas. Majandusliku vastastiku sõltuvuse tagajärg on rahu. Integratsioon mõjub rahu toovalt. Koostöö ühes valdkonnas laieneb teise. Peamine on riigi heaolu mitte julgeolek. Institutsionaalne liberalism- Inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad

    Rahvusvaheliste suhete alused
    thumbnail
    13
    odt

    REALISM JA GRUUSIA SÕDA

    tunduvalt tähtsamaks, kuna sellest sõltub riigi püsimajäämine. Samas on ka ühiskonnas lakkamatu võimuvõitlus, nagu rahvusvahelisel mängumaal. Ühised sidemed on õrnad ning kergesti õõnestatavad individuaalide, fraktsioonide ja riikide piiratud ühepoolsete kasumipüüdlustega. Kui see juhtub, siis pikaajalised konfliktide reguleerimismehhanismid, nagu alliansid ning jõudude tasakaal ei pruugi mitte konflikti ärahoidmises läbi kukkuda, vaid võib isegi sise- ning rahvusvahelise vägivalla tõenäolisemaks muuta (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 59). Praeguses maailmas kehtib igas olukorras põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp ehk igaüks enda eest, seda siis nii üksikisikute, organisatsioonide, ettevõtete ning rahvusvahelisel tasandil. Paratamatult peab aga edu saavutamiseks ning oma eesmärkide saavutamiseks omavahel koostööd tegema. Siinkohal tuleb aga siiski meeles pidada, et kui tekib konflikt, on igaüks valmis enda kasuks teiste jalgealust õõnestama

    Ajalugu
    thumbnail
    34
    docx

    Ühiskonna majandamine

    –Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid)

    Ühiskond
    thumbnail
    7
    doc

    Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad

    Kursus Ühiskonnaõpetus II Kontrolltöö nr 3 teemad Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel sulgudes on õpiku vastava peatüki number. 1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad, ohud (4.5) Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks. 2) Julgeolekulepingud ja kollektiivne julgeolek (4.5) Kollktiivne julgeolek- Grupp riike lepib kokku, et nad käsitlevad julgeolekut ühiselt ja kui keegi või miski ohustab seda või mõnda riiki siis

    12. klassi ühiskond
    thumbnail
    28
    doc

    Riigi ja valitsemise III osa

    Polüarhia tunnused 1. Ametikandjate valimine 2. Vabad ja ausad valimised 3. Üldine valimisõigus 4. Õigus kandideerida riigiameteisse 5. Väljendusvabadus 6. Õigus alternatiivsele teabele 7. Ühinemisõigus Demokraatia tänased probleemid n Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest n Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majandusliku maailmastumise mõju) n Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) Meedia sotsiaalse vastutuse käsitlus n Meedial on ühiskonna suhtes kohustused ja meedia omandus tugineb avalikule usaldusele n Uudistemeedia peaks olema tõepärane, täpne, õiglane, objektiivne ja asjakohane n Meedia peaks olema vaba ja isereguleeruv n Meedia peaks järgima kokkulepitud eetika- ja ametijuhendeid n Teatud juhtudel on vajalik valitsuse sekkumine avalike huvide kaitseks

    Riik ja valitsemine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun