Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika.......................................................
Sotsioloogia uurib olevikku. Sotsioloogid proovivad teha üldistusi. Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. KOOLIASJAD onenote Page 1 Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt (1832 - 1920) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 - 1918) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima
- Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid
Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine
Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi jaoks on sõjaline domineerimine oluline! Kõige olulisem on eksistents, mis toimub peamiselt läbi sõjalise jõu. Kel jõud, sel õigus! Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb
kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid inimeste ja juriidiliste isikutega. 20.Nimeta neli erinevust, milles rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest. Tsentraalsed organid, riik loob ise endale õigust, RÕ tagamine keerulisem(puudub politsei) 21.Millal muutusid inimõigused oluliseks riikide välispoliitikas? 1970 22.Mida tähendab väärtustepõhine välispoliitika? Too selle kohta näide. Riigi välispoliitilisi otsuseid tehakse lähtuvalt alusväärtustest. Nt kui inimõigused kuuluvad väärtuste hulka, siis on välispoliitika suunatud inimõiguste rahvusvahelisele kaitsele 23.Mida tähendab pragmaatiline välispoliitika? Too selle kohta näide. Riik teeb otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas on riiklike huve kõige parem saavutada. 24.Nimeta kolm mõjutusmeetodit, mida kasutatakse riigi puhul, kes on rahvusvahelist õigust rikkunud (nt inimõigusi)
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused.
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama.
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1
Väga paljud lääne maailma intellektuaalid on pigem vasakpoolsed, kui konservatiivid. Me ei taha saada sotsialistideks, kuid selleks tuleb midagi teha. Sellepärast on Tööorganisatsiooni igasuguste standardite kirjapanemisega väga aktiivne. On ka see, et kes kui palju kontrolli saab. Majandus muutub oluliseks rahvusvahelise elu teemaks, kuidas riikidevaheline majandussuhtlemine välja näeb. ÜROl on julgeolekuasjad ja majandusküsimustega hakkavad tegelema Bretton Woods’i organisatsioonid. Seal lepiti kokku selliste organisatsioonide asutamine maailmapank ja valuutafond ja lepiti kokku organisatsioonis, kes tegeleb tollimaksude alandamisega (1940 GATT->1945 WTO). Kui ÜRO puhul on mängitud demokraatiat , siis brettonite puhul on selline poliitika, et kes maksab, see tellib muusika. Ühelt poolt on ÜRO rahu ja julgeolekuga, aga teatud määral, kuid see kuidas majandusplaan välja näeb on sama oluline. Mis
esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga. - konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis. - Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing). Maailmasõdade periood
Terroristidel on oma äri- nõudlus (oma riiki/ valitsuse kukutamist), pakkumine (keeldutakse/antakse) ja selle hind (uus agressiivne liige rv suhtes/ terrorism). Näited “hinnast” terroriaktidele: USA 2001: ca 500 tuh.$ ja üksinimene: hävitus kulud 135 mln $. Madriid 2004 13 tuh €. London 2005: paarsada naela. Allikad: Riigid, kes sponsoreerivad (Saudid, Pakistan, Iisrael jne). Indiviidid, perekonnad, organisatsioonid, illegaalne narko ja relvavedu ja ka legaalne kaubandus. Terrorismrahastus sõltub: rahapesust, pankade läbipaistvusest, sularahast ja kullast. AFGANSITAN 1979 tähtis aasta: Bin Laden lõpestas ülikooli, Iraanis islami revolutsioon, Iraagis Hussein, Iisraeli-Egiptuse rahulepe, Mecca üritused, Venemaa tungis Afgaani sisse. Esimene sõda: osalejad NSVL ja Mujahedeen (toetajad USA ja Saudid). Islami tüüp oli erinev teistest: Mullah’d (koraanis islami teoloogia ja seadustega
Niisiis mõjutab globaliseerumisprotsess nii üksikindiviide kui ka firmasid ja valitsusi. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: • majanduslik üleilmastumine – tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid (nn multinatsionaalsed suurettevõtted); • kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja - väärtused; • poliitiline üleilmastumine – tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. 4 Tänapäeva maailm Algselt, 1970.–1980. aastatel seostatigi üleilmastumist peamiselt majandusega, pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma. Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse, lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooraine arvelt
Realism kõige vanem pikalt domineerivaim ( enne 19.saj); osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad , inimene ei ole tähtis; riigid käituvad ratsionaalselt; riikide suhted on ,,null-summa mäng"; maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest, riikidevaheline koostöö väike või olematu; sõda on normaalne; Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline. Inimloomus on halb Kellel jõud sellel õigus. Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid. Realism tänapäeval mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte. Idealism- idealism enne-eksisteerinud ammu; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks Rahvasteliit; Briand-Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3
Probleem: kas iga rahvas on väärt oma riiki? → läbikukkunud riigid - suurus – tänapäeval eristamine suuruse järgi muutunud olulisemaks kui varem. Maailma jaotamine suuruse järgi: G7, G8 - valitsemisviis - majandus, tehnoloogia, haridus – maailma jaotamine arenenud ja mittearenenud riikideks 3) Struktuur – Holsti jaoks väga spetsiifiline: domineerimise võimalikkus - majanduses - sõjaline valdkond //nt Jaapan = sõjaliselt ei ole mitte midagi, majanduslikult väga domineeriv oma piirkonnas. //nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik. Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul
leebeõigus (soft law) - valdkondades, kus riigid pole valmis võtma vastu juriidiliselt siduvaid kohustusi, käiakse tihti välja selliseid nö üllaid eesmärke deklaratsioonide vormis (riigid peavad püüdma ühe v teise asja poole) 3. valitsusväliste organisatsioonide raportid (maailmas on tuhandeid valitsusväliseid organisatsioone, kelle on mingisugune valdkond, kus nad toimetavad ja kus avaldavad oma arvamust erinevate raportite näol ja püüavad mõjutada riikide käitumist. Meediale meeldib niisugustele raportitele viidata nagu rahvusvahelise õiguse allikale) ❏ Selliste “allikate” suhtes tuleb siiski olla ettevaatlik (täna on vara neid võtta nagu iseseisvaid rahvusvahelise õiguse allikaid) HIERARHIA:
ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: · majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid; · kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; · poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides.
ekspluateerida. Väga paljud lääne maailma intellektuaalid on pigem vasakpoolsed, kui konservatiivid. Me ei taha saada sotsialistideks, kuid selleks tuleb midagi teha. Sellepärast on Tööorganisatsiooni igasuguste standardite kirjapanemisega väga aktiivne. On ka see, et kes kui palju kontrolli saab. Majandus muutub oluliseks rahvusvahelise elu teemaks, kuidas riikidevaheline majandussuhtlemine välja näeb. ÜROl on julgeolekuasjad ja majandusküsimustega hakkavad tegelema Bretton Woods'i organisatsioonid. Seal lepiti kokku selliste organisatsioonide asutamine maailmapank ja valuutafond ja lepiti kokku organisatsioonis, kes tegeleb tollimaksude alandamisega (1940 GATT->1945 WTO). Kui ÜRO puhul on mängitud demokraatiat , siis brettonite puhul on selline poliitika, et kes maksab, see tellib muusika. Ühelt poolt on ÜRO rahu ja julgeolekuga, aga teatud määral, kuid see kuidas majandusplaan välja näeb on sama oluline. Mis puudutab WTO-d, siis vabakaubandust just
rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Subjektideks, kellel on tavaliselt piiramatu rahvusvaheline õigussubjektsus , on riigid. Piiratud õigussubjektsusega on nt rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet , st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb järgmisteks võimeteks: a) võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduse kaudu; b) võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks;
juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt
n Heaolumajanduse harud: haridus-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika, sissetuleku tagamine, sotsiaalteenuste pakkumine otsene ja kaudne mõju XII Loeng Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Maailmapoliitika valdkonnad n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused n Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm n Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid n Välispoliitika n Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek n Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia Koolkondade lühitutvustus n Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised
Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism peab vajalikuks sellist ühiskonnakorraldust, mis ei piiraks vaid tagaks üksikisiku vabaduse. Erinevalt konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismiideoloogiat optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud üksikisikule (absoluutne vabadus pole võimalik)
2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma organite kaudu teostama. Valitsustevahelised organisatsioonid on rahvusvahelise õiguse subjektidasutamislepingust tulenevas ulatuses. Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud. Valitsusvälised organisatsioonid
ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid. 23. Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes
Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina poliitilist liitu ega omavahelist vabakaubanduslepet. o Põhjenda, miks on tuumarelva omamine rahvusvahelisel tasandil oluline? Mida see riigile annab? Täna on 5 riiki, kellel on tuumarelvad nö “laskevalmis”: –USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina Indial, Pakistan, Iisreal või Põhja-Korea •Oluline mõjutusvahend. Reaalsuses keegi ei taha kasutada, kuid relva olemasolu tagab nö “aga kui…” olukorra. o Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Sõltuvalt olukorrast- diplomaatia on riigihuvide kaitsmine mittesõjalistel vormidel. •Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist (21. sajandil vähemalt) •Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega
https://www.inimoigustegiid.ee/ee/teemad/mis-on-inimoigused/mis-on-peamised- inimoigustealased-dokumendid Inimõigused peaksid olema universaalsed ja kehtima kõikidele inimestele. Siiski ei ole see olukord nii üheselt mõistetav. Osad leiavad, et inimõigusi ei saa kelleltki ära võtta kultuuriliste või ühiskondlike eripärade tõttu. Teised, kes aga toetavad kultuurilisi eripärasid, leiavad, et inimõigusi tuleb vaadata kohalikust kultuurilisest kontekstist lähtudes. Ühegi riigi välispoliitika ei kuulu täielikult ühte või teise suunda. Näiteks Euroopa Liit, kes on oma põhiväärtuseks seadnud inimõiguste kaitse, rakendab väärtustepõhist välispoliitikat Valgevene suhtes, rakendades sanktsioone, aga Venemaa puhul lähtutakse pigem pragmaatilisest suunast, piirdudes üksnes mõningate kriitiliste märkustega. Just inimõiguste kaitse vajadus on tänases maailmas seadnud küsimärgi alla riikide suveräänsuspõhimõtte.
Julgeolekunõukogu poolt 9 aastaks, iga kolme aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisu. Valitud kohtunikel on diplomaatiline immuniteet. ICJ-l on kahesugused funktsioonid: teha otsuseid juriidilistes küsimustes, mida riigid vastastikusel nõusolekul annavad talle otsustada; anda konsultatsioone juriidilistes küsimustes kõigile ÜRO asutustele. Kohtus on kaebajaõigustes ainult riik, mida esindab tema valitsus. Piiratud määral ka mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Kohtu poolt süüdi mõistetud riik ei pruugi kohtu otsust aktsepteerida, ta võib selle vaidlustada ja seda mitte täita. Vaidluste Rahvusvahelisse Kohtusse jõudmiseks peavad riigid ise allutama ennast kohtule. Seda võib teha iga kord eraldi erilise lepinguga (compromis) või deklaratsiooniga, mille kohaselt riik allutab ennast kõigi järgnevate vaidluste puhul Rahvusvahelisele Kohtule. ÜRO organitel ja allorganisatsioonidel on õigus küsida Rahvusvaheliselt Kohtult
territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted.....................................
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
