veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17. hine pikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaarlekande kaasavedaja 20. esimese planetaarlekande kroomhammasratas 21. vedavvll (on henduses turbiin rattaga) Mitmes osast koosneb planetaarlekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid 4 pikese hammakas 5 pidur vi sidur Esiveoga AKK, A HDROTRAFO 1.vedavvll 2.hdrotrafo kest(pumpratas kinnitub hooratta klge) 3.hdrosst. lipump B
Isaga nõu pidades tehti rattale vändad. 2 aastat hiljem oli neil esimene jalgrattavabrik. Leiduritele sai selgeks, et mida suurem on vändaga käitav ratas, seda kiiremini edasi saab. Nii viidigi esiratas võimalikult suureks ja tagumine väikseks (9). 8 Suur ratas oli jällegi ebamugav sõita ja raskesti manööverdatav. Veeremist kergendas 1886. aastal B. de Thouarsi poolt leiutatud kuullaagrid. 1897 ilmus rattale kettülekanne. Vabajooksusidur tehti 1895 Meunieri poolt, millega ühistati 1901. aastal Sachsi poolt pidur. Kuna sõideti raudrehvidel, tekitas see hirmsat müra ja sõitmine oli väga konarlik. 1839 avastab Charles Goodyear vulkaniseerimisprotsessi, mis viis rehvi leiutamiseni. Esimest õhkrehvi katsetas inglise raudteeinsener Thomson 1845. aastal, kuid siis veel edutult. Sama asjaga saavutas edu Belfasti loomaarst Dunlop 1888. aastal, kui teedel hakkasid
Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti Käiviti põhiosa on elektrimootor, mille ankruvõllil asub vabakäigusidur. See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas. Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni. ·hammasratas ·kate ·vabajooksusidur ·ankur ·ankrusüdamik ·ergutusmähis ·mutter ·kate ·elektromagnetlüliti ·lülimisseib ·kommutaator ·tolmukate ·harjahoidik ·staator ·staatori mähis ·poolusking ·puks ·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1...2 min. Valgustusseadmed Veoautode valgustus jaguneb sise- ja välisvalgustuseks. Välisvalgustusse ja signaalseadmetesse kuuluvad
abil. Automaatseks ühendusseadmeks võivad olla kuullukusti ja tihvt-vedru lukusti. Kasutuses on ka selline ühendamisvõimalus, mida traktorist saab teha kabiinist, nn kiirühendusmuhvid. Et kaitsta traktorit või ka põllumasinat vastastikku tekitatud ülekoormuse eest, on kardaanvõllidele ehitatud vastavad sidurid, mis võib liigitada järgmiselt: ketas ehk hõõrdsidur, ka friktsioonsidurid; põrksidur; vabajooksusidur. Rohkem kasutatakse esimest ja viimast. Põrksidur on oma ehituselt ja ka tööpõhimõttelt sarnane hõõrdsiduriga. Suurim erinevus on see, et siduri vedav ja veetav osa on vahetult teineteise vastu surutud ja lisaks hõõrdejõule tuleb siduris kokku suruda vedrud selleks, et ketaste nukkidega varustatud tööpinnad saaksid hakata teineteise suhtes liikuma, sidur hakkab libisema ja jõuülekanne katkeb. Varasemal ajal olid kasutusel kaitsetihvtid, mis
annaabi.ee 
