Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne mootori käivitamist keskmiselt kord nädalas.Tase peab olema ülemise ja alumise märgi vahel. Õigem oleks hoida tase varda ülemise märgi lähedal,
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi
kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded.
· raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline. Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega. Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus Vedrustus ühendab toese elastselt traktori sildadega või käiguosaga. Vedrustus koosneb: · juhikseadisest, mis suunab rataste või roomiku liikumist traktori toese suhtes. · elastsest elemendist, mis vähendab traktorile mõjuvaid dünaamilisi koormusi. · summutusseadisest, mis summutab võnkeid. Amortisaatorid on ette nähtud kere võnkumise kiireks summutamiseks. Juhikseadise järgi jagunevad vedrustused: · Hoobvedrustuseks · Teleskoopvedrustuseks
Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid. Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m )
väike rooliratas Mehaanilised rooli seadised peavad olema: 1. väikese hõõrde teguriga 2. reageerima väiksemalegi rooliratta liikumisele 3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav 4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3.reguleerimisseade 4.leevendi 5.puhver 6.lõdvik 7.regullimis sammas 8.rooli ots 9.tolmukaitse 10.kapron kauss 11.vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob Sõltumatu vedrustus 1.roolimehhaism 2. rooli hoob 4. rooliajami hark 6.käändmik 8.regull varras 9. reguleervarras 10.vahetoe hoob 12.rööpvarras(mitte regul.) Globoid teoga rool 1.regull polt 2.puks 3.laager 4.simmer 5.roolivõll 6.globoid tigu 7.pronkspuksid 8.rooli hoob 9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6
vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa. Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul eraldi teliku külge, mis on ühendatud vahetult auto kerega. Autode vedrustus Auto vedrustuse hulka kuuluvad vetruvad, suunavad ja summutavad osad. Vetruvad osad on kas keerd-, leht- või väändvedrud. Vetruvate osade hulka kuuluvad ka õhkpadjad. Need leevendavad ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Kui auto sõidab läbi augu või üle konaruse, hakkab kere vedrudel õõtsuma. Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise.
......................................................................... 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad................................................................................................................. 9 4.1 Rehvid........................................................................................................... 9 Rehvide tähistus.................................................................................................. 9 Pöörlemissuund...................
· Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto.
Autole esitatavad põhilised tehnonõuded rehvide ja amortisaatorite osas Rehvi ja velje kasutamine vastavalt tehniliselt vastavatele nõuetele rehvi markeeringule ja aastaajale. Suverehvid Talverehvid Naastrehvid Veljed Sõiduauto rehvide levinumad kiiruseindeksid on : Q(160), S(180), T(190), U(200), H(210) Punane täpp rehvil See on kergeima koha märk. Punane täpp tuleks sättida ventiili kohale. Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: Kvaliteed rehvid neil on nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga. DA Defective appearance on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täielikul valmistajapoolse garantiiga. Max 30km/h neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus
................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus.................................................................................................................5 1.6 Õhkvedrustus....................................................................................................................5 1.7 Sõltuv vedrustus..................................................................................................
· mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu · mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist. · MAN protsess , A- kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule õhu pööris. B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga 1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb, 6-põlemiskamber kolvi peas
või mitte. Sõltuvat vedrustussüsteemi nimetatakse ka jäigaks teljeks, sest sama telje rattad on ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas. Sõltumatu telje korral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil, mis võimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma, et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus, parem teelpüsivus ja mugavam sõit. Tavalise vedrustuse variandi korral ei ole amortisaator osa vedrustussüsteemi kandestruktuurist. See tähendab, et isegi kui amortisaator on täielikult läbi kulunud või lausa puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend (ülemise ja alumise õõtshargi poolt määratud) ning sõiduki kere ja teepinna vahe (vedru abil) samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise
Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi). Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised seadmed. Blokeerimisvataste seadmete rikke korral süttib ABS märgutuli ( nende seadmete rikete korral pidurisüsteem ise jääb reeglina tööle). Blokeerumisvastane süsteem lakkab töötamast auto väikestel kiirustel (alla 10 km/h). SEISUPIDUR AMORTISAATOR VEDRUSTUS Amortisaator peab kustutama vedrude järel- õõtsumise sõitmisel konarlikul teel, see parandab auto teelpüsivust ja muudab sõidu sujuvamaks. REHVID Kaasaegse rehvid on n.ö. loh- vita rehvid. Need on töökind-
· 22 parempoolne pidurikamber; · 23 liiasusklapi juhtimine. Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse. Vajaliku pidurdustõhususe saavutamisel suletakse suruõhu pääs pidurikambritesse ja sõiduk pidurdab pedaali asendiga määratud viisil. Pidurduse lõpul lülituvadelektromagnetklapid tagasi algseisu ja pidurikambrite suruõhk väljub välisõhku. P/U andurid informeerivad juhtplokki igal ajahetkel pidurdusrõhust. Kui mingil põhjusel tagasilla moodul ei tööta, antakse suruõhku liiasusklapi kaudu tagapidurite kambritesse otse läbi mooduli ava 13. WABCO II põlvkonna moodul on kasutusel alates 2004.aastast. Sünkroniseeriv magnetklapp on analoogne haagise mooduliga
Kuiv kruus või asfalt 0,7 7,8 20 28 46 70 83 Haardeteguri väärtus oleneb : teekattest, kuid lisaks mõjutavad seda rehvide ehitus (diagonaal;radiaal),rehvide · materjal, sise rõhk , turvisemustri tüüp , turvisemustri kuluvus ja auto sõidukiirus . 185/70 R13 Q - rehvi tähistus . Turvisemustri jääksügavused : Sõiduautod (B - kat.) - 1,6 mm suve rehv - 3 mm talve rehv Veoautod (C - kat.) -1,6 mm Bussid ; trollid (D - kat.) - 3,0 mm Mootorrattad (A-kat.) - 0,8 mm Radiaal ja diagonnaal rehvil sisehõõrdumise vahe u. 25 % . · Mõnedel rehvidel on pöörlemis suuna märgis
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel antifriisi või tosool.Omadused: mürgised, paisuvad rohkem kui vesi, lekkimisvõime suurem, rikuvad värvkatet. Rehvid ja veljed Click to edit Master text styles Rehvide vahendusel: Second level Õige ja hea rehv tagab vajaliku Third level Fourth level haardumise teega Fifth level sõidusuund
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
7.juhtrataste reguleerimine (sillastend) Sõita sillastendile veenduda et esisilla liigendites ja laagrites puuduvad loksud ja silmanähtavad vigastused et õõtshoovad on sirged ja amortisaatorid korras. Rehvi rõhk peab olema paigas. Seejärel valitakse vastava auto mõõtarvud . Seejärel paigaltatakse igale rattale peegel või laser seadmed mille abil reguleer stend töötab. Seejärel mõõdetakse ettejooksu keerates rooli paremale ja vasakule. Peale ettejooksu mõõtmist pannakse rool otseks ja fikseeritakse seejärel pinkile ilmuvad hetke mõõtarvud. Ebatäpsed mõõdud reguleeritakse. Vastavalt autotootja poolt ette nähtud juhistele. Seejärel trükitakse välja reguleerandmed kontrollitakse pidurid. 8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada
raskeks ja esirataste ebaühtlase pidurduse korral auto juhitavuse halvemaks. Näiteks juhul kui auto ühe poole rattad on kuival teel teise poole omad aga jääl, läheb suure pöördtelje külgnihkega auto pidurdamisel kergesti külglibisemisesse. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 34 Selle vältimiseks kasutatakse mõnedel masinatel pöördtelje negatiivset külgnihet. Auto püüab siis pöörduda tugevamalt pidurdava ratta suunas, rool aga püüab keerata autot vastupidises suunas. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 35 Pöördteljenihe ei ole reguleeritav Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 36 Rattad peavad pööramise ajal veerema ilma libisemiseta. Vastasel juhul oleks pööret raske sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks.
Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM...............................................................................................................21 4. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................27
2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul. Sellega kaasnevat rõhu muutust iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 1.2. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse. Kolvi liikumise alguses põleb kütuse järelejäänud osa, mistõttu vähese aja jooksul rõhk peaaegu ei muutu. Seda gaaside eelpaisumist kujutab indikaatordiagrammi joonis 4. lõik 2.3. Edasisel
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes
tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme tundlikuseks 0,7 liitrit ning väiksema õlikoguse juurde kallamisel seda lihtsalt ei arvestata, suurem õlikogus võetakse arvesse aga ca´ 5 kilomeetri normaalrežiimis läbimisel. Regulaarse hoolduse vajalikkus Sõidukihooldus koosneb kümnetest olulistest sammudest. Regulaarselt, kvaliteetselt ja hoolega teostatud hooldustööd annavad Sulle meelerahu ja kindlustunde, et sõiduk on turvaline ning selle väärtus ei kahane normaalsest kiiremini. Hooldus ei ole lihtsalt mootoriõli vahetus, vaid hoolikalt välja töötatud hooldus- ja kontrolltööde kompleks, mis koosneb 35 sammust. Auto regulaarne hooldamine on pika kestvuse, parima võimaliku töötamise ja riketeta sõitmise põhieeldus. Teostatud hoolduse kohta teeme vastava sissekande garantii-hooldevihikusse, mis omakorda on lisaväärtus auto edasimüügil.
Ø Pidurite ehitust on ilma kooskõlastamata muudetud . Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul. Sõiduautol kiiruselt 40km/h kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte üle 14,5 meetri. Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek. Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule pidurdamisele . Rool ja rehvid Rool Ei tohi kasutada autot, millel: Rooliratta vabakäik on lubatust suurem Ø SA-10* Ø Buss- 20* Ø VA-25* Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud . Roolisüsteemi ehitust on muudetud ilma kooskõlastuseta . Autol olev roolivõimendi ei tööta . Rehvid Ei tohi kasutada rehve , kui : 1. Mustri sügavus on alla lubatud määra . Ø SA - 1,6mm.(suverehvil) ; (3mm. Talverehvil) Ø VA 1,6 mm. Ø Bussil - 2,0mm 2
Rehvi ja velje valik ning kasutamine vastavalt tehnilistele nõuetele, rehvimarkeeringule ja aastaajale. Suverehvid, talverehvid, naastrehvid. TUBELESS tähtrehv REINFORCED Tugevdatud RETREAD Taastatud M+S, MS, M.S, M&S on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas TREADWEAR kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: 1. Nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga. 2. DA teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele, täielik garantii. 3. Max 30km/h. neid ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Lamell tähendab liistakut või laastu. Lamellrehvi omapära seisneb selles, et need liistakud on pehmest liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise. Amortisaator 50 000 200 000 km. Veepump 100 000 200 000 km. Hammasrihm 40 000 100 000 km.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS........................................................................................... 4 1.1.Elektrimootor.....................................
..........................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED .....................................................................6 3.AUTORONGI SOBIVAD REHVID.................................................................................................7 4. KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE...................................................................................8 5. VEOKORRALDAJA PANUS SÄÄSTLIKKU SÕITU.................................................................10 2 SISSEJUHATUD
alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ... tekib siis, kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust võib mõjutada aga ummistunud õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud), muidugi ka suletud asendisse unustatud õhuklapp mängib oma osa. Suurenenud CO kogus tekib, kui
ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
