Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Nimi Sisukord 1. Autovedrustus............................................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................
ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel süsteemil on sisemine passiivne seotus, mis lihtsustab koormuse jaotamist rataste vahel ja võtab enda kanda mitmeid konstruktsiooni- ja tööparameetreid ning režiime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused.
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . .
või lausa puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend (ülemise ja alumise õõtshargi poolt määratud) ning sõiduki kere ja teepinna vahe (vedru abil) samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil.
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ...................................
korrosioonikaitse töötlusavade loomine, elektrofereestöötlus. Raami tüübid: redelraam(koosneb: piki- ja põikitaladest, kanduritest), x-raam, platvormraam, ruumraam. ABS- põhikomponendid: ECU, ABS modulaator, andurid. Tööpõhimõte: rataste blokeerumisel, mis tuvastatakse andurite abil, alustab ABS süsteemi ECU hüdraulilise modulaatri abil pidurite töösilindrites mõjuva vedeliku piirama. Veermiku moodustavad vedrustus ja rattad. Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid, vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ROOLIMEHHANISMID Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilane: Kontrollis: J. Luppin Tallinn 2006 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................................................2 Sisukord....................................................................................................................................................................3 Roolisüsteemi otstarve.............................................................................................................................................4 Rooliratas..................................................................................................................................................................4
Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM....................................................................................4 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI.........................................................................13 3. PIDURISÜSTEEM...............................................................................................................21 4. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................27
Kõik kommentaarid