Auto üldehitus (0)

5 VÄGA HEA

Pilet 1.
1. Auto üldehitus.
Auto üldehituse alla kuulub:

Mootor

Põhi , alus – koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad , vedrud , amortisaatorid
b) Juhtimismehhanismid -
* Rool
* Sõidupidurid
* Seisupidur ehk käsipidur
3) Jõuülekanne
a) sidur
b) käigukast – suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel
c) autokere
2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed
Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad.
Ääretuli – märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta.
Suunatuled – suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi.
Numbrituli – valgustab numbrituld ( 25m )
Tagurdustuli – hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga
Ohutuled – suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks.
Pilet 2.
1. Mootor
Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma.
Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas . Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter.
Küljele on kinnitatud generaator , mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps , kolb , klapid , tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab.
Pilet 3.
1. Väntmehhanism
Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk , millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas , väntvõll.
2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus , ülesanne, kasutamine.
Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas , kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti , siduripedaal, piduripedaal , gaasipedaal, tahhomeeter.
Pilet 4.
1. Gaasijaotusmehhanism
Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine . Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid , tõukur.
2. Sidur
Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada.
Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv .
Siduri lahutamiseks on vaja pedaali.
Pilet 5.
1. Jahutussüsteem
Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat , lõdvik, paisupaak.
2. Siduri rikked
Sidur libiseb – selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas , pedaalil puudb vabakäik
Sidur ei lahutu – Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda .
Pilet 6.
1. Jahutussüsteemi rikked
Mootor kuumeneb üle – jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane)
Mootor ei soojene – mootor ei soojene 80 kraadini või soojeneb aeglaselt ( termostaat ei sulgu )
2. Käigukast
Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda.Igal käigul on 2 hammasratast.
Pilet 7.
1. Jahutusvedelikud
Tosool – antifriis
A- 40 ( -40 C )
A -60 ( -60 C )
Vesi – vihmavesi, jõevesi, lumevesi
2. Auto esisild
Nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks.
Pilet 8.
1. Õlitussüsteem
Hõõrdumise vähendamiseks ning hoiab pinnad puhtana ja jahutab neid.
Mootori kõiki laagreid õlitatakse kanalitest surve abil, kaugele jäävatele osadele tehakse paiskõlitust.
2. Vedrud ja amortisaatorid
Kasutatakse selleks, et leevendada ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Vetruvad osad on las leerd-, leht- või väändvedrud.
Pilet 9.
1. Mootori õlid
Valatakse mootori sisse. On vaja selleks, et vältida hõõrduvate detailide otsest kokkupuudet, peale selle peab oli vältima korrosiooni, tihendama kolbi ja silindrit ega tohi mootoris süttida. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant.
2. Auto rattad
Koosneb veljest, rehvist ( maantee, sisekumm, sisekummita mantel ), ilukilp.
Mantel koosneb sarrusest – niidid sees. Kinnituspoldid.
Pilet 10.
1. Õlitussüsteemirikked
Rõhk puudub – õli on välja voolanud, tihend ei pea, õlipump vigane
Madal rõhk – Manomeeter rikkis, õli viskoossus on väike, mootori laagrid on kulunud
Kõrge õlirõhk – õli liiga viskoosne
Suur õlikulu – tihendid ei pea õli, mootor kulunud, tuulutussüsteem ummistunud
2. Auto ratta vahetus.
Pilet 11.

1. Õli vahetus mootoris.
Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant.
2. Rool
On vajalik suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Rool koosneb roolirattast, võllist, tigu , rull.
Pilet 12.
1. Toitesüsteem
Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara .
Koosneb: bensiinipump, voolik , karburaator, filter , tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak.
Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku.
2. Rooli korrasoleku kontroll.
Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D
Pilet 13.
1. Bensiin .
On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus.
Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 – arv näitab oktaanarvu mootormeetodil.
2. Rooli rikked
Auto ei hoia otsesuunda – Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud
Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) – Rooliratta vabakäik liiga suur
Auto kisub ühele poole – Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu.
Rattad ei pööra ennast otse – Pöördtelje kalle vajab reguleerimist
Rooliratas pöördub raskelt – Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata
Pilet 14.
1. Toitesüsteemi rikked
Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering .Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus.
2) Lahja küttesegu- Mootor on jõuetu,veab tõukeliselt,kuumeneb üle,karburaator turtsub. Põhjus: Peadüüs ummistunud.Bensiini vähene pumpamine karburaatorisse.Bensiini tase madal.Sõel umbes
3)Rikas küttesegu- Väljalasketorust tule musta suitsu, paugud summutis, suur bensiinikulu,mootoril võib olla vähe jõudu. Põhjus: Nõelklapp ebatihe, ei sulgu.Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane. Ujuk uppunud.
2. Sõidupidur.
Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal.
ABS pidurid - blokeerimisvastane pidur .
Ehitus: Trummelpidurid või ketaspidurid( trummel puudub).
Pilet 15.
1. Auto elektrivooluallikad
Akupatarei – varustada elektriseadmeid elektriga , kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V )
Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V )
2. Sõidupiduri rikked
Kõik rattad pidurduvad nõrgalt ( pedaali käik suur, pidurdamiseks vaja suurt jõudu. Pedaal vajub läbi, sest õhk on sisse tunginud.) – hõõrdkatted kulunud, hõõrdkatted libedad või ülekuumenenud.
Rattad ei peatu üheaegselt, auto kisub kõrvale – osa hõõrdkatteid libedad, kulunud klots asendamata, trummel roostes või kriimuline.
Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale ja kuumeneb) – pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud.
Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) – Piduriajam lekib, vooli , toru või mansett purunenud , hõõrdkatted kulunud.
Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid
Pidurid põrisevad – Üks piduriklots või töösilinder kinni jäänud, pidurimehhanism puhastamata.
Pilet 16.
1. Akupatarei hooldus
Hoida aku pealt puhas ja kuiv, kontrollida, et elektrolüüdi tase ulatuks alati üle plaatide ning korkide tuulutusavad ei ummistuks.
2. Sõidupiduri kontroll
Inimtühjal platsil järsk pidurdamine 40 km/h juures, piduri vajutamine, et see ei vajuks läbi ja ei oleks liiga vetruv ning sõiduajal kerge pidurdamine ja vaatamine, et pidurid pidurdaksid ühtlaselt ja kõik.
Pilet 17.
1. Generaatori rikked
Generaator ei lae ( ampermeeter näitab tühjenemist, laadimise märgulamp ei kustu) – Ventilaatoririhm on lõtv, juhe generaatori juurest lahti, kaitse läbi põlenud.
Generaator tekitab müra – Laagrid kulunud, generaator nõrgalt kinnitatud.
2. Auto kere
Metallist, autot pestakse, vahatakse. Kandekere – turvik ( põiktalad, küljekarp, autokere esiosa, uksepiit, aknaraam, katuseraam)
Pilet 18.
1. Süütesüsteem
Ülesandeks on tekitada põlemiskambris täpselt vajalikul hetkel tugev säde, et see suudaks küttesegu kindlalt süüdata.
Osad: Süütepool, jaotur , katkesti, küünal, kondensaator , aku
2. Auto lisaseadmed
Lisaseadmed : peeglid , kütteseade, laekad, istmed, tagaklaasisoojendus, peeglisoojendus, istmesoojendus, raadio, kell, pesurid, konditsioneer, tuhatoos, spidomeeter.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hiljurandj Õppematerjali autor

pidur mootor pidurid rattad küttesegu karburaator trummel rehv

Sarnased õppematerjalid

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse

Autod-traktorid i

docx

Sissejuhatus Erialasse

1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid USA, üldpikkus üle 6 miljoni km

Auto õpetus

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

doc

78 küsimust ja vastust

2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada

Auto õpetus

ppt

Auto ehitus

ja H2O. Katalüsaatorit rikuvad etüülbensiin ja toore bensiini sattumine katalüsaatorisse (näiteks mootori halb töö või mootori mittekäivitumisel tema n.ö. "käima tõmbamine". Heitgaasis olevate kahjulike komponentide (CO vingugaas ja HC põlemata kütuseosakesed süsivesinikud) sisaldus on normeeritud ja seda kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus. Diiselmootoritel kontrollitakse tahmasisaldust heitgaasides. AUTO JÕUÜLEKANNE AUTO JÕUÜLEKANNE SIDUR Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. Kui siduripedaalile ei vajutata, siis mootori hooratas, siduriketas ja surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest taldrikvedru jõul on nad surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile

Liiklusõpetus

odt

Traktorid ja liikurmasinad

Koosneb pumbarattast, turbiinist ja juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest.

Traktorid ja liikurmasinad

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

teks. Toim. Mopeed on ülikerge mootorratas, millel on väikese võim- susega mootor ja sõtkajam. Viimast käsutatakse mootori käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust

Füüsika

doc

Mootor ja Kindlustus

vajaliku koostisega küttesegu. Kütusekulu ja kahjulike ainete koguse vähendamiseks heitgaasis on uuemad autod varustatud bensiinipritsega. Sisselasketorustikus on kütusepihusti, mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise. Heitgaas juhitakse väljalasketorustikust tuletoru kaudu summutisse, mis vähendab gaasi järsust paisumisest tingitud müra. Katkisest väljalasketorustikust võib mürgist heitgaasi tungida auto sisemusse. Katalüüsmuunduriga autodel järelpõletatakse heitgaasi katalüsaatori abil, mis aga ei neutraliseeri täielikult Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 1 vingugaasi. Sellepärast ei tohi lasta mootoril- loomulikult ka katalüüsmuundurita auto omal- töötada suletud ruumis ega inimestel viibida tühikäigul töötava mootori lähedal.

Auto õpetus

Rohkem sarnaseid