Veermik ja juhtimisseadmed (0)

Veermik on auto alusvanker . Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge .
Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise.
Veermik koosneb: esi ja tagasillast , vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest.
Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker.
Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest.
Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge.
Ja rattad vedrude abil kere külge.
Vedrustus .
Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad.
Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem, koonus ,.
Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad.
Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise.
Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstabikad, amortisaatorid .
Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka pööramisülesannet.
Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil.
Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega.
PÜSIKIIRUSLIIGEND
Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud.
1.põiktala
2.reguleerlehed
3.ülemineõõtshark4.kuulliigend
5.puhverpadi6. pidur
7.rattalaagrid
8.aluminekuulliigend
9. keerdvedru
10.alumineõõtshoob
11. amort
12. puksid
Käändepoldita telikutega esisild
1.üleminekuulliigend
2.sillatala
3.ülemine õõtshoob
4.õõtshoovatelg
5.käändmik6. ketaspidur
7.puhverpadi8.alumineõõtshoov
9.alumise õõhthoova telg koos puksidega.
10.põikstabilisaator
11.keerdvedrud
12.amort
13.aluminekuulliigend
14.käändmikuhoob
Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus.
Küünalvedrustusega esisild.
Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov.
Esisilla tüüpvedrustus.
1.põiktala
2.alumine õõtshoob
3.õõtshoova tagumine tugi
4.amortisaatoripuks
5.põikstabikavarras
6. kont
7.amortisaator(võimaldab käänttelge pöörata)
8.amortisaatorivarras.
9. ülemine kinnitus survelaagriga
10. tolmukaitse
11.vedrukauss
12.vedru
13.tolmukaitse
14. puhver
15. tugikauss.
16.taldrik
17. teleskoopamordi ülemine padi (puks)
18. mutter ja seib
19.tolmukuppel
Tagusilla tüüpvedrustus
1.põiktala
2.tugi
3.õõtshoob
4.vedrualumine tugi
5.vedru ülemine tugi
6.vedru
7.amort
8. juhtpuks
9. tolmukate
10. amordi ülemine kinnitus.
11.tolmu kuppel
12. põikstabikavarras
13..stabikavarda kinnitus
Sõltuvvedrustus- üks ratas mõjutab teist.
Sõltumatuvedrustus- mõlemad rattad kopeerivad eraldi.
Sõltuva vedrustuse ehitus:
1. Tapp ( rumm )
2.Rattarumm
3.käändteljepolt
4.põiktala sild ,tugiavaga
5.lukustuskiilpolt
6.käändtelg
7.käändmiku hoob
8.roolitrapetsihoob
9.lehtvedrud
Sõltuv tüüpvedrustus.
1.tagasild
2.lehtvedrud
3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus)
4.vedrukinnituskronsteinid
5.tugiplaat
6.amort
7.rattaveovõll(äärikuga)
8.läbilöögipuks(puhver)
Teleskoopamort
1.alumine kinnitus silm
2. silinder
3. kolb
4.silindri kaas
5.möödavoolu klapp kolvi sees
6. varras
7.tagasilöögiklapp
8.sisselaskeklapp
9.surveklapp
10.amordi koonus puksid
11.varda keermestatud otsik
12.võtmehoide kandid
Rehvid
D-vedavatele telgedele
T- haagised
E-tavamaantee
Y- maastik
U-linna
Levinud Rattarummud.
Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale.
1simmer
2rattarumm(kuullaagril)
3seib
4kinnitusmutter
5. kapsel
Rummu ehitus lõikes:
1.Tapp
2.rattarumm
3.simmer
4.mutter
5.kapsel
Tagaratta rummu ehitus
1Laager(komplektne)
2stopperseib
3rattarumm
Reguleeritav laagritega rumm
1.tapp
2.mutter
3.seib
4.fiksaator seib
5.reguleermutter tiftiga
6.laager
Roolivõimendiga roolimehhanism.

roolivõimendi kere

,3, 4, torud
5. pump
6. rihma seib
7. rihm
8. tihend
9. mansett
10.rõnagas
11. suunamisrõngas
12.tihend
13.pumba kinnitus
14.pumbakinnitus klamber
15.reguleerklapp
16.rõhutoru(voolik)
17.toitevoolik
18.toitevoolik
19. paisupaak
Roolivõimendi põhimõtted.
Ülekandearv:
Rool peab olema kerge ja mugav, kergem rooli pöörata,valitakse sobiv ülekande arv, 10-20.1 – sõiduauto.
Mida suurem on ülekande arv,seda väiksem on pöörde nurk ja seda väiksem on rakendatav jõud. Rataste koormuse suurenemisel vajatakse ka suuremat pöördejõudu.
Ülekande arvu suurusest oleneb ka rooli tundlikkus. Väikese ülekande omadus ja sobivus on:
1.Rooli pööramine raske
2.Hea rooli tundlikkus
3.Kiire pööramine
4. Sobib ka kiiretele autodele
Uuematel võidusõiduautodel on ülekande arv 1:1
Suure ülekande omadused:
1. rooli pööramine kerge
2. halb rooli tundlikkus
3. aeglase toiminguga
4.sobib raskeele maasitu masinatele
5.sobib aeglasematele masinatele
Ülekande arv väheneb pööramise:
1. Väikese pöörde nurga all kerge pööramine
2. kiire toimimine
3. suure pöördenurga korral raske
Ülekande arv suureneb pööramisel:
1. hea rooli tundlikkus(suurtel kiirustel)
2. kerge pööramine suure pööramisnurga all.
Rooli pööramise raskust mõjutavad tegurid:

esiteljele mõjuv koormus

väike rehvirõhk

rehvi libisemine teepinnal

rehvi laius

külgjõust tingitud ratast tagastav moment pööramisel

rooli väike ülekande arv

rooliseadistus ja laagrite suur haaede tegur

väike rooliratas
Mehaanilised rooli seadised peavad olema:
1. väikese hõõrde teguriga
2. reageerima väiksemalegi rooliratta liikumisele
3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav
4. summutama teelt saabuvaid tõukeid
Rooliajami ehitus:
1.hammaslatt
2. hammasratas
3.reguleerimisseade
4. leevendi
5.puhver
6.lõdvik
7.regullimis sammas
8.rooli ots
9.tolmukaitse
10.kapron kauss
11.vedru
12.kuulliigendi polt
13.kere,korpus
14.vasak,parem keere
Sõltuv vedrustus
1.roolimehhanism
2.rooli hoob
3.pikkivarras
4.rooliajami hoob
5.käändmik
6.parralleel varras
7.käändmikuhoob
Sõltumatu vedrustus
1.roolimehhaism
2. rooli hoob
4. rooliajami hark
6.käändmik
8.regull varras
9. reguleervarras
10.vahetoe hoob
12.rööpvarras(mitte regul.)
Globoid teoga rool
1.regull polt
2.puks
3.laager
4.simmer
5.roolivõll
6.globoid tigu
7.pronkspuksid
8.rooli hoob
9.sektorväntvõll
Rooli ajam :
1. autokere
2.roolihoob
3. keskvarras
4.kuulliigend
5.regull varras
6.käändhoob
7.käändmik
8.roolisammas
9. kuulsõrm,koonus
10.liudkauss
11.vedru
12.kummikate
13.kroonmutter
14.pendelhoob
Mazduhhini hammaslattrool
1. rooliots
2.kinnitusvits
3.tolmukaitse
4.regull varras
5.amordipuks
6.kontramutter
7.regull mutter
8.vedru
9.tugiklots
10.tolmukaitse
11.mutter
12.tihend
13.alumine tihend
14.hammakas tugilaagriga
15.tolmukaitse
16.klamber koos puhvriga
17. tugilaager
18.roolikarp
Roolivõimu pump
1.paisupaak
2. mõõtevarras
3. kolb-möödavooli klapp
4. pumba labad
5. võll
6. rihmaratas
Iga laba imeb nendesse sisenditesse õli. Süvenditest väljudes suruvad labad kõrge rõhu all surve ruumi,mis on ühendatud juhtpea kõrgrõhu toruga .
Kolbmöödavooluklapi ehitus:
1. kolbmöödavooluklapp
2. gaas
3.drossel
4.õli väljumis ava kõrgrõhu torusse
5. kuul kaitse klapp
6. peale vool
Pumba tagumisse kaande on mahutatud kolbmöödavoolu klapp.
Möödavooluklapp on ühenduses pumba surve ruumiga. Mootori väntvõlli pöörlemise suurenemisega toimub otstel rõhkude vahe.
Sest suurema õlikoguse andmisega,võimendi süsteemis suureneb rõhkude vahe,pumba surumis surve ja kõrgrõhu torus, sest need on omavahel ühendatud. Kui võimendisse antav õhukogus on liiga suur, nihkub kolbklapp paremale, surub kokku vedru ja ühendab surveruumis minirõhuga. Möödavooluklapi sees olev kaitseklapp avaneb ja õli voolab kõrgrõhu ruumi ehk imiruumi. Sellega kaitseme pumpa ülerõhust.
Metall labadega pumba ehitus
1.Paisupaak
2.pumbarootor
3.võll
4.pumbakere
5. staator
6.rootor
7.jaotusketas
8. kaitseklapp
9.staatorikaas
10.ülevooluklapp
11. filter
12. paisupaagi kaas
Õlirõhu muutmine
Roolivõimendi ül. on vähendada rooliratta pöörlemiseks kasutatavat jõudu.
Koos sõidutingimustega muutub ka pidevalt õlirõhk võimendis.
Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem. Liikumiskiiruse suurenemisel muutub kergemaks. Auto mugavaks juhtimiseks peaks rooliratta pööramine kõikidel kiirustel olema sobiva raskusega,aga peab säilima roolitunnetus.
Mõningate autode korral kasutatakse muutuva võimsusega võimendeid. Muudetakse õlirõhku vastavalt võimsuse muutmiseks.
Sõidukiirusest sõltub süsteem.
1 roolivõimupump
2 kiirusklapp
3 jõusilindri otsakud
4 elektromagnet klapp
5 roolireduktor
6 juhtplokk
Selle süsteemi juures kasut. õli rõhu muutumiseks sõltuvalt sõidukiirusest,mõjutakse juhtplokki. Roolitunnetuse säilitamiseks vähendatakse õlirõhku. Õlirõhureguleerimiseks, juhitakse osa õli läbi pöördsiibri kõrval kanali kaudu tagasivoolu. Juhtplokk saab kiirendusandurilt signaali autokiiruse kohta ja juhib selle põhjal elektromagnetklapi tööd. Osa õlist pöörleb klapi tagasivoolu kanalisse . Rõhk langeb ja säilib hea roolitunnetus.
Mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem.
Ehitus:
1hõrendustoru
2välisõhutoru
3karpa seguklapp
4vaakumkamber
5kolb
6roolivõim
7õhuklapp
Ratta pöörlemisel äärmisesse asendisse töötab pump max koormusel . Tekkinud koormus on suur,mistõttu võib mootori tühikäigupöörlemissagedus langeda.Selle vältimiseks on lisatud mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem: pumbakorpuses asuvas õlirõhu poolt reguleeritavast vaakumklapist.
Mis koosneb:
Pumba korpuses
Asuvas reguleeritavas vaakumklapis
Karpa seguklapi juures olevast vaakumkambrist,ühendustorudest
Vaakumkambris on membraan , mille teine pool on ühenduses välisõhuga. Ning varda ja hoovastiku vahendusel karpa seguklapiga. Õlirõhu suurenedes lükkab vaakumklappi alla kolb. 5vaakumklappi 7 kinni . Hõrendus kandub edasi vaakumkambrisse neli.
Tekkinud rõhu vahe tõttu, membraan paindub ja avab seguklapi nii palju,et pöörded jäävad samaks. Pumba koormuse langedes väheneb ka õlirõhk,ning välisõhu mõjul vaakumklapp sulgub.
Sissepritsemootoritest toimib vaakumklapp lisarõhuklapina. Vaakumklapi avanedes liigub õhuklapist mööda sisselaske koldesse. Õhulugeja annab juhtplokile signaali suurenenud õhukogusest ja juhtplokk hoiab pihustid kauem lahti.
Tühikäigu pöörlemissagedust jälgiv süsteem.
1õhufilter
2sisselaskekolle
3roolivõim
4vaakumklapp
5õhulugeja
Jõusilinder.
Tegemist hammaslattrooli jõusilindriga ja selle ehitus.
1 siibrivõll
2 tagasivoolu otsik
3 pealevoolu otsik
4 tihendid
5 kolb
Hammaslatt rooliga autodel asub roolivõimendi silinder hammaslatiga ühises korpuses.
Jõusilindri kolb on asendatud hammaslati otsa. Ja roolivõimu pumbast tulev surve aitab liigutada hammaslatti. Õli lekke vältimiseks on paigaldatud kaks tihendit.
Juhtpea ja selle ehitus.
Juhtpea ül. on juhtida jõusilindri tööd.Otsesõidul Õli pääseb mõlemale jõusilindri poolele. Kui ka tagasivoolu kanali kaudu paisupaaki.Õlirõhk on sel momendil väike. Rooliratta pööramisel juhtib juhtpea õli ühele poole silindrit. Teinepool jääb ühendusse tagasivooluga. Õlisurve on seda suurem, mida suurem on rataste takistus. Siibri ehituse ja liikumise järgi võib juhtpea jaotada kolmeks.
1liugsiibriga
2pöördsiibriga
3kolbklappidega juhtpead
Neist 2 esimest on levinud lääne masinatel .
PÖÖRDSIIBRIGA
1 torsioonvõll
2 siibrivõll
3 kere
4 pöördkolb
5 kanalid
6 peavoolukanal
7 jõusilindriühendustoru (tagasivool)
8 ----:----
9 alumine ringkanal
10 rooliratta hammasvõll
11 tift
12 sissevool
13 tagasivool
Pumba ristlõige
Seda süsteemi kasut. hammaslatt rooliga sõiduautodel.
Torsiooni võlli üks ots on ühendatud tifti abil siibrivõlliga ühendatud ja teine otsa tifti abil roolireduktori hammasratta võlliga.
Hammasrattavõlli üks ots on ühendatud pöördkolviga ja teine ots hammasrattaga, mis liigutab hammaslatti. Otsesõidu asendis on kõik kanalid avatud. Kui keeramine on kerge, siis on torsioon võllile väänet ei teki ja hammasratast pööratakse ilma,et siiber muudaks asendit. Kui rooliratta pööramine muutub raskemaks, ületab pöördemoment torsioonvõlli väändemomendi, siiber pöördub pöördkolvi suhtes. Koos sellega paigutuvad siibri ja pöördkolvi avad üksteise suhtes, kust pealevoolu ringkanal on ühenduses vaid silindri 1 poole ringkanaliga, õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Rooliratta vastassuunas pööramisel kanalid avanevad ning juhtrattad suunatakse otsesõidu asendisse.
Roolireduktori kokkuehitatud pöördkolb siibriga roolivõimud.
1paisupaak
2roolivõimupump
3kaitseklapp
4kolbmöödavooluklapp
5tagasivooluklapp
6torsioonivõll
7klapipesa
8siibervõll
9sisselaskeava
10 kolbklapid
11----.:-----
12jõusiibri ühenduskanalid
13---:---
14kruvi
15hammaslattkolb
16ristvõll
17roolivõimukere
18kuulid
19ringkanal
20roolivõlli kinnitusots
Õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Kui rooliratta pööramine lõpetatakse,siis pumba töö väheneb. Rooliratta vastassuunas pööramisel kanalid avanevad ning juhtrattad suunatakse otsesõidu asendisse. Roolireduktoriga kokkuehitatud pöördkolb siibriga.
Roolivõimendi rikked
I . Rooli suur vabakäik on tingitud roolivõimendist.
1. käitava rihma lõtvumine.
2. võimendi süsteemi on sattunud õhk – põhjustatud süsteemi rikkest
3. õli madal tase paisupaagis
4. ebakvaliteetne õli
5. vähene võimendi rooliratta pööramine
II.
1. must õli
2. käitlusrihm on lõtvunud
3. vahutab õli
4. pump on rikkis
5. juhtklapi siiber on rikkis
6. jõusilinder on rikkis
III. võimsus puudub täielikult.

kaitseklapi pesa on lahti tulnud.

pumba ülevooluklapp on kinnikiilunud

pumbal on rõhk madal.
IV. õlipump müriseb
1. õli madal tase paagis
2. käitlus rihm vajab pingutamist
3. õli filter on ummistunud või valesti sisse pandud.
4. õhk sees
5. õli võib norm tingimustes pikas kasutamises väheneda
6. lekked
Õli võib pikaajalises kasutamises väheneda,lekked võivad olla hammasratta tihendites,voolikute ühenduses,pumba tihendid ja paisupaagi ühendus. Lekete puudumisel võib õli kahanemine esineda,kui süsteemi satuks õhk.
Roolivõimendi täitmine
Õli kontr. paisupaagis . kontrollida õlinormi. Teiseks ajada mootorit ringi käivitiga,niiet mootor ei käivituks ja pöörata mootorit äärmistesse asenditesse. Lisada õli kuni tase jääb püsima ja ei eraldu õhumullikesi.
Tehn. Hooldus :
Hüdrosüsteemi hermeetilisust tuleb kontr. Rihma korrasolekut ja pingsust. Õli tasapinda. Õli tase peab mahtuma märkide vahele. Õli lisamisel kuni ülemise märgini. Signaal tule korrasolekut.
Õlikontr. Paisupaagis:
1 seisata mootor, keerata maha kork
2 puhastada
3 õlitase peab olema märkide vahel
4 käivita mootor,lisa vajadusel õli
EL. Roolivõim
Puudub hüdro süsteem. Torsioonvõllile on paigaldatud andur . Anduri signal antakse vajaliku polaarsusega elektrimootori mähistele, mis on ühenduses rooli mehanismiga , Kiirus anduri signaalid võivad muuta roolile rakendatavat jõudu, mis on salvestatud juhtplokki.
El. Võimu eeliseks
1 võimendi sõltumatu töö mootori pööretest.
2 ise reguleeruv süsteem
3 sõltumatu töö keskkonna temp
4 roolile avaldab jõu pööramisel , erinevalt hüdrovõimust ei kuluta lisaenergiat
5 kõrge kasutegur
A-vastupidavus,sest puuduvad voolikud ,rihmad,tihendid,vedelikud.
B- tehnohoolduse vahe- ei ole vaja õli lisada ega kontrollida
C- puudub erinevus roolipööramisel
Ehituse järgi jaotatakse-
1 . väike klassi sõiduauto, võimendi on monteeritud roolisamba külge
2. keskklass – el, võimendi asub roolikorpuse küljes
3. suuremad- ZF Servolectric. Mis paigaldatakse rooli üksikute seadiste külge.
El. võimuga rooliehitus
1 roolisammas 2. elektrovõimendi tiguülekandega ja juhtplokiga 3. vahevõll 4. hammaslatt mechanism 5. torsiooni jälgiv andur 6. juhtplokk 7 . elektroülekanne-mehaanilisest keermest ,hammaslatist ja kuulmutrist.
Hammaslati ehitus on muutuva ülekandega.
ZF tüüpi latid on null asendis kolmnurk kujulised hambad ja otstes trapets kujulised.
Hammasratta hambumine muutub liitepinnas, milletõttu muutub ka ülekande suhe.
4x4 vedu ja 4 ratta pööramine.
MAZDA!
Auto juhitavuse parandamiseks on dziipidel võetud kasutusele 4 ratta pööramine-
El. Juhitav,kiirusest ja pöörde nurgast sõltuv.
4 ratta pööramine toimub:
1 kiirusel alla 35km/h, pöörduvad tagarattad vastas suunas esiratasele. Saadakse väike pöörderaadius ja hea manööverdus.
2 kiirusel 35km/h ja üle tagarattaid ei pöörata ja auto pöörab nagu esiratta pööramisegagi.
Sellega vähendame tagurataste tagasipöördenurka.
Parandab sõidustabiilsust.
Tagarataste pöörderaadius 5°.
1releede karp
2paisupaak
3kahesektsiooniline pump
4esirataste juhtimis mehanism
5kiirusandurid
6juhtplokk
7kardaan
8tagarataste juhtmehanism
ESISILD
1kahe sekts pump
2õlipaak
3vasak esiratas
4juhtpea
5hüdrosilinder
6parem esiratas
7torustik tagaratastele
8hammaslatt
9kardaan
10tiguratas
TAGASILD
1 pöördemoment
2 õli
3kardaan
4elektromagnet klapp
5hüdrosilinder
6pöördenurga andur
7vasak taguratas
8parem esiratas
9hammaslatt
10elektrimootor
11kolb
12juhtklapp
Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati.
2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts. läheb tagarataste juhtmehanismile õli. Hammaslatile on lisatud kardaanvõll-
Kardaan on ühenduses hammasrattaga,mille abil kantakse esirataste pöördenurk tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest.
Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut. Rikke korral juhtplokk lülitab süsteemi välja. Kelladeplokis süttib punane tuli.
4x4, 4 ratta pööramine, Mitsubishi
1rooliratas
2esirataste hüdrosilinder
3esirataste hüdropump
4õlipaak
5 ja 11 juhtvardad
6tagarataste juhtklapp
7siiber
8ringklapp
9tagarataste hüdrosilinder
10kolb
12 tagarataste hüdropump
EELISED!!
1 suurelkiirusel auto pööramisel suurem stabiilsus
2 juhitavus täpsem ja tundlikum
3 suurel kiirusel stabiilsem
4väikesel kiirusel väiksem pöörderaadius ja parem manööverdamine (mazda süsteem)
5 4ratta pööramine vähendab ka valedest juhtimisvõtetest tingitud külglibisemisohtu suurendades sellega oluliselt liiklusohutust.
PUUDUSEKS!!
Auto kallim hind, suuremad hooldus ja remondi kulud, vaatamata neile puudustele tundub,et hakatakse neljaratta pööramist kasutama enam ja enam.
RATTA SUUNANG
See on ratta erinevate seadenurkade summa. Et muuta auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks.
Rattasuunang mõjutab:
1peale pööramist rooliratta tagastumist
2rehvide kulumist
3pöörderaadiust
4roolipööramise raskust
5rehvide haardumist
6rooliseadmete koormust
Auto rattad peavad veerema ilma libisemata. Ja võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit.
RATASTE SEADENURGAD
Rataste õiged suunad saavutatakse järgmiste seadenurkadega:
1ratta kalle
2pöördtelje pikkikalle
3pöördtelje külgkalle
4kokku-või lahkujooks
5pöördtelje nihe
6pöörderaadius
7roolitrapets
Ratta kalle: (Camber)
Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk.
Rattakalle loetakse posit. kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale, ja negatiivne kui ratta ülaserv on kaldunud auto poole.
Üldjuhul on rattakalle reguleeritav.
Postiivse rattakalde eelised on:
Väheneb tee ebatasasusest tingitud roolivibratsioon.
Tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivaid lõtkusid.
Suurtel koormustel kalle väheneb,mistõttu väheneb ka rehvide kulumine .
Mida suurem külgkalle,seda rohkem rehv kulub. Liiga suur külgkalle põhjustab roolivibratsiooni. Rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust.
Negatiivse külgkalde eeliseks on parem haardumine.
Pikikalle( Caster )
Pöördtelje pikkikalle on kõrvalkalle püstteljest ette-või tahapoole.
Pöördtelje pikkikallet loetakse posit. kui ülevalt kaldub tahapoole. Seda mõõdetakse kraadides , nagu ka kõiki teisi kaldeid jne.
Rattad püüavad sõiduajal hoida otsesõidu asendit. Pöördtelje pikkikalle mõjutab sõiduomadusi:
1hoiab paremini sõidusuunda
2suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesõidu asendisse
3ei mõjuta rehvide kulumist
4väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks
Kui pikkikalle ei ole reguleeritav ja kaldenurk on vale,siis detailid on deformeerunud ja tuleb need asendada uutega. Reguleeritavatel aga, reguleerimine toimub samadest kohtadest kust ratta kallegi. Küünalvedrude korral ühendusvarda pikkuse muutmisega.
Pöördtelje külgkalle:
See on külgsuunaline kõrvalkalle püstjoones.
Ratta pööramisel ümber külgkaldega pöördtelje püüab ratas laskuda teepinnast allapoole,et see on võimatu, siis kutsub ratta pööramine esile esiosa kerkimise.
Toimib raskusjõud aga püüab viia rattad tagasi otsesõidu asendisse.
Suurema pöördenurga korral pöördtelje külgkalde mõju väheneb. Seda kompenseerib pöördtelje pikkikalle. Pöördtelje külgkalde määrab õõtshoova pikkus ja see pole reguleeritav. Rattakalle ja pöördtelje kalle moodustavad kokku kaldenurga mida kutsutakse kaldenurga summaks.
Kokku ja lahkujooks
Posit. rattakalde korral tekivad jõud mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari. Ja neg. rattakalde korral mööda teineteisele lähenevaid kaari.
B- eemalduv, C-ideaalne, A-kokkujooksev.
Selle nähtusega saavutatakse soovitud veeremis suund.
Rataste kokkujooksu hinnatakse kauguste A ja B vahedena. Kokkujooksu korral on A mõõt väiksem kui B mõõt. Mõõdetakse millimeetrites.
Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinnal siseservadele kõrgemad randid. Kokkujooksu reguleerimisel reguleeritakse eelnevalt seadenurgad.
Seda reguleeritakse, sest teiste nurkade reguleerimisel muutub ka kokkujooks. Pöördtelje külgnihkeks nim. pöördtelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelise kaugust maapinnast . Kui enamikel masinatel on see rattakeskteljest veidi seespool. Ja seda nim. posit. nihkeks. Pöördtelje pikkikalle hoiab rooli kuulliigendit kerge pinge all. Liiga suur pöördtelje nihe muudab roolipööramise raskeks ja rataste ebaühtlase pidurduse korral juhtimise halvemaks. Kui üks ratas on hea haardumis pinnal ja teine jääl, siis auto läheb kergesti külglibisemisele.Selle vältimiseks kasut mõnedel autodel neg. külgnihet.
ROOLITRAPETS
Rattad peavad pööramisel veerema ilma libisemata,vastasel juhul on pööramine raskendatud ja rehvide kulu suur. Seepärast on vajalik,et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igahetk nullpunktis. Nullpunkt tekib tagasilla telje läbiva sirge ja juhtrataste ristsirgete lõike punktis. Välimine 20 ja sisemine 23°. Kaugust pöörde keskmest juhtsilla keskkohani nim. pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja sillatalaga paigaldatud selliselt ,et nad moodustaksid trapetsi ja seda nim. Roolitrapetsiks.Millistest osadest koosneb roolitrapets.Pöördel,kurvisõidul peavad rattad liikuma ilma libisemata. Kuna roolitrapetsi määrab ära käändhoobade asendid, siis ei ole reguleeritav. Kuidas regul. kokkujooksu?
ESITATAVAD NÕUDED
Rehvide rõhk peab olema korras, rataste tasakaalustus,kuulliigendite seisukord,roolitrapetsi korrasolek, amordi korrasolek.
ERINEVATE SEADENURKADE SÕLTUVUS ÜKSTEISEST
Roolipööramisel mõjutavad kõik seadenurgad üksteist ja need muutuvad pidevalt.NT: muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikkikalle.
Posit. pöördtelje pikkikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikkikalle suureneb. Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem kui välimine. Mistõttu muutub ka sisemise ratta kalle rohkem.
Rataste seadenurgad muutuvad ka vetrumise ja isegi pidurdamise ajal. Kokkujooksu reguleerimine muudab ka roolitrapetsit. Pöördtelje pikkikalde reguleerimine muudab rattakallet. Pöördtelje pikkikallet ja kokkujooksu.
4 RATTA SUUNANG
Sageli ei ühti geomeetrilise keskteljega liikumissuund. Mis tähendab,et tagasild on keresuhtes viltu. Tähtis on jälgida,et peale reguleeringut jääb rool otsesõidu keskasendisse. Et juhitavus ei halveneks. Geomeetriline kesksuunang on kasutusel juba palju aastaid ja see on hea suunangu liik autotagatelje liikumissuuna ühtimisel geomeetrilise keskteljega. Juhul kui tagasild on paigast ära, siis tuleb auto otsesõiduasendis pöörata pisut rooliratast. Kesksuunang ja liikumissuunang. Pmst eriti vahet pole, tingitud on nad sellest,et auto on kohe tehtud niimoodi .
ROOLILIIGITUS ASUKOHA JÄRGI
Eraldi asetsevad ja rooliga kokku ehitatud roolivõimendid. Paisupaak koos filtriga, labapump ,torud,voolikud, hüdropea(juhtpea), silinder koos kolviga, pendel hoob.
Eraldiasetseva silindriga.
MAN-TG-A
6x2/4 ( 6x2-4 ) pikendatud rattavahega.
Vedav/üks neist on eel või järeljooksusild.
ÜLES TÕSTETAV hüdrotõstukiga
6x2’/2
26tonni 3 sillaline
6x2/4
Eeljooksusild ja juhitav,ülestõstetav.
Roolimine käib mõlemil juhul elektrooniliselt, paraneb auto manööverdus ja väheneb rehvide kulumine ja paraneb haardumine teega .
| | | | |
10x2/6
Elekroonika sobitab rataste pöördenurga paindlikust, sõidu situatsioonis vastavalt kiirusele .ja sellega saadakse ladus manööverdus ja stabiilsus.
ÜLDRIKKED
1 auto ei hoia otse suunda
2 rooliajam ja kinnitused on lõtvunud.
3 kokkujooks on suur
4 rööpvarras on kõver.
5 auto ei ole täpselt juhitav(rattad pöörduvad üle takistuste veeredes kõrvale)
6 rooli vabakäik on suur.
7 auto kisub ühele poole ( rehv tühi/katki)
8 esiratta kalle vajab reguleerimist.
9 maantee kalle
Tigureduktor on valesti reguleeritud. Rooli munakad on sissetöötamata. Rooliratas vibab.
BMW 3. SEERIA ROOLIMEHANISM
1hammaslatt
2õlitoru
3õlitoru
4õlitoru
5pump(laba)
6rihmaseib
7kiilrihm
8laager
9tihend
10distantspuks/tihend
11tihend(rõngas)
12tihend
13kronsa
14kinnitusklamber
15pingutuslatt
16 peale vool
17tagasivool(toitevool)
18tagasivool
19paisupaak