Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mootor ja Kindlustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mootor
Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega.
Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib.
Õlitussüsteem.
Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne mootori käivitamist keskmiselt kord nädalas.Tase peab olema ülemise ja alumise märgi vahel. Õigem oleks hoida tase varda ülemise märgi lähedal, kuid mitte üle selle. Tõhusa õlituse eeldus on piisav õlirõhk. Kui mootori töötades õlirõhu märgutuli (õlikannike punasel taustvalgusel) süttib ja jääb pidevalt põlema, tuleb mootor kohe seisata ja pärast süüte väljalülitamise kontrollida esmalt õli taset mootoris. Õlisüsteemi lekke avastamisel peab juht püüdma seda kõrvaldada, kui see aga ei õnnestu, tuleb pöörduda lähimasse remondikohta. Mootoriõli ja õlifilter vahetatakse u. 10000- 15000km sõidu järel.
Jahutussüsteem.
Jahutussüsteem eemaldab mootorist liigse soojuse, tagab mootori kiire soojenemise ja temperatuuri püsimise igasuguse ilmaga n-ö töötemperatuuril (80-90 kraadi C). Paisupaagist kontrollitakse jahutusvedeliku taset, mis peaks olema märkide MAX ja MIN vahel. Näidik armatuurlaual näitab jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelikku lisatakse paisupaagi kaudu. Mootori ülekuumenemist näitab jahutusvedeliku termomeeter . Ülekuumenemise tagajärjel võib väheneda mootori võimsus ja tekkida detonatsioon . Töösooja mootori radiaatorikorki ei tohi avada, sest rõhu alanemisel hakkab jahutusvedelik keema madalama temperatuuril, paiskub välja ja võib põhjustada põletushaavu. Külmumiskindel jahutusvedelik ( antifriis ) on peamiselt etüleen- või propüleenglükooli ja vee segu, mida ei pea talvel mootorist välja laskma . Seda kasutades peab olema äärmiselt ettevaatlik, sest antifriis on surmavalt mürgine. Antifriisi ei tohi sattuda suhu ega limaskestadele ning teda ei tohi suuga imeda. Antifriisised käed tuleb tingimata kohe puhtaks pesta. Antifriis paisub veest rohkem, seepärast ongi vaja paisupaaki. Antifriisi tasub valada ainult täiesti korras jahutussüsteemi, sest tema kõikvõimalikest piludest- avadest läbitungimise võime on tunduvalt suurem kui veel ja seetõttu on ka vedeliku lekked palju kergemad tekkima kui vee kasutamise korral jahutussüsteemis. Külmumiskindlate jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad. Venemaa päritolu jahutusvedelikke (tosoole) soovitatakse vahetada igal aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant. Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna remont ja osade vahetus on kallis.
Toitesüsteem.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Mootor ja Kindlustus #1 Mootor ja Kindlustus #2 Mootor ja Kindlustus #3 Mootor ja Kindlustus #4 Mootor ja Kindlustus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Oliver. T. Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
Sissejuhatus Erialasse
181
doc
A Palu mootorratta raamat
70
pdf
Saeõpetus
200
doc
Masina osadest ja kontroll
22
odt
Automootor
20
doc
Automootor
7
docx
Auto üldehitus
15
docx
Automootor





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun